2026. aasta meeste MM-il osaleb esimest korda 48 koondist. Euroopale on eraldatud 16 kohta, mis jaotatakse meetodil, et veel kolm kuud enne finaalturniiri algust on maailmameistriks tulemise lootus säilinud 28 Euroopa koondisel. Eesti koondise jaoks avab MM-valiksarja uus formaat mitmeid põnevaid võimalusi.

UEFA juhatus otsustas kolmapäevasel koosolekul, et 2026. aasta MM-i valiksari mängitakse Euroopas järgnevalt:

• Moodustatakse 12 valikgruppi, igaühes neli või viis koondist. Valikmängud toimuvad vahemikus märts-november 2025.
• Iga valikgrupi võitja (12 koondist) pääseb otse MM-ile, teise koha omanikud (12 koondist) märtsis 2026 peetavatele sõelmängudele.
• Lisaks pääsevad sõelmängudele 2024. aasta Rahvuste liiga neli kõige paremat alagrupivõitjat, kes valikturniiril oma alagrupis kahe parema sekka ei jõudnud.
• Sõelmängudele jõudnud 16 koondist loositakse nelja nelikusse, kus peetakse poolfinaalid ja finaal, mille võitja tagab koha sama aasta juunis.

Suurem MM-päästete hulk (16 varasema 13 asemel) tähendab, et suureneb kõigi Euroopa koondiste tõenäosus kvalifitseeruda maailma tähtsaimale jalgpallivõistlusele. Valikturniirile järgnevate ja ka 2024. aasta Rahvuste liiga tulemusi arvestavate sõelmängude süsteemi kasutamine tähendab aga, et unistamiseks on põhjust palju enamatel. Kindlasti keskmikel, aga ka väikestel. Võib-olla ka Eestil.

Suurem hulk valikgruppe tähendab ka loosiõnne suuremat osakaalu. Nagu sääraste loosimiste puhul ikka, moodustatakse tugevusgrupid (kas vastavalt FIFA edetabelile või Rahvuste liiga paremusjärjestusele). Kui viimastel aastatel on need olnud 10-liikmelised, siis nüüd kahe võrra suuremad, mis tähendab, et fortuuna võib moodustada valikgrupi, kuhu kuuluvad Euroopa pingerea koondised nr 12, 24, 36 ja 48, kusjuures üks neist tagaks kindlasti koha MM-il ja teine sõelmängudel.

Järgnevalt vallatu spekulatsioon Eesti meeskonna vaatevinklist kolmapäeval avaldatud värske FIFA edetabeli näitel. Esimesest tugevusgrupist tuleb valikgruppi Rootsi (hetkel Euroopa nr 12), teisest Wales (nr 18) või Slovakkia (nr 24), kolmandast Eesti ise (hetkel nr 44 ehk et tuleks järgmise pooleteise aasta jooksul jõuda 36 parema sekka), neljandast aga Fääri saared (nr 47) või Läti (nr 48).

Valikgrupis, kus vastasteks Rootsi, Wales ja Fääri saared, pole esikoha püüdmine kindlasti mitte kerge, aga selgelt kergem kui praeguses EM-valikgrupis (vastasteks Belgia, Austria, Rootsi ja Aserbaidžaan) kahe parema sekka pürgimine. Ning lisaks säilib MM-võimalus ka teise koha puhul, mis viiks koondise sõelmängudele.

Neljaliikmeline alagrupp tähendaks, et iga kohtumise osakaal oleks väga kõrge ja juba üks üllatustulemus (näiteks kodus Rootsi üle saavutatud võit) muudaks võimalused kahe sekka jõuda oluliselt kõrgemaks. Taas praeguse EM-valiksarja paralleele tõmmates, siis üks üllatustulemus suurt pilti ei muudaks, vaja oleks vähemalt kahte, ilmselt kolme.

Tuleb rõhutada, et fortuuna võib olla ka vastupidine. Isegi, kui Eesti meeskond teeks edetabelis korraliku tõusu ja jõuaks kolmandasse tugevusgruppi, võib juhtuda, et esimesest tugevusgrupist tuleb vastu Prantsusmaa (nr 1) või Inglismaa (nr 2), teisest Serbia (nr 14) või Poola (nr 15) ning neljandast Bulgaaria (nr 37) või Kasahstan (nr 42). See oleks väga keeruline loos.

