Teisipäeval selgusid viimased kolm 2022. aasta naiste EM-finaalturniiril osalevat naiskonda. Play-off'is saatis edu Põhja-Iirimaad, Šveitsi ja Venemaad, kes alistasid vastavalt Ukraina, Tšehhi ja Portugali.

Naiste EM-finaalturniir pidanuks Inglismaal toimuma eeloleval suvel, aga lükati koroonaviiruse tõttu aasta võrra edasi. Valikturniirilt pääsesid otse edasi üheksa alagrupi võitjad ja kolm paremat teise koha omanikku, ülejäänud kuus teise koha omanikku siirdusid play-off'i.

Portugal kaotas avamängus kodus Venemaale 0:1 (värav Nelli Korovkinalt) ja kuna eilne matš Moskvas, mida vilistas tänavu ka meeste Meistrite liiga väljalangemiskohtumistes töötanud Stephanie Frappart, lõppes 0:0 viigiga, jõudis Venemaa neljandat korda järjest EM-finaalturniirile.

Viie senise EM-finaalturniiri jooksul pole Venemaa naiskond veel mitte kunagi alagrupist edasi jõudnud. 2017. aastal avati viiendal katsel võiduarve, kui üllatuslikult oldi 2:1 paremad Itaaliast, aga järgnesid 0:2 kaotused Rootsile ja Saksamaale, mis jätsid venelannad alagrupis ikkagi kolmandaks.

Teises paaris olid vastamisi Šveits ja Tšehhi. Mõlemad kohtumised lõppesid 1:1 viigiga ning edasipääseja selgus penaltiseerias. Šveits eksis kahel esimesel löögil, aga võitis 3:2, sest Tšehhi naiskond ei saanud sisse esimest, neljandat ja viiendat penaltit. Šveits jõudis EM-finaalturniirile teist korda, debüüt tehti 2017. aastal Hollandis. Tšehhil jääb tiitlivõistlustedebüüt tegemata ka järgmisel aastal.

Neis kahes paaris olid vastamisi laias plaanis võrdsed võistkonnad, kes asetsevad FIFA edetabelis teineteisele lähedal (Venemaa on 23. ja Portugal 30., Šveits 17. ja Tšehhi 27. kohal). Kolmandas duellis oli Ukraina aga Põhja-Iirimaa vastu väga selge soosik, sest naiskondade kohad FIFA edetabelis on vastavalt 24. ja 49.

Ukraina ei suutnud favoriidikoormaga hakkama saada, sest kaotas kodus 1:2 ja eile Belfastis toimunud korduskohtumise 0:2. Põhja-Iirimaa teeb seega järgmise suve EM-il suurturniiridebüüdi, Ukraina ainus osaluskord on jätkuvalt 2009. aasta EM.

16 järgmise aasta EM-finaalturniiril osalejat on Inglismaa, Holland, Taani, Norra, Hispaania, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Itaalia, Island, Austria, Venemaa, Šveits ja Põhja-Iirimaa. Võrreldes 2017. aastaga vahetus kaks osalejat – lisandusid Soome ja Põhja-Iirimaa, kõrvale jäävad Šotimaa ja Portugal.

Ainus debütant on Põhja-Iirimaa, kes on 13 finaalturniiri lõikes aga alles 19. lõppvõistlusele kvalifitseerunud naiskond. Tõsi, tuleb arvestada, et 1984., 1987., 1989., 1991., 1993. ja 1995. aasta EM-idel osales ainult neli, 1997., 2001. ja 2005. aasta EM-il kaheksa ning 2009. ja 2013. aasta EM-il 12 naiskonda. 16 koondise osalusel mängitakse EM järgmisel aastal alles teist korda.

Sarnaselt 2017. aasta EM-iga on Venemaa finaalturniiril ainuke endine idabloki esindaja. Korra (2009) on EM-ile jõudnud Ukraina, aga Visegradi riikide ja terve Balkani poolsaare jaoks on naiste EM-finaalturniiri uks jäänud endiselt suletuks.

Põhjamaad on seekord esindatud veelgi jõulisemalt kui 2017, sest Rootsile, Norrale, Taanile ja Islandile lisandus ka Soome, kes rühkis edasi valikgrupist, kuhu kuulusid mõlemad eelmisel EM-il osalenud, aga nüüd kõrvale jäänud koondised ehk Portugal ja Šotimaa.