Luup peale | Tulevik tegi seda jälle, saates Flora Belgradisse pettumuse pealt (0)
Tiitlikaitsja FC Flora kaotas taas Viljandis punkte, kui nende lõpueelne surve lubas küll 0:2 seisult viigini jõuda, kuid mitte enamat.
Flora esitus oli üsna kõikuv ja seda eriti esimesel poolajal. Päris alguses saadi küll korralik surve peale, kuid see tõi kaasa ainult ühe väravavõimaluse, mis kukkus neile kingitusena sülle. Ganiu Atanda sai hakkama suure prohmakaga, andes oma trahvikastis palli Rauno Sappinenile, aga Flora väravakütt saatis selle terava nurga alt küljevõrku.
Kümnekond minutit tugeva surve all olnud Tulevik pääses seejärel üha paremini mängu sisse ning veerandtunnise mängu järel jõudsid nad väga lähedale ka juhtväravale. Kaimar Saag pööras end Markkus Seppikust mööda, pääses Matvei Igoneniga silmitsi ja tõstis palli üle tema, aga paraku ka üle värava.
Tulevik punnis sümpaatselt vastu, aga Floral oli siiski pisut rohkem nii pallivaldamist, standardolukordi kui ka väravavõimalusi. Ning 43. minutil jõudsid florakad seni kõige lähemale, kui Seppik pikendas Konstantin Vassiljevi karistuslöögi värava ette ja Sappineni saatis seal peaga palli Marten Ritsonist mööda, kuid Atanda jõudis viimasel hetkel jaole ja klaaris väravajoonelt.
Teisele poolajale tuli Flora peale uue survega ning viieteist minuti jooksul ei antud Tulevikule peaaegu üldse sõnaõigust. Samas ei toonud vastase sügavale kaitsesse surumine kaasa kuigi palju väravavõimalusi. Nii Konstantin Vassiljevi kauglöök kui ka Rauno Alliku pealöök lubavalt positsioonilt jäid ebatäpseks.
Järsk muutus saabus tunniajalise mängu järel, kui Tulevik teenis oma teise poolaja esimese võimaluse ja lõi selle kohe ka väravaks. Kapten Gerdo Juhkam oli nurgalöögijärgses olukorras täiesti vabaks unustatud ning suunas Abubakir Muidinovi tsenderduse viielt meetrilt peaga võrku - 1:0! Flora ei jõudnud veel õieti reageeridagi, kui Muidinov murdis paar minutit hiljem vasakult keskele, kukkus Marco Lukka surve all ja teenis niiviisi penalti, mille Kaimar Saag ka realiseeris - 2:0!
Seejärel lükkas Flora lõpuks gaasipedaali põhja, surus Tuleviku veel sügavamale kaitsesse ning jõudis ühe ohtliku olukorrani teise järel. Esialgu ähvardas siiski veel ka kodumeeskond, kui vahetusest sekkunud Kristjan Kask sai 70. minuti paiku kaks võimalusi järjest. Pärast seda kandus aga mäng lõplikult Flora kätte.
Veerandtund enne lõppu pidanuks Flora vahetusmees Sten Reinkort esimese puutega värava lööma, kuid terav tsenderdus põrkas värava ees tema jalast hoopis valele poole. Vaevalt minut hiljem viljandlaste väravavõrk siiski sahises, kui Rauno Alliku koksas sarnasest olukorrast võrku Konstantin Vassiljevi söödu - 2:1! Ning juba viis minutit hiljem oli seis ka viigis, kui Märten Kuusk korjas üles kastist klaaritud palli ning läkitas tugeva kauglöögi posti kaudu väravasse - 2:2!
Flora jõudis veel korduvalt lähedale ning Henrik Ojamaa tabas ka posti, aga maruline lõpueelne surve kulminatsioonini ei jõudnudki. Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Kaks ei jäänud kolmandata
Kui üldiselt peetakse koduväljakueelist Premium liigas üsnagi väheoluliseks, mis tingitud näiteks madalatest publikunumbritest ja väikestest geograafilistest vahemaadest, siis Tuleviku lähimineviku tulemused viitavad nende puhul küll vastupidisele. Nii ei ole Tulevik nüüd Florale kaotanud juba kolm kodumängu järjest, olgugi et võõrsil on kaotatud neile 13 kohtumist jutti!
Tuleviku erinev kodu- ja võõrsilmängude vorm ei avaldu aga ainult mängudes Flora vastu. Kodumängudega on nad sel hooajal kogunud kokku 17 punkti, võõrsilt kõigest 7. Ning hetkel on nad kaotanud Premium liigas võõrsil koguni 7 liigamängu järjest, kodus aga 4 mängu järjest alistamatud.
2. Flora tänamatu valik: kui palju peaks roteerima?
Florat ootab juba neljapäeval raske võõrsilmäng Belgradi Partizaniga, kuid peatreener Jürgen Henn on näidanud, et tihedast mängudegraafikust hoolimata ei kavatse ta kuigi palju koosseisuga roteerida. Nii ei saanud ka Tulevik olulist hinnaalandust, sest põhimeestest puudus vaid Markus Poom ning vigastusest taastuvad Michael Lilander ja Henrik Ojamaa sekkusid pingilt.
