Eeldusel, et Eesti Meistriliiga on esmatähtis hüppelauana välismaale ning kasvulavana Eesti koondisele, võib mängijate arengut pidada üheks kõige olulisemaks näitajaks.

Nagu igal aastal, kerkis ka tänavu esile palju uusi nägusid nii noorteklassist väljujate kui ka mitmendat aastat Meistriliigas mängides uue käigu leidnud pallurite näol.

Suurem osa enim arenenud mängijate esikolmikusse pääsenuist on peagi kodumaa tolmu jalgelt pühkinud ja nii ei ole tänavuses valikus enam ka eelmise kahe hooaja parimat Sander Purit.

Näis, palju tänavustel tipparenejatel veel edasi minna õnnestub ning mitmed neist lähiaastail piiri taha kiikavad.

Meistriliiga enim arenenud mängijad 2010:

Jüri Jevdokimov
Klubi: Nõmme JK Kalju
Positsioon: Ründaja/vasakäär
Vanus: 22
Senine hooaeg: 33 mängu (kõik põhikoosseisus), 21 väravat (neist 5 penaltist) ja 1 kollane kaart

Jevdokimov tõusis juba väga noorelt Flora-süsteemis esile, rühkis aasta-aastalt ülesmäge ja näitas eelmisel aastal Tulevikus, et võib ka keskpärases meeskonna palju väravaid lüüa. Sel aastal pani ta end tugevamas klubis kohe maksma ning hooaja väravasaak kasvas veel kolmandiku võrra.

Hooaja alguses lõi ta isegi rohkem väravaid kui Ingemar Teever ning kui poleks esile tulnud Sander Posti nimelist komeeti, saanuks temast ilmselt Meistriliiga väravakuningas. Kõrgeklassilisema meeskonna tugi lubab talle rohkem löögivõimalusi ning tema tase on piisav, et olla esiviisikuklubi olulisim ründejõud.

Jevdokimovi selgeks plussiks on mitmekülgsus ja olukordade hindamine. Ta on piisavalt jõuline, et kõrgeid palle kätte saada, aga eelistab siiski mängida mööda maad ja läbijooksult sisse murda. Tal on väga hea löök nii standardolukordades kui ka liikumiselt. Samuti on trumbiks ootamatud löögid, mida ta võib sooritada sisuliselt hoovõtuta.

Kennet Jädal
Klubi: JK Sillamäe Kalev
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 20
Senine hooaeg: 18 mängu (kõik põhikoosseisus) ja 3 kollast kaarti

Jädali siirdumine püsimajäämise eest heidelnud Tammekast tiitlipretendent Kalevi ridadesse oli üks üllatavamaid hooajaeelseid üleminekuid. Kui kõrge sillamäelaste kukkumine ka ei olnud, tartlane tegi enamusele meeskonna võõrleegionäridele stabiilsuse osas silmad ette.

Tartus hoopis poolkaitsjana tegutsenud Jädal ei olnud sugugi Tammeka silmapaistvaim talent, aga Sillamäel tõusis ta otsekohe põhikeskkaitsjaks ning sai seal hästi hakkama. Tervena oli Jädal Ida-Virumaal kindel 90-minuti põhimees, kuid nagu suurel osal meeskonnakaaslastest, nii läks ka temal suur osa hooajast vigastuste nahka.

Koos ülikoolilinna klubi tänavuse suure edasiminekuga on ka Jädali edu selge näide sellest, et Tammeka mängijad said juba mullu kõrgemal tasemel mängimiseks küpseks.

Kaarel Kiidron
Klubi: Tartu JK Tammeka
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 20
Senine hooaeg: 32 mängu (kõik põhikoosseisus), 3 väravat ja 7 kollast kaarti

Kuigi Tammeka kaitseliini liidrirolli kannab hooaja eel kodulinna naasnud Siim Roops, on tema kõrval suure sammu edasi astunud ka kapten Kaarel Kiidron. Eelmisel aastal oli tartlaste kaitse tõsine läbisõiduhoov, aga nüüd on hoitud kuival ka parimaid meeskondi.

Kolmanda ringi lõpus pärast Roopsi sunnitud liikumist äärekaitsesse hakkas Tammeka tagaliin küll kärisema, aga kui hooaja lõpus kasutati Kiidroni partnerina Siim Valtnat, saadi olukord uuesti kontrolli alla.

Kaasmängijate poolt meeskonna kapteniks valitud Kiidronil on seega kaaslaste austus olemas ning ta on ka isiksuselt sobiv kaptenitüüp. Selgelt on edasi arenenud ka mängijaomadused: erinevalt eelmisest aastast ei tule ette nii lihtsaid vigu, paremaks on läinud teiste juhendamine ning kõvasti on lisandunud enesekindlust.