2022. aasta MM-i valiksarjas oli eelneva Rahvuste liiga (2020 sügisel mängitu) osakaal väike. Lisaks 10-le valikgruppides teise koha saanud koondisele pääsesid sõelmängudele kaks Rahvuste liiga alagrupivõitjat, kes valiksarjas edukad polnud. Nendeks osutusid Rahvuste liiga B-divisjonis oma alagrupis esikoha saavutanud Austria ja Tšehhi.

Nüüd on Rahvuste liiga pakutav aken laiem. Kui 2022. aasta MM-i puhul pääses otse finaalturniirile 10 koondist ja sõelmängudele veel 12 (neist kaks Rahvuste liiga kaudu), siis 2026. aasta MM-i puhul saavad otsepääsme 12 ja sõelmängudele 16 (neist 4 Rahvuste liiga kaudu). Seega võistkondade hulk, kellel säilib lootus tulla maailmameistriks, on valikgruppide järel mitte 22, vaid 28.

Kui 2022 MM-i valiksarjas aitas Rahvuste liiga sõelmängudele B-divisjoni liikmed, siis 2026 MM-i puhul tundub tõenäoline, et haare ulatub C-divisjonini, kus mängib ka Eesti. Tundub ju loogiline, et A- ja B-divisjoni alagruppide võitjatest (kokku 8 meeskonda) enamik jõuavad oma valikgrupis kahe parema sekka. Kui nii, siis avanebki võimalus C-divisjoni alagrupivõitjatel.

Kõik see näitab, et 2024. aasta sügise Rahvuste liiga on Eesti koondise jaoks oluline kahes plaanis. Esiteks kohtutakse seal enda FIFA edetabeli lähemate rivaalidega ning omavahelised mängud on parim variant koha parandamiseks ja Euroopa 36 parema sekka ehk kolmandasse tugevusgruppi jõudmiseks.

Teiseks tähendaks C-divisjonis alagrupi võitmine (Eesti jaoks keeruline, aga mitte võimatu ülesanne), et avaneks arvestatav šanss seeläbi 2026 märtsis peetavatele MM-i sõelmängudele pääseda.

Eelnevad teooriad on olemuselt (väga) lennukad, aga kirjeldavad ära võimaluste aknad, kust Euroopa jalgpallikoondise pingerea tagumises kolmandikus paikneval Eestil tuleb proovida läbi pugeda. Need aknad on endiselt kitsad, aga siiski oluliselt laiemad kui varem.

Nelja- või viieliikmelised valikgrupid tähendavad, et 2025. aastal ootab kõiki Euroopa koondiseid ees kuus või kaheksa kvalifikatsioonimängu. Koondiseaknaid on aga viis ja igaüks neist tähendab kahte mängupäeva. Seega A-koondistel on ruumi kümne kohtumise pidamiseks, kusjuures viilida ei tohi, sest lepingulised kohustused sunnivad kvooti täitma.

Olgu öeldud, et 2026. aastast septembri ja oktoobri aknad liidetakse ehk koondiseakende arv neljale, aga mängude arv jääb samaks (10).

Koondised, kes satuvad neljaliikmelistesse valikgruppidesse, täidavad punktide peale peetavate mängudega ära vaid kuus lahtrit kümnest. Ülejäänud neli jäävad tavalistele maavõistlustele, mille jaoks on pärast 2018. aastal käivitunud Rahvuste liigat olnud ruumi vähem kui varem.

Eks üks tühjadest lahtritest kasutatakse ära maavõistlusteks teiste Euroopa koondistega, aga kindlasti suureneb ka tõenäosus kohtuda muudest maailmajagudest pärit koondistega. Eesti pidas neid eelmise viie aasta jooksul kõigest kaks (2018 kohtuti Marokoga, 2022 Argentinaga).

"Me peame unistama suurelt," armastab Eesti koondise peatreener Thomas Häberli öelda, kui temalt küsitakse Eesti A-koondise suuremate sihtide kohta. MM-valiksarja alagrupid loositakse 2024. aasta novembris. Mida paremaid tulemusi suudab Eesti meeskond sinna jäänud pooleteise aasta jooksul näidata, seda suurem on tõenäosus, et loosimise tulemused annavad põhjuse suurelt unistamiseks.