Nagu kategooria nimest ja olemusest võib eeldada, siis seekordses valikus annavad suures osas tooni pigem nooremapoolsed mängijad. Siiski ei puudu nimekirjast ka pisut kogenenumad pallurid, kellest mõned tunduvad aja jooksul sarnaselt veiniga ainult paremaks minevat.

Samuti teeb käesoleva kategooria olemus raskeks pääseda valikusse mitmel korral järjest ning seda tõestab ilmekalt asjaolu, et möödunud hooaegade esikolmikust ei ole seekordses valikus kedagi. Eelmise hooaja TOP 10-st pääses tänavusse nimekirja üks nimi - Rimo Hunt.

Klubidest on enim esindatud tiitlivõitja Levadia, kelle koosseisust on valikus kolm nime. Tartu Tammekast ja Florast leiab allolevast valikust kaks pallurit ning Infonet, Sillamäe Kalev ja Paide Linnameeskond on esindatud ühe nimega.

Üldiselt tasub aga järgnevat nimekirja päris hoolekalt lugeda, sest eelmistel aastatel Soccerneti külastajate poolt suurimate arenejate poodiumile valitud mängijatest on koguni 15 nime hiljem ka piiri taha mängima asunud.

Mainimist väärib vast ka asjaolu, et järgnev nimekiri on juhuslikus järjekorras ning lõpliku järjestuse paned paika just Sina - kui kõikides kategooriates on ülevaated avaldatud, avalikustame suure hääletuse, kus võitja selgitavad välja just Soccerneti lugejad.

Enim arenenud mängijad:

Trevor Elhi
Klubi: FC Infonet
Positsioon: Vasakkaitsja/vasakäär
Vanus: 20
Senine hooaeg: 
35 mängu (35 põhis); 4 (0 penaltist); 2; 0.

Kahe hooaja vahel Levadiast Infonetiga liitunud Elhi võinuks tänavu tähistada tiitlivõitu, kuid ka alternatiivi üle ei saa absoluutselt kurta: veel hooajad tagasi ründajana tegutsenud noortekoondislane on vasakkaitses mängukindluse leidnud ning koos Vitali Telešiga ollakse ainsad mängijad, kes tänavu kõik liigakohtumised algusest lõpuni kaasa teinud.

Kõrgliiga üks kiiremaid ja tehnilisemaid äärekaitsjaid istub Infoneti mänguplaani suurepäraselt, omades vabadust ka ise teravusi luua. Kuigi kaitsmisoskused nõuavad esimest hooaega nii madalal mängival mehel veel lihvimist, püsib ta puhtalt kiiruse ja töökusega meistriliiga parimate äärekaitsjate hulgas.

Hea liigahooaeg on Elhi toonud tagasi ka noortekoondiste pildile, kus ta möödunud aastal lühikeseks perioodiks kadunud oli; veelgi enam - selle hooaja üks suuremaid komeete tegi oktoobri keskel kaasa ka juba U-23 koondises. Noormehe tänavust esiletõusu iseloomustab hästi Aleksandr Puštovi hooaja keskel öeldu: "Vasakul äärel on meil tänu Elhile olnud läbi hooaja hea stabiilsus. See mees on meie jaoks tõeline leid!"

Rimo Hunt
Klubi: FC Levadia
Positsioon: Ründaja
Vanus: 28
Senine hooaeg: 
33 mängu (33 põhis); 19 (0 penaltist); 5; 0.

Muinasjutulise taustaga mees. Kolm aastat tagasi mängis veel Eesti II liigas, tunamullu Esiliigas, eelmine aasta liitus Levadiaga ja tõusis meistriliiga parimate ründajate hulka ning tänavu jahib sihikindlalt juba suurima väravaküti tiitlit. Kogu seda nimekirja saab veel kroonida kutsetega A-koondisesse.

Kui mehe mängule midagi ette heita, siis on see vahepealsest mängupausist tingitud kohati puudulik tehnika. Kuid ka seal on Hunt igal aastal sammu juurde pannud ja seega tekibki küsimus, et kus on mehe lagi. Mehe kvaliteeti näitab ka asjaolu, et hooaja jooksul on ta kõvas konkurentsis suutnud pingitada Ingemar Teeveri ja mõnel juhul ka Artur Rätteli, kujunedes ise Levadia selgeks esinumbriks.

Sobib Marko Kristali mänguplaani valatult. Kompromissitu ja konkreetne võitleja, kelle suurimaks trumbiks on realiseerimine. Kehvem ei ole ka füüsiline pool tänu millele lükkab ta tihti jõuga kaitsjad kõrvale ja lajatab palle täie jõuga raamide vahele. Lisades siia veel suurepärased esitused eurosarjas, võib öelda, et tegu on justkui hea veiniga, mis aja jooksul veelgi paremaks muutub. Õhku jääb vaid küsimus, mis olnuks kui Hunt ei oleks vahepealset pausi jalgpallis teinud.

Aleksei Jahhimovitš
Klubi: Tallinna Levadia
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 23
Senine hooaeg: 
33 mängu (32 põhis); 1 (1 penaltist); 7; 1.

Pisut enne 18. sünnipäeva Sillamäe Kalevi ridades meistriliigas debüteerinud Jahhimovitš tegi 2010. aastal läbimurde ka Flora põhikoosseisu ja tuli nendega kahel järjestikusel aastal ka kodukamara meistriks, kuid 2011. aastal kergelt kaduma hakanud mänguaeg haihtus 2012. aastaks Floras täielikult ning möödunud talvel mehe lepingut enam florakate juures ei pikendatud.

Ühe õnnetus on aga teise õnn ja kogemustega noore korjas oma pardale Levadia. Levadiasse siirdumisest saadik algkoosseisu usaldatud pallur ei näidanud ühestki otsast mängupraktika puudumist ja võib vaid spekuleerida, kas Levadia peamiselt venekeelsel suhtlusel põhinev kaitseliin on Jahhimovitšile lihtsalt mugavam ja lihtsam või tuleneb mängu ootamatu paranemine millestki muust.

Hea kohavalik ja hüppevõime teevad Jahhimovitši õhus kindlaks, pikkusest hoolimata on tasemel ka liikuvus ja tehnika. Samuti suudab noormees anda ka kvaliteetseid sööte ja palli tagant edukalt lahti mängida. Kogu Levadia kaitseliini ja sealhulgas ka Jahhimovitši kvaliteeti näitab hästi asjaolu, et erinevalt mõningatest kartustest ei ole hooaja käigus kordagi tulnud teemaks Levadia tagaliini kindluse kadumine seoses Igor Morozovi lahkumisega.

Brent Lepistu
Klubi: FC Flora
Positsioon: Keskpoolkaitsja
Vanus: 20
Senine hooaeg: 
16 mängu (12 põhis); 1 (0 penaltist); 4; 0.

Kuigi Lepistu on Flora esindusmeeskonna uksele koputanud ka eelnevatel hooaegadel, siis sisse lasti noormees lõplikult tänavu. Sealjuures tuli lõplik murrang just Norbert Hurda peatreeneriks asumisega juuli lõpus – eelnevalt Flora duubelmeeskonnas tegutsenud Hurt kaasas esindusse mitmeid endiseid juhendatavaid ning selle käigus hakkas stabiilselt mänguaega saama ka Lepistu.

Ja U-21 koondislane on seda usaldust ka täielikult õigustanud – viimases üheksas liigamängus algkoosseisus alustanud Lepistu diagonaalsöödu oskust võib pidada kõrgliiga üheks parimaks ning lisaks mitmele väravasöödule sai noormees hiljuti kirja ka esimese värava meistriliigas.

Miinuspoolele võib kanda teatud vajakajäämise ründemänguks vajaminevas plahvatuslikus kiiruses ning liigseid rumalaid kaarte, mida nooruslik uljus pahatihti kaasa toob. Selle korvab Lepistu aga eelmainitud sööduoskuse ning hea tehnikaga. Samuti on hooaja kulgedes näha olnud kõrgliigaga kaasnevat stabiilsuse kasvu ja arvestades asjaolu, et kohati suutis mees pingitada isegi florakate endist kaptenit Andre Frolovi, siis tuleval hooajal võiks eeldada Lepistu rolli veelgi kandvamaks muutumist.

Jürgen Lorenz
Klubi: Tartu Tammeka
Positsioon: Keskkaitsja/äärekaitsja
Vanus: 20
Senine hooaeg: 
25 mängu (23 põhis); 1 (0 penaltist); 3; 1.

Sarnaselt mitmele teisele nominendile suur universaal, kes karjääri arenedes on ründava positsiooni kaitsvama vastu vahetanud. Kui eelmistel hooaegadel tundus pahatihti, et noormees paigutati Tammeka mänguplaanis parasjagu sinna, kus mängijatest puudu oli, siis tänavu on Lorenz leidnud endale kindla positsiooni ning sellest omakorda on tulenenud ka noormehe enesekindluse ja stabiilsuse kasv.

Loogilise jadana on enesekindluse ja stabiilsuse kasv taganud ajapikku ka kindla koha põhikoosseisus. Nimelt usaldati Lorenz tänavu esimest korda algkoosseisu mai lõpus ning sellest ajast saadik ei ole noormees enam kordagi pingilt alustanud (!).

Lisaks väärib mainimist, et kohati löövad noormehel välja ka lapsepõlvest pärit ründajainstinktid  - näiteks tõi just Lorenzi tabamus Tammekale ajaloolise 2:1 võidu Levadia vastu. Samuti on noorukil viimasel ajal tublisti arenema hakanud füüsiline pool ja seda külge veelgi kaasa aidates võib järgmistel hooaegadel treeneritel tekkida meeldiv probleem, valides universaalsele Lorenzile efektiivseimat positsiooni.

Andre Paju
Klubi: Tartu Tammeka
Positsioon: Paremkaitsja
Vanus: 18
Senine hooaeg: 
25 mängu (24 põhis); 0 (0 penaltist); 3; 0.

Paju sai Tammeka põhimeeskonnas erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu võimaluse juba aprillis ning noormees kasutas selle ka maksimaalselt ära, murdes ennast kenasti põhimeeskonda sisse. Kuigi algul oli noormehe mängus tunda rabedust, siis hooaja kulgedes on see aina rohkem asendumas kogemuste ja kindlusega. Seda kõike on premeerinud ka rohked mänguminutid.

Endise keskväljamehena omab ta head pallivaldamisoskust ning on selle toonud kaasa ka paremkaitsesse - silmad kinni pika palli ette peksmist Paju puhul ei kohta ning tihtipeale suudab ta palliga ka rasketest olukordadest võidukana väljuda. Aja möödudes on näha ka suurenevat julgust tõusmaks ettepoole rünnakuid toetama.

Kuigi äärekaitses väleduse ja agressiivsusega silma paistva Paju selle hooaja meepotis on ka mõningad tõrvatilgad vigastuste näol, siis arvestades asjaolu, et Paju suutis tänavu esmakordselt murda nii meistriliiga meeskonna kui ka noortekoondise põhitegijate hulka, siis võib noormees hooajale tagasi vaadates 2013. aastanumbriga kindlasti rahule jääda.

Andreas Raudsepp
Klubi: FC Levadia
Positsioon: Keskpoolkaitsja/äärepoolkaitsja/äärekaitsja
Vanus: 19
Senine hooaeg: 
27 mängu (23 põhis); 2 (0 penaltist); 2; 0.

Tõeline universaal. Noorena peamiselt paremas poolkaitses toimetanud Raudsepp on tänavu Levadia eest oma koha välja mänginud peaaegu igal võimalikul positsioonil: paremkaitses, vasakkaitses, parem- ja vasakäärena, kaitsva poolkaitsja ning kõige lõpetuseks ka ründava keskpoolkaitsjana.

Kuigi Raudsepp oli juba enne 17. sünnipäeva meistriliigas Viljandi Tuleviku ridades mitmeid mänge pidanud ning väravagi löönud, siis just tänavust võib pidada noormehe läbimurdehooajaks. Nimelt on veelgi kindlamaks ja stabiilsemaks muutunud Raudsepp end nii Eesti meistermeeskonnas kui ka U-21 koondises kindlalt algkoosseisu suutnud söövitada ning kõige selle trofeeks teenis noormees hiljuti ka esimese profilepingu. Samuti väärib mainimist asjaolu, et Raudsepp on oma põhikoosseisu kohast kinni hoidnud ka A-koondislaste Aleksandr Dmitrijevi ja Dmitri Kruglovi lisandudes.

Ühest küljest näitab see kindlasti treenerite usaldust, kuid teisalt on see märk eelmainitud stabiilsusest, mis noorte mängumeeste puhul tihti harulduseks on. Tuleb tõdeda, et Raudsepa mängule on raske midagi ette heita, aga järgmise sammu astumiseks võiks U-21 koondislase ampluaase lisanduda teatud "x-faktor" ehk ettearvamatus, mis üheskoos stabiilsusega võiks osutuda vägagi ohtlikuks relvaks.

Rauno Sappinen
Klubi: FC Flora
Positsioon: Keskpoolkaitsja
Vanus: 17
Senine hooaeg: 
22 mängu (12 põhis); 5 (0 penaltist); 2; 0.

Seekordse nimekirja pesamuna. Sappinen tõusis vaid 16-aastasena eredalt esile juba eelmise hooaja lõpus, näidates head minekut nii Flora duubelmeeskonnas kui ka U-17 koondises. Selle tulemusena andis Marko Lelov hooajaeelsetes kohtumistes noorukile võimaluse end tõestada ning Sappinen haaras õlekõrrest suurepäraselt kinni ja head esitused tagasid esindusmeeskonnas jätkamise ka põhihooajal.

Päris noorena veel ründajana tegutsenud Sappinen on tasapisi ümber koolitatud keskpoolkaitsjaks ning üheskoos kõva töötahtega näitab noortekoondislane end platsil väga mitmekülgsena. Veelgi enam, oma vanuse kohta niigi korralik füüsiline pool ja tehnika on kõrgliigas pallides aja jooksul vaid arenenud.

Tugevusteks saab lisaks tehnikale pidada kindlasti ka oma vanuse kohta väga korraliku löögi-ja sööduoskust. Miinuspoolele läheb noorusest tingitud liigne rapsimine, mis aga vahel hoopis ootamatuid väravavõimalusi tekitab. Samuti on omamoodi näitaja asjaolu, et noortekoondises usaldati mitmete tugevate kandidaatide seas kaptenipael just Sappinenile.

Deniss Tjapkin
Klubi: Sillamäe Kalev
Positsioon: Keskpoolkaitsja
Vanus: 22
Senine hooaeg: 
31 mängu (20 põhis); 1 (0  penaltist); 3; 0.

Nii mõnegi vutisõbra jaoks võis hooaja eel Sillamäe koosseisu silmates olla üheks tundmatuks suuruseks just Deniss Tjapkini nimi. Omamoodi on see ka mõistetav, sest Kohla-Järvelt pärit noormees ei olnud enne tänavust kordagi kohalikus kõrgliigas platsil käinud.

Seda imekspandavam on asjaolu, et erinevates Ida-Virumaa satsides madalamates liigades pallinud Tjapkin tõusis niivõrd mängeldes Sillamäe algkoosseisu. Seejuures suurendab saavutust ka asjaolu, et noormehe kõrval pallisid muuhulgas sellised nimed nagu Martin Vunk ja Kassim Aidara. Kuigi hooaja keskel Sillamäega liitunud Daniil Ratnikov Tjapkini mänguaega esialgu mõnevõrra vähendas, siis nimekate konkurentide kõrval ei ole Tjapkin grammigi järele andnud ning omad minutid on tehniline noormees ka meeskonna täienedes kätte saanud.

Oma positsiooni kohta tavapäratute ja ühtlasi muljetavaldavate füüsiliste näitajatega Tjapkini teod ei ole märkamata jäänud ka kõrgemal – oktoobris sai mees kutse U-23 koondisesse. Koondiste tasemel on järgmine samm teadagi mis ning taolise arengu jätkudes ei tohiks tänavuse meistrliiga ühe säravaima komeedi jaoks midagi võimatuks pidada.

Lauri Varendi
Klubi: Paide Linnameeskond
Positsioon: Vasakpoolkaitsja
Vanus: 24
Senine hooaeg: 
29 mängu (27 põhis); 7 (0 penaltist); 3; 0.

Kuigi Varendi pallis juba 17-aastaselt Flora duubli eest selliste nimedega nagu Jarmo Ahjupera, Siim Luts, Sergei Mošnikov ja Gert Kams, siis järgmised kaks hooaega jättis mees vahele ning jalgpallurikarjääri ühed magusaimad aastad jäid tal seega mängimata.

2009. aastal naases Varendi aga suure vuti juurde ja tegi kõrgliigasse tõusnud Paides kaasa ligi 30 mängu. Järgmised aastad olid mehe jaoks aga katkendlikumad ning kui kohati kasutati Varendit ka äärekaitses, siis eelmisel aastal pallis ta enamasti juba äärepoolkaitses. Tänavune hooaeg on tõestuseks, et just see positsioon on Varendile meelejärgi ja äärel tegutsedes on mees üle pika aja saavutanud ka stabiilsuse.

Kompromissitu võitlejana tuntud Varendi on üheskoos hea kiiruse ja korraliku tehnikaga peavaluks igale kaitsjale. Seda tõestab ka liigas kirja saadud seitse tabamust, mis hoiab Varendit koos Andre Mägiga paidekate selle hooaja resultatiivsustabeli tipus.

Napilt jäid valikust välja: Tanel Tamberg (Trans), Igor Dudarev, Kassim Aidara (mõlemad Sillamäe), Tauno Tekko (Tammeka), Aleksandr Vassiljev (Paide), Vladimir Avilov ja Jevgeni Harin (mõlemad Infonet).

Eelmiste aastate Meistriliiga enim arenenud mängijad:

2012: 1. Ilja Antonov, 2. Karl-Eerik Luigend, 3. Karol Mets
2011: 1. Marko Meerits, 2. Ken Kallaste, 3. Hannes Anier
2010: 1. Jüri Jevdokimov, 2. Siim Luts, 3. Albert Prosa
2009: 1. Sander Puri, 2. Igor Morozov, 3. Andero Pebre
2008: 1. Sander Puri, 2. Henri Anier, 3. Sander Post
2007: 1. Taijo Teniste, 2. Kaimar Saag, 3. Jarmo Ahjupera
2006: 1. Nikita Andrejev, 2. Ats Purje, 3. Andrei Sidorenkov
2005: 1. Tarmo Neemelo, 2. Aleksandr Dmitrijev, 3. Sander Puri