Aastate jooksul kolme erineva meistriliiga meeskonna - Sillamäe Kalevi, Paide Linnameeskonna ja FC Infoneti - ridades pallinud soomlane Ville Oskari Lehtonen on sunnitud vigastuse tõttu putsad varna riputama ning edaspidi proovib 23-aastane põhjanaaber leiba teenida agendina.

Huvitava kannapöörde teinud Lehtonen andis sel puhul intervjuu Soome jalgpalliportaalile kymppipaika.fi, kus muuhulgas tuli teemaks ka Soome, Eesti ja Filipiinide jalgpalli taseme võrdlus.

2011. aastal Sillamäe Kalevi ridadesse mängima saabunud Lehtonen jõudis järgnevatel aastatel esindada ka Paide Linnameeskonda ja Infoneti, kuid üheski klubis läbimurret teha ei õnnestunud. Seetõttu soovis vähe mänguaega teeninud soomlane karjääris muudatust ja suve keskel lahkuski Lehtonen Infonetist osapoolte kokkuleppel.

"Olin Infonetis väga heas vormis ja treeningud läksid hästi. Ei oska öelda, miks mulle piisavalt mänguaega ei antud. Seda peaks küsima nende venelasest treenerilt ja venelastest klubikaaslastelt. Treenerist pidasin küll lugu, ta rääkis muide ka väga hästi soome keelt."

Edasised klubiotsingud viisid noormehe aga hoopis Filipiinidele, kus mees valitseva meistri FC Stallioniga lepingu sõlmis. "Side Filipiinidega tekkis augustis, kui üks mu vana jalgpallituttav välismaalt võttis ühendust ja rääkis, et Filipiinide eelmise hooaja meister vajab ääremängijat. Et kas ma oleksin huvitatud – saatku oma video ja CV sel juhul talle. Vastasin, et olen küll huvitatud."

"Üks minu unistusi oli pääseda Eestist Aasia väljakutele mängima. Seal oli ikka väga karm see treenimine. Iga päev toimus kaks trenni, mida tavaliselt viis läbi korealasest treener. Peatreener vaatas mu treeninguid ja testvõistlust, kus mängisin eriti hästi ja avaldasin talle muljet. Kahjuks ei saanud peatreener seal saarel olla meeskonnaga piisavalt koos, sest tal oli kohustus treenida ka Filipiinide naiskonda."

Hindab Filipiinide taset kohati paremaks kui Eestis ja Soomes

"Tasemelt oli meeskond minu meelest palju parem kui näiteks Eesti esiliiga meeskonnad. Meeskonnas olid head mehed: korealasest poolkaitsja, brasiillasest ründaja ja üks kuju USA-st, ülejäänud olid kohalikud. Testimisel olid minuga koos paar ameeriklast, brasiillane ja kohalikud mängijad. Mind võeti väga hästi vastu, sealsed inimesed on hoopis teistsugused kui Soomes. Nad naeratavad ja naeravad tõesti palju, mis mulle väga meeldis. Välismaalasi koheldakse seal väärikalt ja hästi."

Tõsi, ka elamistingimuste üle ei saanud Lehtonen üleliia kurta: "Jõudsin olla Filipiinidel kolm kuud. Elasin luksushotellis, mille ukse ees seisis alati valvur. Manilas on terrorioht ja üldkasutatavad hooned on üldjuhul alati turvatud. Minu hotell oli Araneta Colisumi lähedal, kus Muhammad Ali alistas Joe Frazieri 1975. aastal."

"Mängisin hooajaeelsetes mängudes ja mu arust need läksid päris hästi. Eks oma aeg kulus ka ilma- ja ajavahega kohanemisele, aga sain hea pildi nende tasemest, mis on tehnilisem ja kiirem kui Soomes ja Eestis. Kohalikud mängijad on kehaehituselt väiksemad, sellevõrra on nad kiiremad. Igas meeskonnas on välismängijaid, kes omakorda toovad mängu rohkem füüsilist poolt.”

"Soome ja Eestiga võrreldes olid treeningud Filipiinidel palju kõvemad ja pikemad. Hooajaeelses laagris olid meil kaks korda päevas 2,5-tunnised trennid. Jooksime väga palju, nii palliga kui ilma pallita. Arvestades, et kuuma oli üle 30-kraadi, siis higi ikka lendas kõvasti. Ettevalmistuses pööratakse seal minu arust, võrreldes Soome ja Eestiga, palju rohkem tähelepanu detailidele ja mängija nõustamisele, tema nõrkuste väljatoomisele ja tugevate külgede arendamisele, mis oli väga tore."

Aga enne kui mees end uues klubis näidata sai, sai muinasjutuline karjäärijätk läbi, sest paremasse jalga löönud tromb katkestas endise meistriliiga palluri karjääri vaid 23-aastasena. "Aga ühel hetkel tekkis mul paremas jalas süvaveeni tromboos, tromb oli liikunud juba kopsudeni. Pidin kaks nädalat kohalikus haiglas lebama, aga õnneks hoolitseti seal minu eest väga hästi. Mul oli ka 2008. aastal tromb, aga pärast pooleaastast pausi tulin ma toona siiski jalgpall juurde tagasi.

"Mul on teatud pärilik geen, mille tõttu võin kergesti trombi saada. Nüüd keelas arst mul igasuguse tegelemise kontaktspordiga. Küllap on igale sportlasele karjääri lõpetamine raske, nii minulegi. Ilmselt läheb paar aastat, et sellest toibuda. Ma ei jõudnudki ju omale mingit sportlaskarjääri rajada. Olen alles 23-aastane, olen väga palju treeninud, harjutanud ja uskusin, et võin veel aastaid mängida."

Loodab andekatele mängijatele õige esitlemisega võimaluse anda

Lehtonen end ootamatust tagasilöögist aga üleliia heidutada ei lasknud ning nüüd keskendub Lehtonen juba agenditööle. "Jalgpalliagendi töö huvitab mind ja mul on üle maailma ka palju häid kontakte. Nii võin jalgpalliga endiselt seotud olla, kuigi mu oma mängud on mängitud. Ma ei ole FIFA-agent, vaid teen koostööd erinevate välismaiste FIFA-agentidega. Praegusel hetkel on mul ainult välismaised mängijad, aga hakkan kindlasti vahendama ka Soome mängijaid."

"Olen Aasias oma silmaga näinud, kuidas Aafrika mängijaid viiakse veoautokastis ühelt mängult teisele. Õnnelikud saavad klubisse, enamus aga jalaga tagumikku. Euroopas on olukord tegelikult sama. Igale positsioonile kandideerib sadu mängijaid. Nende arv üha kasvab, mis on muidugi jalgpalli arengule hea. Kes neist sadadest saab aga klubiga kindla positsioonilepingu? Kindlasti mitte selline, kes isegi ei taipa end õigesti esitleda ja lavale sättida."

"Soomes on meistri- ja esiliigas palju potentsiaalseid mängijaid, kel oleks võimalus pääseda eurosarjadesse, kus nad saaksid keskenduda ainult jalgpallile ja areneda. Soomlased aga ei oska ega julge välismaale minna. Ennast peab oskama müüa ja turundada! Seda võib teha siis kas üksi või agendi vahendusel."