2008. aastal tulede ja vilede saatel Premium liigasse saabunud Nõmme Kalju küündis esimest korda medalini 2011. aastal, kui pälvis hõbeda. Tipust pole seejärel lahkutud, kusjuures klubi auhinnakapis ilutsevad ka kaks Eesti meistritiitlit. Siht aastaks 2021 on selge – kuld!

Neljanda koha andnud 2020. aasta hooaeg oli viimase kümne jooksul alles teine, kus Kalju esikolmikust välja jäi. Sama juhtus ka 2014. aastal, kui Kalju tõrjus medalikohtadelt välja Sillamäe Kalev, kelle peatreeneriks oli hooaja keskel asunud Sergei Frantsev. Kogenud venelasest sai 2016. aasta alguses Kalju peatreener, kelle juhtimisel tuldi 2018 Eesti meistriks.

Vahepeal on jõutud lahku minna (2019 aprillis otsustas Kalju pärast niru hooaja algust Frantsevi teenetest loobuda) ja korra peaaegu rivaalideks saada (2020 juulis jäi väga vähe puudu, et Frantsevist oleks saanud FCI Levadia peatreener), aga nüüd ollakse taas samas paadis. Sihid ja jutt, nagu Kaljule kombeks, vastavalt kõrged ja julge. Ning Frantsevi meetodid, nagu talle kombeks, konkreetsusest pakatavad.

"Päris kõiki mängulisi plaane avaldada ei saa, aga Frantsevi jaoks on põhilised asjad meeskonnatöö ja distsipliin. Ta nõuab, et kõik täidaksid 100% seda, mida ta meeskonnalt nõuab," selgitab kehtestatud reegleid väravavaht Marko Meerits, kes on üks Frantseviga varasemat koostöökogemust mitteomavatest mängijatest.

Frantsevi stiili üks silmatorkavamaid põhimõtteid on riskide maandamine enda värava lähistel. Pall tuleb viia kiiresti tsooni, kust vastane väravat lüüa ei suuda. Väljend "pikk ette ja ise järele" ei kirjelda kindlasti Frantsevi taktikat 100% täpsusega, aga annab plaanist aimu küll. Näiteks jaanuari lõpus peetud treeningmängus Viljandi Tulevikuga Meerits naljalt lühikest söötu kaitsjatele ei lükanud.

"Eks ma ikka võin lühikesi sööte ka anda, aga kui nende tagajärjel midagi halba juhtub, siis on see minu südametunnistusel. Väga pikk süütenöör Frantsevil ilmselt pole," märgib Meerits. "Frantsevi taktika on võrreldes Marko Kristali põhimõtetega ikkagi teistsugune ja sellega kohanemine võttis veidi aega. Meie pluss on teineteist läbi ja lõhki tundev meeskond."

Pärast nimetatud 1:0 võitu Tuleviku üle märkis Frantsev, et taktikaline süvenemine ootab meeskonda alles ees ja tolle hetkeni oli keskendutud füüsilise vormi kogumisele. "Tähtis on, et mängijad koormustest taastuksid. Just see on ettevalmistusperioodi üks tähtsamaid nüansse. Kui sellega läheb hästi, siis piisab meile allesjäänud ühest kuust, et hooajaks valmis olla," sõnas Frantsev 30. jaanuaril.

Veebruaris on mängulist poolt lihvitud ka ohtrates treeningmängudes. Esmalt alistati 1:0 Pärnu Vaprus, siis jäädi 1:2 alla FC Florale. Seejärel purustati Tartu Tammeka 5:0 ja FC Kuressaare 5:1. Paide Linnameeskonnale jäädi 0:1 alla, aga reedel seljatati 3:0 Tallinna Legion. "Kuna meeskonna tuumik on säilinud, siis sõelumist pole olnud, vaid oleme rahulikult tööd teinud. Mäng-mängult oleme paremaks läinud," hindab Meerits olukorda.

Ekspertide ettevaatlik optimism Kalju ambitsiooniga kokku ei passi

Pühapäeval Premium liiga 2021. aasta hooaja sisse juhatanud stuudios lahkasid Nõmme Kalju olukorda jalgpallitreenerid Marko Pärnpuu ja Marko Lelov.

"Vanad trumbid on välja tõmmatud, aga mulle on talve jooksul jäänud mulje – võibolla petlik –, et Kalju on esineliku liikmetest kõige vähem silma paistnud. Isegi ootamatult vähe. Tunne on, et ülejäänud kolm on sammu eest ära teinud. Frantsevi distsipliiniga on Kalju varem päris palju saavutanud, aga võtmeküsimus on, kui kiiresti tema mõtted mängijateni jõuavad," rääkis Pärnpuu.

Lelov oli Kalju perspektiivist rääkides optimistlikum. "Tuumik on säilinud ja Frantsev tunneb neid mängijaid päris põhjalikult. Kaljul on olemas hea kooslus. Ettevalmistusperioodil on nad natuke varju jäänud, aga varjust on hea välja hüpata. Pigem on eelmisel hooajal saavutatud neljas koht Kalju jaoks ületatav," sõnas treenerikarjääri jooksul Premium liigas Viljandi Tulevikku, FC Florat ja Pärnu Linnameeskonda juhendanud Lelov.

Neljanda koha ületamine tähendaks esikolmikusse mahtumist. Sarnaselt 2020. aasta Premium liiga hooajaga on pronksmedal ka tänavu kõigest tükk metalli, millega eurosarjapääset ei kaasne, sest Eesti klubide eelmise suve rahvusvahelised tulemused olid neljanda eurosarjakoha tagasivõitmiseks ebapiisavad.

Hõbemedal erinevalt pronksist eurosarja viiks, aga Kalju president Kuno Tehva ei kavatse enda, meeskonna ega klubi ambitsiooni sellega piirata. "Meie eesmärgiks on ainult üks tulemus – tulla Eesti meistriks. Kõik ülejäänu oleks pettumus. Kas-kõik-või-mitte-midagi mentaliteet on Kaljus alati au sees olnud. See hakkab peale peatreenerist ja põhimõtetest, mille ta kehtestab igapäevases treeningprotsessis," sõnab Tehva.

"Minu usk meie plaani on saanud iga päevaga suuremat kinnitust. Eelmine hooaeg jäi meil koroonaviiruse tõttu poolikuks (Kalju sattus augustis lõpus võistkonnaga kuuks ajaks isolatsiooni, mille järel langeti konkurentsist – O. J.). Enamik mängijaid on klubis alles ja saavad aru olukorrast, kuhu kõik koos oleme sattunud. Ettevalmistus näitas, et tahame sealt kõik koos välja tulla.

Täiendusi oleme sel talvel toonud meeskonda hästi sihitult – Sander Purit asendab Pavel Marin ja Ivan Lobai asemele tuli kreeklane Giannis Tsivelekidis. Lisaks mõned head täiendused nagu Mark Edur, kes annab võistkonnale sügavust ja peatreenerile KTM-reegli mõttes manööverdamisruumi," ütleb Tehva.

Kui reeglina käib Kalju talvistelt treeningutelt läbi paras ports testitavaid, siis tänavu olid asjad tõesti teisiti. Kui meeskond 11. jaanuaril Sõle spordikompleksi hooaja esimesele treeningule kogunes, oli koosseis 90% paigas. Kuna mitmed Kalju põhimängijad on klubisse tulnud juba ajal, kui Frantsev esimest korda peatreeneri-ametit pidas, oli loogiline, et peatreener soovis nende jätkamist.

Leegionäride suuremaks väljavahetamiseks ei nähtud samuti põhjust, vaid tehtigi ainult paar lüket – lahkusid Pedro Victor ja Ivan Lobai, saabus Giannis Tsivelekidis. Lisaks liitus meeskonnaga Sergei Lepmets, kelle roll (mängiv väravavahtide treener) on sama, mida täitis klubis aastatel 2017-19 Pavel Londak. Samuti mullu Viljandi Tulevikus mänginud Pavel Marin ja Mark Edur.

Veebruari alguses prooviti noori Hollandi vutimehi, aga Adrian Ramadani ja Shermaine Martina polnud klubi jaoks sobivad. "Ühel oli probleeme vigastusega ning teine oli noor ja perspektiivikas, aga meil oli vaja meest, kes oleks tasemel täna ja kohe," selgitab Tehva.

Meeskonnaga pikemalt harjutanud poolkaitsja Artjom Dmitrijev Kaljusse jäämas ei ole, vaid siirdub välismaale, aga võimalik, et ühe välismaalasest kontrolliva poolkaitsjaga enne hooaja algust ikkagi rivistust täiendatakse. See paisutaks Kalju ridadesse kuuluvate välismaalaste (juriidiliselt korrektse väljendiga ETM-staatust mitteomavate) jalgpallurite arvu seitsmeni, aga protokolli tohib neid mängupäeval kanda viis.

"Odilavio on olnud suhteliselt pikalt vigastatud. Tema ettevalmistus pole kõige paremini läinud ehk et teatud välismaalastega on meil keeruline arvestada," selgitab Tehva reaalpoliitilist olukorda. Teatavasti on Kalju rivaal FCI Levadia sõlminud lepingu koguni kaheksa välismaalasega ehk olukorras, kus kolm peavad iga kord tribüünile jääma. Limiidi varuga täitmist kaaluvad ka Paide Linnameeskond ja Tulevik.

Tehva: KTM-reegel on oma aja ära elanud ja ETM vajab leevendamist

Võistkonna täiendamisest rääkides pole võimalik mööda vaadata ETM- ja KTM-reeglitest, mille kriitikute seast Tehva kadunud pole.

"KTM-reegel on oma aja ja eesmärgi minetanud ning vajab reformimist. Aga seis on nagu on. Läheme starti, ei virise ega too vabandusi, vaid soovitame reegel ümber vaadata, sest aeg läheb edasi. See, mis töötas 5 või 10 aastat tagasi, enam ei tööta. Peame Euroopa jalgpalliga kohanema. Mulle torkab silma, et Eesti kõrgliiga meeskondade ambitsioon ja võimalused ületavad Eesti turul olevate mängijate valikut, mis on hakanud minu hinnangul pidurdama liiga arengut.

Kõige rohkem on klubid arenenud organisatoorselt. Euroopasse on meil minna väga pikk tee, aga arvestades Eesti standardeid, siis on võistkonnad varasemaga võrreldes paremini organiseeritud ja füüsiliselt paremas konditsioonis. See edasiliikumine on märgatav. Euroopa mõistes on Eesti olukord aga katastroof. Varsti oleme kõige viimased. Senine strateegia pole meid viinud mitte edasi, vaid tagasi. Ja praegusest olukorrast välja tulla on Eesti jalgpallil väga keeruline," ütleb Tehva.

Kalju president viitab Eesti kohale Euroopa kõrgliigade edetabelis, mille alusel jaotatakse riikide vahel eurosarjapääsmed. Et omada nelja eurosarjakohta, tuleb 55 Euroopa jalgpalliriigi seas mahtuda 50 parema sekka (eeldusel, et alati ainult ühe pääsme saav Liechtenstein mahub samuti 50 sekka, kust ta niipea välja kukkumas ei ole). Eesti kukkus sealt mullu välja ja on hetkel 53. kohal, edestades ainult Andorrat ja San Marinot.

Tehva leiab, et kõige õigem tee sellest piinlikust olukorrast pääsemiseks on loobuda ETM- ja KTM-reeglite abil kohalikele mängijatele loodud privileegidest ehk lasta mängijate turg vabamaks ja loota, et see toob kaasa eurosarjas mängivate klubide sportliku taseme tõusu.

"Kõik klubid, ka Kalju, soovivad väga, et esindusmeeskonnas mängiksid oma kasvandikud ja noored. Aga kui valik on väike, siis neid talente pole. Kindlasti mitte selliseid, kes oleksid valmis esikolmikus medalitele mängima. Praegune olukord loob tendentsi, kus eelarvele tekib kunstlik surve ja teatud Eesti mängijad hakkavad saama rohkem palka, kui nad väärt peaksid olema.

Seda raviks adekvaatne hinnang võõrmängijatel limiidile. Arvestades mängijateturu praegust seisu Euroopa jalgpallis, on viis selgelt liiga väike arv. Probleemi lahendaks vast limiidi tõstmine seitsmele, et saaks täita sportlikku ambitsiooni ja naabritele järele jõuda. Lätis tohib korraga protokolli kanda 15 välismängijat, Leedus pole limiiti üldse. See on tendets, kuhu suunas Euroopa jalgpall liigub.

Tasakaalu otsimine ei tähenda, et noored ja Eesti koondisele mängijate kasvatamine pole olulised, aga välismängijate reegel võiks olla paindlikum. Võib-olla järgmised kolm aastat võiks limiidiks olla seitse ja seejärel tõmmata kuue peale, kui turg muutub," räägib Tehva.

Kalju ja Tehva skepsis KTM- ja ETM-reegli vastu pole midagi uut, vaid kestnud nende reeglite Eesti tippjalgpalli saabumisest alates. Tehva rõhutab, et ei otsi algavat hooaega silmas pidades vabandusi, aga soovib oma eriarvamuse fikseerida, et seeläbi debatti üleval hoida.

"Raha kuklas ei vasarda, silme ees on sportlik ambitsioon."

Eelmisel suvel mängis Nõmme Kalju eurosarjas 11. korda ja 10. hooaega järjest. Selle seeria sisse mahuvad mitmed ilusad triumfid, millest säravaimad HJK alistamine 2013. ja Euroopa liiga kolmandasse eelringi jõudmine 2016. aastal. Seoses mulluse neljanda kohaga pääsevad nõmmekad tänavu eurosarjas platsile aga ainult juhul, kui võidetakse Eesti karikasari, mille veerandfinaaliks loositi nad eile kokku Viljandi Tulevikuga.

Arvamuse, justkui oleks eurosarja kvalifitseerumine Kalju jaoks finantsiliselt ülimalt, isegi eluliselt oluline, lükkab Tehva ümber. Olgu märgitud, et kui UEFA solidaarsusmakse esimeses eelringis osalemise eest on ilmselt veidi üle 200 000 euro, siis Eesti Jalgpalli Liidu kompensatsioonimehhanism eurosarjas mitteosalevatele klubidele katab mängijatele tehtavaid kulutusi umbes 80 000 väärtuses ehk käärid eurosarja jõudmise ja mittejõudmise vahel on üle 120 000 euro.

"Eurosarjas mängimine on tähtsam klubi ambitsioonist ja strateegiast lähtuvalt kui eelarveliselt. See on väga hea foon, kui raha kuklas ei vasarda, vaid silme ees on sportlik ambitsioon. Tahame eurosarjas olla ja mängida ning arvan, et oskame neid mänge mängida. Mullu rikkus plaanid koroonaviirus, tahame vead parandada. Aga eelarvelist survet eurosarja kvalifitseerumiseks meil pole," ütleb Tehva konkreetselt.

* * *

Peatreeneri Sergei Frantsevi üks tähtsamaid ülesandeid on luua platvorm, mille pealt saaks loominguline poolkaitsja oma ründeoskused realiseerida. Natho tõestas mullu, et üks tema trumpe on väga kvaliteetsed pallid standardolukordadest. Seega mida rohkem Kalju neid vastase karistusala lähistel teenib, seda parem.

Aga Nathole on vaja leida paslik roll ka avatud mängus. Paistab, et Kalju hakkab eelkõige viljelema taktikat, kus üksiku tipuründaja all on üks ründav poolkaitsja (loe: Natho), kelle seljatagust turvavad kaks kontrollivat keskväljameest. Natho on mängija, kes suudab üksinda kohtumisi ära otsustada. Aga selle jaoks vajab ta piisavalt tegutsemisvabadust ja palli.

FCI Levadia särgi vahetamine Viljandi Tuleviku oma vastu viis Pavel Marini tagasi Eesti koondisesse. Ning et tegu polnud eelmise peatreeneri Karel Voolaidi avantüüriga, tõestas asjaolu, et Marini kutsus jaanuaris rahvusmeeskonda ka selle uus juhendaja Thomas Häberli.

Loogiline, et Tulevikus tehtud hea ja resultatiivse hooaja järel soovis Marin liituda mõne tugevama klubiga ning asjaolusid arvestades oli just Kalju nelja tippklubi seast kõige loogilisem sihtkoht (Floral ja Paidel äärtele valikut jagub, Levadiasse naasmine nipsust ei käi, Kalju vajas Sander Puri lahkumise järel tõestatud tasemel ääremängijat).

Algaval hooajal on huvitav jälgida, kas ja kuidas kohaneb Marin peatreeneri Sergei Frantsevi käekirjaga ning kas ta suudab näidata Premium liigas piisavalt säravaid esitusi, et Häberli talle endiselt koondisekutseid läkitab?

Suurim küsimärk – Frantsevi taktika jätkusuutlikkus aastal 2021

Kui Sergei Frantsev juhtis Nõmme Kalju 2018. aastal Eesti meistritiitlini, ei kaotanud meeskond hooaja jooksul Premium liigas mitte ainsatki kohtumist. Kirja saadi 25 võitu ja 11 viiki, millest kuus tehti ülejäänud esineliku liikmetega. Seega kohtadele 5.-10. jäänud meeskondade vastu kaotas Kalju hooaja jooksul ainult 10 punkti (iga viik tähendab kahe punkti kaotust maksimaalsest saldost).

Selle saavutuse pandiks oli Frantsevi riske vältiv taktika. Pall viidi kiirelt ette ja võitluslikus jalgpallis Kaljule vastu ei saadud, sest edurivi mehitanud Liliu ja Rimo Hunt olid füüsiliselt võimsad ja võimaluste realiseerimisel halastamatud (kahe peale löödi Premium liigas 45 väravat).

Kolm aastat hiljem on Premium liiga keskkond 2018. aastaga võrreldes (oluliselt) muutunud. Tabeli teise poole tasemevahe esimesega on jalgpalliliidu kompensatsioonimehhanismide tõttu vähenenud. Juba eelmine hooaeg näitas, et mammutskoore oli oluliselt vähem ning füüsilisi lagunemisi kohtas harva, sest viimaste meeskondade treeningprotsess on muutunud oluliselt kvaliteetsemaks.

Kui 2018 murdis Frantsevi Kalju tabeli tagumised jõuga maha, siis kas see õnnestub ka 2021? Mis on Kalju lahendus olukorrale, kus vastane pargib oma värava ette ühe suure ja vägeva bussi? Samasugust võimsust nagu 2018, Kaljul ju edurivis pole. Küll aga on kõigi Premium liiga klubide ründeliinis väledad mehed, kes ihkavad ja oskavad kontrarünnakuid väravateks joosta.

Ka viimases treeningmängus Tallinna Legionile kaabutriki kõmmutanud Aleksandr Volkovi trumbid avalduvad siis, kui tal on ruum, kuhu joosta. Mängudes tippudega seda ilmselt tekib, sest vaevalt Flora, Levadia või Paide duellides Kaljuga oma liinid ülearu madalale jätavad. Algelisemate jalgpallivõrrandite lahendamisega võib Kalju aga riske välistades jänni jääda.

* * *

Nõmme JK Kalju
Peatreener: Sergei Frantsev
Abitreener: Marko Kristal
Mängiv väravavahtide treener: Sergei Lepmets
Füsioterapeut: Reigo Jörsi
Arst: Juri Belogorotsev
EJL-i stipendiaadid: Kirill Antonov, Kristjan Rattasepp, Kaarel Usta, Jevgeni Demidov, Karl Stefan Lill, Arthur Jeršov.
Eelarve: 1 500 000 eurot, mis sisaldab ka taristukulutusi ja võib jooksvalt natuke kasvada, (esindusmeeskonna osa 700 000 eurot)
Duubelvõistkond: Nõmme Kalju U21 (Esiliiga B)
Koduväljakud: Sportland Arena / Kadrioru staadion
Meeskonna värvid: must ja valge (roosas Kaljut tänavu ei näe, küll aga kavatsetakse mõnes valitud mängus kanda retrohõngulist sinist vormi)
Koduleht: jkkalju.ee
Esimene mäng: 6. märtsil kell 14.00 vs. Viljandi Tulevik (Sportland Arena)
Esimene Soccernet.ee telemäng: 3. aprillilil kell 13.00 vs. Narva Trans (Sportland Arena)

Mitteametlik koosseis:

Väravavahid: Sergei Lepmets, