28-aastane Marcelo Gomes Inocencio on Eesti liigajalgpalli üks värvikamaid kujusid, kes oma silmailu pakkuva tehnikaga pea igas mängus publikut sütitab ja aplausi välja teenib. Isiklikus elus on aga tegemist tagasihoidliku inimesega, kes seisab kahe jalaga maa peal ja väärtustab muuseas kõrgelt perekondlikke ja religioosseid väärtusi.

Antud intervjuu on tehtud veidi aega enne brasiillase esimesi esitusi JK Tammeka eest. Kokkusattumus või mitte, aga kuuest viimasest kohtumisest on Tartu klubi Gomesi kaasabiga võtnud 9 punkti, mis on sama palju, kui kogu eelneva hooaja peale kokku. Ise on ta löönud selle ajaga 3 väravat.

Seni ilmselt keeleprobleemide tõttu Eesti pressile suhteliselt võõraks jäänud Gomesit on intervjuu autoril au isiklikult tunda, mistõttu lepiti kokku, et kasutatakse Sina-vormi.

Millised olid esimesed muljed Eestist vahetult pärast seda, kui olid lennukist maha astunud?
Märkasin kohe, et inimesed on sõbralikud ja abivalmis.

Kas teadsid midagi enne kohalesaabumist üldse Eestist?
Mitte midagi.

Kuidas kirjeldaksid Eesti jalgpalli taset ning mis mulje on sulle jätnud meie rahvuskoondis ja meistriliiga?
Olen märganud mitmeid häid mängijaid, kellel on suurepäraseid omadusi saamaks tippjalgpalluriks. Olen märganud, et nii liigal kui ka koondisel on kõvasti arenguruumi. Arvan, et eesti jalgpalluritel on liialt palju psühholoogilisi probleeme, sest nad ei usu, et võivad mängijatena kaugele välja jõuda. Keegi võiks neile rohkem eneseusku süstida.

Kuidas suhtud Eestisse?
Vägagi positiivselt, kuidas siis muidu, see on hetkel ka mu teine kodu ju.

Kas läbisaamine klubikaaslastega läheb tõrgeteta?
Saan kõigiga hästi läbi, kuigi ei saa midagi aru, mida nad omavahel räägivad. Inglise keel pole mul ka kahjuks kuigi hea - nii et võin pidada probleemi rohkem minupoolseks.

Miks tulid jalgpalli Eestisse mängima ja just Tammekasse?
Algul viibisin Soomes ühes teise liiga meeskonnas, siis avanes võimalus tulla Tammekasse. Esiteks meeldis mulle, et meeskond mängib esmakordselt meistriliigas ja teiseks sobisid mulle ka väga hästi tingimused.

Räägime korraks sinu sünnimaast Brasiiliast. Kus sa sündisid ja kui vanalt alustasid jalgpalli mängimist?
Sündisin Rio de Janeiros ja palli puutusin esmakordselt ca 3 aastaselt.

Võrdle Eesti ja Brasiilia kultuuri, ühiskonda ja muidugi jalgpalli.
Kuidas seda nüüd öeldagi... Brasiilias juhtuvad kõik asjad kuidagi väledamalt, näiteks läheb kõik hetkel populaarne kiiremini moest... Jalgpall on meil kindlasti rohkem organiseeritud võrreldes Eestiga. Aga selle peamiseks põhjuseks võib muidugi pidada asjaolu, et teie jalgpall on veel väga noor ja tippu jõudmine võtab omajagu aega. Brasiilia jalgpalli areng on võrreldes teiste riikidega ka sellepärast ajast rohkem ees, et meil kingitakse lapsele esimeseks sünnipäevaks tihti just pall. (Muheleb).

Mis klubis alustasid profikarjääri ja äkki tooksid esile oma parimad saavutused?
Profikarjääri alustasin Botafogas ja saavutused, las ma mõtlen hetke... Brasiilia juunioride meister, Rio de Janeiro maakonna meister nii noorena kui ka profina. Rio de Janeiro ja Sao Paulo korraldatud linnadevahelise tähtsa turniiri meister. Brasiila Cup`i teine koht Botafoga rivistuses, kaotasime paraku Juventude`le kahe mängu kokkuvõttes 1:2. Sellel Cup`il olin veel suhteliselt noor ja minu kohal mängis tol ajal selline fantastiline mängija nagu Bebeto.