Paraku on keeruline mängida sama koosseisuga nii koduliigat, tagantjärele peetavaid liigamänge kui ka Euroopa Konverentsiliigat. Kolm viimast liigamängu Pärnu Vapruse, Narva Transi ja nüüd Tulevikuga on kõik näidanud seda, et Flora mäng kõigub kõvasti. Vajadusel suudetakse ajada tempo nii kõrgeks, et vastased jooksevad keel vestil palli järel, aga siis laskutakse justkui automaatkontrolli peale ja oodatakse, et mäng toimiks iseenesest. Kui pärnakad ja narvakad ei suutnud seda ära karistada, siis nüüd saadi vastu näppe.
Kõikuvad esitused on mõneti täiesti mõistetavad, sest tihe graafik ei tekita ju mitte ainult füüsilisi probleeme, aga ka vaimset väsimust. Täieliku keskendatuse säilitamine ongi sellises olukorras äärmiselt keeruline ülesanne. Võib-olla oleks siis mõistlik ikkagi rohkem roteerida, et kindlustada vähemalt seegi, et väljakul olevad mehed oleksid valmis endast igas olukorras sada protsenti välja pigistama?
Mõlemal lähenemisel on omad plussid ja miinused, kuid ideaalset lahendust ei leidu ja Flora treenerite jaoks on igal juhul tegemist tänamatu valikuga, sest iga ebaõnnestumise järel võidakse ju kohe viidata kas liigsele või liiga vähesele roteerimisele. Fakt on see, et FCI Levadia libiseb tabeli tipus neist kaugemale ning tiitli kaitsmine nõuaks Floralt ideaalilähedast hooaja lõppu.
3. Post keeras kaitse lukku
Mulluse hooaja järel treeneritöö spordidirektoritöö vastu vahetanud Sander Post võttis nüüd kõigest 24-mängulise liigamängude pausi järel uuesti koha sisse Tuleviku peatreeneritoolil.
Tulevik ei ole kommunikeerinud, mis oli treenerivahetuse otseseks põhjuseks, niisiis saame me ainult spekuleerida. Aimata võib, et tulemused Jaanus Reiteli käe all ei vastanud lihtsalt ootustele. Eelmise hooaja kuues tabelikoht jääb tänavu tõenäoliselt püüdmatuks, sest üsna ladusa ja ründava jalgpalliga ei kaasnenud tasakaalu ja stabiilsust, mida kõrgemate kohtade püüdmiseks tarvis.
Posti lähenemine on aga teada-tuntud just pragmaatilisuse poolest, kui ta on selgelt kaitsest lähtuv ning kõhklemata valmis ohverdama mänguilu tulemuse nimel. Oma tagasitulekumängus jäi ta truuks Reiteli hiljutistele mängijavalikutele, pakkumata algkoosseisus ainsatki üllatust. Sellise mängu järel on raske hinnata ka seda, kui palju oli meeskonna lähenemine sihilikult muutunud, aga kaitsest lähtuv ja kontrarünnakutele orienteeritud mäng õnnestus igati tulemuslikult. Saab olema huvitav näha, millise plaaniga astub meeskond 3. oktoobril väljakule FC Kuressaare vastu.
4. Mängu parim - Gerdo Juhkam
Kapten säras rünnakul meeskonna jaoks kõige raskemal hetkel, kui Tulevik oli jäänud tugeva surve alla, aga leidis end siis ühtäkki juhtpositsioonist. Põhilise kiituse teenis ta aga välja kaitsetöös, kus hoiti suurema osa ajast Florat korralikult ohjes. Koostöös teise keskkaitsja Ganiu Atandaga lendas tohutu hulk tsenderdusi trahvikastist sama kiiresti tagasi.
Protokoll:
26. septembril kell 13.00 Viljandi linnastaadionil
Viljandi JK Tulevik - Tallinna FC Flora 2:2 (0:0)
61. Gerdo Juhkam, 64. pen. Kaimar Saag - 76. Rauno Alliku, 81. Märten Kuusk
Väravasöödud: 61., 64. Abubakir Muidinov - 76. Konstantin Vassiljev, 81. x
Hoiatused: 41. Daniel Tuhkanen, 45+2. Kazeem Bolaji, 65. Sander Post (pingilt), 72. Tanel Lang, 90+6. Marten Ritson - 29. Sergei Zenjov, 90+2. Joel Indermitte (pingilt), 90+6. Henrik Ojamaa
Mänguolud: +13, päikesepaisteline ilm, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 227
Peakohtunik: Siim Rinken
Abikohtunikud: Thor Vaas, Tauno Rämson
Neljas kohtunik: Elar Tarkus
Varus: Kaupo Kruusmäe, Kristjan Kask, Hargo Liiving, Jevgeni Demidov, Martin Allik, Raimond Mets.
Flora: Matvei Igonen, Ken Kallaste, Märten Kuusk, Markkus Seppik, Marco Lukka (67. Michael Lilander), Martin Miller (74. Sten Reinkort), Markus Soomets, Rauno Alliku, Konstantin Vassiljev, Sergei Zenjov, Rauno Sappinen (62. Henrik Ojamaa).
Varus: Karl-Romet Nõmm, Sten Reinkort, Henrik Ojamaa, Rocco Robert Shein, Henri Välja, Michael Lilander, Daniil Kuraksin.
Tabeliseis:
