Mart Poomi jutule pääsemine nõuab terasnärve. Sunderlandi pressiesindus vastab intervjuusoovile korduvate lubaduste, aga mitte tegudega. Oodata tuleb kolm nädalat, siis teatab inglannast näitsik rõõmsal häälel: "Poom on liinil." Just 31. sünnipäeva tähistanud Eesti kuulsaim vutimees naerab kõnetraadi teises otsas, tal poleks tihedama suhtlemise vastu vähimatki

Mart, Eesti jalgpallisõbrad tahavad kangesti teada, kuidas Su selg paraneb ja millal jälle väljakule pääsed.

Tervis on parem, teen teist nädalat pallitrenni. Siis rikkus ilmataat natuke plaane – paaril päeval möllas selline lumetorm, et me väljakule ei pääsenudki. Olen treeneri ja tohtritega rääkinud, et kui tagasilööke ei esine, mängin järgmisel nädalal duubli eest.

Ega sa ometi kiirusta?

Ei usu. Kui vigastada sain, pakuti raviks seitse nädalat. Nüüd täitubki kohe kaks kuud. Et haige koht täielikult paraneks, läheb muidugi väga-väga kaua aega. Käin iga nädal kiropraktiku juures ja teen iga päev seljale eriharjutusi.

Kuidas pikk paus on mõjunud Su mängunäljale?

Muidugi tahaks kangesti jälle mängida. Aga esmalt annan endale aru, et ainult trennist ei piisa, et endine tunnetus taastada. Vajan praktikat, seepärast oleks duubli väravasse pääsemine oluline. Olen kannatlik, iga asi tuleb omal ajal.

Alustasin päris nullist, vahepeal ei tohtinud ju kehale vähimatki koormust anda. Nüüd on kõik esialgu natuke võõras, otsin alles palliga sõprust. Tõsi, täheldan, et iga päevaga läheb olukord paremaks.

Kas sa ei kaalunud Eesti koondisega Ekuadori või Hiina lendamist? Seal saanuks mängupraktikat.

See oleks mõeldamatu. Üsna kindel, et sain vigastuse Eesti koondisega kunstmuruväljakul harjutades. Kuidas Sunderlandis mu peale vaadatuks, kui nüüd, enam-vähem tervena, uuesti koondise juurde läinuksin? Ei, targem on siin vaikselt vormi koguda. 2. aprilli EM-mängus Bulgaariaga olen kindlasti kohal.

Paljusid vaatlejaid üllatas, et peatreener Howard Wilkinson korralikult tegutsenud Jürgen Macho pingile ja Thomas Sørenseni väravasse tõstis. Kas ka sind?

Väike ootamatus võib-olla oli jah. Aga mina pole õige mees treeneri otsuseid kommenteerima. Macho väljendas pahameelt, see on tema viis. Me kõik peame arvestama, et Sørensen on siin pikka aega olnud esinumber – nagu mina Derbys.

Kui Derbys vigastatuna audis olid, piisas tervekssaamisest ning olid jälle platsil. Sunderlandis on olukord sootuks äraspidine. Kas kardad konkurentsi?

Teadsin lepingut sõlmides, mis mind ees ootab. Palju raskem on raudselt. Aga ma ei karda konkurentsi, pole mõtet karta. Suhtun olukorda teistmoodi: võtan seda uue väljakutsena.

Kas trennis täheldad, et Sinu, Sørenseni, Macho ja Thomas Myhre vahel toimub olelusvõitlus?

Loomulikult tahab igaüks meist valituks osutuda. Aga me austame üksteist. Ses mõttes ma ei kurda, saame korralikult läbi. Pingeid pole.

Kas oled jõudnud ebaõnne kiruda: ühe kõrgliiga klubiga alles kukkusin esiliigasse, nüüd ähvardab uue meeskonnaga sama saatus?

Vara veel kiruda või kahetseda. Jah, oleme väga raskes seisus, aga keegi meist pole lootust minetanud. Üritame kindlasti lõpuni. Tulin siia, et mängida Premier League’is Usun, et mu soov täitub.

Kuidas on vaimule mõjunud hotellis elamine ja visiitabielu?

Koos perega oma kodus on mõistagi etem. Aga saame hakkama – vahel käivad Lissel ja Markus siin, siis jälle mina Derbys. Nüüd oleme Sunderlandi keskusest veidi eemal Durhamis – muide, siin asub ka mu praegune hotell – sobiva elupaiga leidnud. Esialgu napib vaid aega, et asi vormistada. Sama lugu on Derby maja müügiga. Küllap saab varsti kõik joonde, siis kolivad ka Lissel ja Markus siia.