Tallinna Kalev kaotas Konverentsiliiga esimese eelringi kordusmängu võõrsil Urartule 0:2 ja langes kokkuvõttes seisuga 1:4 konkurentsist. Kalevi peatreeneri Daniel Meijeli mõtted olid lõpuvile järel samasugused nagu pärast avamängu - kripeldama jääb!

"Ma ütlen ausalt, et kõvasti jääb kripeldama, et me üldse midagi kätte ei saanud! Meil oli [kordusmängus] päris mitu varianti, aga ei saanud kätte," lausus Meijel Soccernet.ee-le.

Kui nädal aega tagasi Kadrorus peetud avamängus lasti endale väga välditavad väravad, siis sama juhtus Armeenias. "Esimene pall läks liini taha, kas oli suluseis või mitte, aga me peame suutma paremini käituda sellises olukorras, ei saa niimoodi lasta! Teine värav - vastastel on lihtsalt nii palju klassi ja nad lahendavad väga-väga hästi. Ma arvan, et meil oli päris mitu samasugust lahendust, aga ei suutnud lahendada."

Meijel prognoosis enne korduskohtumist, et Kalev võib vahepeal jääda pikaks ajaks suure surve alla, aga seda lõpuks ei juhtunudki. "Ma ei ole mängu järele vaadanud, aga mulle tundus ka, et vastane hakkas meid austama. Ma ei mäletagi, et oleks väga pikalt ... Kindlasti natuke aega olime surve all, aga sellist väga-väga suurt ohtu polnud. Mängu jooksul oli paar korda, kui tulid lained järjest."

Kas see oli üllatus? "Ma ei saa seda öelda, sest kui meeskond mängib hästi, siis see pole üllatus. Ma tean, et oleme võimelised veel paremini mängima ja vältima selliseid võimalusi, mis vastastel nii lihtsalt tekkisid. Ma ei saa olla rahul sellega. Ja saame ka ründemängus mängida palju paremini."

Mängupäeva hommikul selgus, et mängiv president Ragnar Klavan ei saa tervislikel põhjustel kordusmängus meeskonda aidata. "Ma ei tea, kas tal on mingi viirus või mitte. Mõnel mängijal oli veel mängu ajal kõht valus, aga võib-olla oli see lihtsalt nii suur pingutus, sest mängijad jätsid väljakule väga palju energiat."

Kui palju Klavani puudumine lõpuks Kalevi mänguplaani mõjutas? "Meil oli treeneritega koosolek ja otsustasime, kas teeme üks-ühele vahetuse Kaspar Lauriga või muudame midagi. Läksime üks-ühele vahtuse peale. Ragnar on loomulikult A ja O meeskonnas, aga teised peavad selle koha mingil ajal üle võtma. Isegi sellise taseme võistkonna vastu oli meil võimalus. See ei olnud suur, aga alati on mingi võimalus."

Kas ja kui palju kuumus mängu mõjutas? "Ma pigem arvan, et saime okeilt hakkama, aga mitte väga okeilt ja see "väga" ongi puudu. Mängime ja teeme asju enam-vähem õigesti, aga natuke jääb puudu. Vahe ongi selles, kas mängid hindele neli või viis."

Need olid klubi ajaloo esimesed euromängud. Peatreener Meijel ja väga paljud Kalevi mängijad polnud sellises olukorras varem olnud. Kuidas euroseiklus kokku võtta? "Ma olen meeskonnaga rahul, aga ma ei ole väga rahul, sest minu arvates oli meil mõlemast mängust midagi kätte saada. Kas see oleks olnud edasipääs ... Aga vähemalt mingi viik või midagi sellist."

Ta lisas: "Nii palju, kui mina olin inimestega rääkinud, siis mulle sisestati, et Armeenias ootab meid põrgu. Ilm oligi eile raske, aga täna oli palju lihtsam. Ma ei tea, kas vastane austas meid nii palju, et lasi meil midagi teha või ei julgenud meid teatud kohtades survestada, aga saime mängus hästi sees olla, tekitada ka võimalusi ja minu arvates vastasel ei olnud tohutult võimalusi. Aga meie väravat ei löönud ja vastane lõi kaks."

Kas mängijatele on ainult kiidusõnad või saab peatreener nendega ka natuke kurjustada? "Ma olen selline, et ma väga ei karju mängijate peale. Ma olen kunagi ammu karjunud ja enam ei ole sellel väga suurt mõtet. Selleks on meil direktor, kes saab öelda emotsionaalselt oma asjad välja. Minu ülesanne on mängijaid aidata ja panna nad mõtlema, kuidas asju teha. Jah, loomulikult vahepeal peab midagi kõvemini ka ütlema, aga arvan, et nad andsid endast väga-väga palju."

Kalevi fänne oli Jerevanis kohapeal umbes 15-20 silmapaari. Meijel on tänulik kõigile, kes tulid kohale, aga ka neile, kes jälgisid otseülekannet. "Suur tänu inimestele, kes vaatasid meid. Suur tänu neile, kes kohale tulid. Eks nad näevad ka, kui palju peame vaeva nägema, et üldse midagi kätte saada. Vastaste fännid plaksutasid ka, kui läksime väljakult ära. Tunnustus meeskonnale, aga ülikahju, et mitte midagi näppude vahele ei jäänud."