Kas oled alati tahtnud mängida ründajana või...
Olen alati tahtnud.

Nimeta mõned klubid, milles oled elu jooksul mänginud.
Olen mänginud sellistes klubides nagu Botafoga (1992-1999), Fribugresse, Academica de Viseu ja Brasiliansse. Mullu mängisin ühes Portugali esiliiga klubis.

Mis sõnadega kirjeldaksid eemalolekut kodumaast?
Raske ja valus, kuid ma väga ei kurda, kuna mulle tõesti meeldib elada Eestis.

Kindlasti tahaksid nii mõnedki eesti neiud teada su perekonnaseisu...
Olen abielus ja plaanis on tulevikus ka pisipere soetada. (Hetkeks naerab, kuid kohe ka tõsineb). Pean perest väga lugu. Brasiilias on mul ema, isa, kaks vanemat venda.

Kui tihti mõtled, et mida oleks võinud teisiti teha, saamaks mängida mõnes superklubis?
Vahel harva ikka olen selle üle pead murdnud, kuid see ei vii kuhugi, tasub elada rohkem olevikus ja tuleviku nimel kui minevikus.

Mis sa arvad, kas superstaariks sünnitakse või saab selleks ka meeletu töövõimega?
Arvan, et tähtsaim on mitte pead kaotada ja mitte seada kuulsust kõige olulisemaks faktoriks. Peab mängima südamega, armastusega selle võrratult ilusa ala vastu ja vältima kiusatusi nagu raha...

Mida on Tammeka sulle andnud ja mida soovid neile omalt poolt anda näitamaks austust klubi vastu?
Tammeka on mulle tõesti suureks abiks olnud igapäevaelu toimetustega, kõigi klubiga seotud inimestele jagub ainult kiidusõnu.
Momendil olen rohkem ikka veel ootusärevuses, kuid loodan juba esimeste mängudega klubile suureks kasuteguriks olla. Eks aeg näitab...

Kindlasti leidub sul ka oma lemmikjalgpallur ja eeldatavasti on see brasiillane...
Paraku mitte, täielik lemmik on mul Zidane. Muljet avaldab see, kuidas ta platsi näeb, keha valitseb, tema meisterlikud löögid ning et ta mängib südame ja peaga, mis on kõige tähtsam. Äärmiselt sümpaatne inimene.

Kas oled kellegi maailmakuulsa palluri vastu ka ise mänginud?
Jah, olen Ronaldo (juuniorina), Romario, Alexi, Juni, Pellista ja veel paljude teiste suurepäraste pallivõluritega oma oskusi platsil võrrelnud.

Mida ootad esimestelt mängudelt? Kindlasti tulevad paljud huvilised just sinu võimeid hindama.
Loodan teha häid etteasteid ja oma positsiooni välja mängida ja teha seda, mida ühelt brasiillaselt oodatakse - lüüa väravaid. Püüan iga olukorra täielikult lõpuni mängida ja samas treeneri mängujoonistest kinni pidada.

Parimaks omaduseks arvad endal olema...
Arvan, et mängunägemine, nurgalöögid, karistuslöögid ja tehnika. Kuid halvimaks pean mängijate katmist, ilma pallita mulle eriti mängida ei meeldi.

Ei saa jätta küsimata ka traditsioonilist küsimust - mida teeksid, kui ei oleks jalgpallur?
Ilmselt oleksin seotud heategevusega, tõenäoliselt sooviksin tuua inimestele lähemale Jumalat ja rääkida, kui tähtsat rolli ta meie elus mängib. Inimesed on õnnelikumad, kui neil on kellessegi-millessegi uskuda.

Missuguse inimesena end kirjeldaksid?
Olen lihtne ja rahulik inimene, sõprade sõber.

Kuidas hindaksid oma kahekümne kaheksat eluaastat?
Jeesus Kristus muutis mu elu 3 aastat tagasi, kuid sellel teemale ei sooviks pikemalt peatuda.

Suured tänud Paulo’le, kes oli abiks portugali keeles toimunud intervjuud inglise keelde tõlkima.