Sergei Lepmets
Klubi: Tallinna FC Levadia
Positsioon: Väravavaht
Vanus: 23
Senine hooaeg: 23 mängu (22 põhikoosseisus) ja 10 sisselastud väravat (neist 2 penaltist)

Juba 2004. aastal Meistriliigas Tartu Merkuuri väravat kaitsnud Lepmets veetis eelmised neli aastat Esiliigas, aga kasutas Martin Kaalma taandumisega avanenud võimaluse ära ning tõusis statistiliselt tänavuse hooaja parimaks väravavahiks.

Tema esimene hüpe kõrgseltskonda oli veelgi hämmastavam, kui ta värskelt ründaja ameti väravavahi oma vastu vahetanult kolmandast liigast Merkuuri siirdus ja otsekohe esinumbriks kerkis. Pole siis ime, et ka sel aastal ei vajanud ta kohanemiseks praktiliselt üldse aega.

Kolmandikku selle hooaja mängudest pidi ta pingilt vaatama, kuna treenerid eelistasid talle vahepeal Kaalma kogemusi, aga aasta lõpuks võitis ta esikindad tagasi. Lepmets tõestas oma küpsust ning tema füüsilised eeldused on suurepärased, mis lubab eeldada arengu jätkumist.

Karl-Eerik Luigend
Klubi: Viljandi JK Tulevik
Positsioon: Vasakäär
Vanus: 17
Senine hooaeg: 30 mängu (25 põhikoosseisus), 3 väravat ja 3 kollast kaarti

Luigend sai Meistriliiga haisu ninna juba eelmisel aastal, mil vanus lubas esmakordselt meesteklassis mängida, ning tänavu tõusis ta juba Tuleviku põhitegijaks.

Üks aasta noormängija kandidaate on ääreründajale kohaselt väga kiire ja tehniline, tegutsedes agressiivselt nii ründe- kui ka kaitsefaasis. Teravad läbimurded loovad võimalusi kaaslastele ning on lubanud ka tal endal kolm korda sihile jõuda.

Nooruki taset tõestab ka põhiroll endast aasta jagu vanemate koondises. Samas jagub tal veel tublisti arenguruumi, eriti silmapaistvalt parema jala kasutamise osas.

Siim Luts
Klubi: Tallinna FC Flora
Positsioon: Vasakäär/ründaja
Vanus: 21
Senine hooaeg: 30 mängu (24 põhikoosseisus), 6 väravat ja 5 kollast kaarti

Juba eelmist hooaega Floras alustades paistis Luts silma tehnika ja kiirusega, kuid ometi ei suutnud ta seda meeskonna kasuks töötama panna ning saadeti pooleks hooajaks Viljandisse küpsema.

Sel aastal tõestas ta end süsteemi esiklubis täielikult, tegutsedes meeskondlikumalt ja panustades rohkem ka kaitsetöösse. Mida aeg edasi, seda kindlamalt ta põhitegijate hulka kuulus, samamoodi noortekoondistes.

Meeletu tahtmine ja võitluslikkus on tal alati olemas olnud, aga kõvasti paremaks on nüüd läinud ka mängulugemine, otsuste tegemine ja teiste märkamine. Kahtlemata on ta üks nendest mängijatest, kellelt võib järgmisel hooajal oodata läbimurret veelgi kõrgemale tasemele ja miks mitte ka välismaale.

Marko Meerits
Klubi: Tallinna FC Flora
Positsioon: Väravavaht
Vanus: 18
Senine hooaeg: 9 mängu (kõik põhikoosseisus), 10 sisselastud väravat ja 1 punane kaart

Meerits tõusis komeedina Eesti jalgpallihuviliste huviorbiidile, kui Stanislav Pedõki ebakindlus talle võimaluse ulatas ning noormees mõneks ajaks esikindad hõivas. Eriti kuulsaks on saanud tema ülipikad ja -täpsed väljalöögid, mida võiksid ka paljud maailma tippväravavahid kadestada.

Eesti tasemel ei ole sellise avanguga väravavahti mitte kunagi olnud. Samas näitab statistika, et mängulise poole pealt - situatsioonide lugemine ja kaitseliini juhendamine - on tal veel kõvasti arenguruumi. Küpsetas Pedõk, mis ta küpsetas, aga hooaja lõppedes on põhiväravavaht endiselt tema ja seda poole väiksema sisselastud väravate arvuga mängu kohta.

Siiski on selge, et U-19 koondise kindlal esinumbril jagub tohutult potentsiaali. Nii kasvu kui ka mängijaomaduste poolest on ta penikoormasaabastega edasi astunud ning tema kiirest progressist (eelmisel aastal hakkas ta alles Esiliigas korralikult mänguaega saama) võivad enamus Flora-süsteemi nahkkindameestest ainult unistada.

Maksim Podholjuzin
Klubi: Tallinna FC Levadia
Positsioon: Paremkaitsja/vasakkaitsja/keskkaitsja
Vanus: 17
Senine hooaeg: 22 mängu (20 põhikoosseisus)

Eelmisel hooajal vaid 16-aastasena Levadias debüteerinud kaitsja alustas tänavust hooaega reservides, aga lõpetab juba kindla põhimehena. Hindamatud kogemused Eesti tippklubis, Meistrite liiga eelringis ja edukas U-19 koondises tagasid jätkuva arengu ning lubavad loota tasemel järelkasvu.

Kevadistel tuleristsetel Flora vastu põles ta kapitaalselt läbi ja võeti juba 20 mänguminuti järel platsilt ära, kuid õnneks jagus treeneritel piisavalt tarkust teda veel proovida ja mida mäng edasi, seda kindlamaks poiss muutus.

Kui noorte puhul on tihti probleeme temperamendi taltsutamisega, siis tema puhul on tegu väga külmaverelise mängijaga. Duublis enamasti keskkaitsjana mänginud, kuid selle positsiooni jaoks veidi lühikene Podholjuzin näitas Meistriliigas äärekaitses kohati enarjäägerlikku tegutsemist, olles stabiilselt kindel ja terav nii kaitses kui ka rünnakule tõustes.

Albert Prosa
Klubi: Tartu JK Tammeka
Positsioon: Ründaja
Vanus: 20
Senine hooaeg: 32 mängu (28 põhikoosseisus), 12 väravat, 6 kollast ja 1 punane kaart

Prosa oli üks neist tartlastest, kes meeskonna silmapaistva arengu taustal individuaalselt veel eriti selge edasisammu tegi. Ta kahekordistades oma hooaja väravasaagi ja valmistas tõsist peavalu ka tippklubide kaitsjatele. Ta on ainus mängija, kes suutis meistriks tulnud Flora vastu kübaratriki teha.

Prosa tugevam külg on tegelikult hoopis sööduvõimaluste leidmine. Ta näeb hästi väljakut, valdab suurepäraselt palli, võtab aukartuseta vastaseid ette ja suudab meeskonnakaaslasi löögile mängida, kuigi tal on ka endal liikumiselt löök väga hästi paigas. Ka peamäng on hea, sest jagub nii pikkust kui jõulisust.

Nagu kõigi tartlaste puhul, võib ka Prosa arengu taga näha Meistriliiga tempoga harjumist ja enesekindluse kasvu. Mingil hetkel jõudis neile justkui kohale, et nad on paremad kui teised Meistriliiga mehed, mis ei pruugi küll igaühe kohta käia, aga mida peaks tegelikult iga mängija arvama.

Mait Toom
Klubi: Tartu JK Tammeka
Positsioon: Väravavaht
Vanus: 20
Senine hooaeg: 16 mängu (16 põhikoosseisus), 16 sisselastud väravat, 1 kollane ja 1 punane kaart

Toom oli samuti üks neist tartlastest, kelle silmnähtav areng lubas Tammekal hooaega niivõrd hästi alustada. Mullu surus võõrleegionär ta pingile ja sama ähvardas juhtuda ka tänavu, aga noortekoondiste väravavaht ei lasknud end sellest heidutada, vaid leidis hoopis lisamotivatsiooni esikinnaste tagasi võitmiseks.

Kuni vigastada saamiseni oli Toom üks meeskonna võtmemängijaid. Tema statistika (1 sisselastud värav mängu kohta) on eelmise hooajaga võrreldes rohkem kui kolm korda parem ning paralleelselt tema mängupausiga veeresid allamäge ka meeskonna tulemused.

Statistika ja tulemuste paranemise taga on loomulikult ka kogu meeskonna areng, mis lubab indiviididel paremini silma paista, kuid see loogika toimib mõlemat pidi. Eneseusu ja mängulugemise paranemine ning tempoga harjumine kehtib ka Toomi kohta.

Eelmiste aastate Meistriliiga enim arenenud mängijad:

2009 - 1. Sander Puri, 2. Igor Morozov, 3. Andero Pebre
2008 - 1. Sander Puri, 2. Henri Anier, 3. Sander Post
2007 - 1. Taijo Teniste, 2. Kaimar Saag, 3. Jarmo Ahjupera
2006 - 1. Nikita Andrejev, 2. Ats Purje, 3. Andrei Sidorenkov
2005 - 1. Tarmo Neemelo, 2. Aleksandr Dmitrijev, 3. Sander Puri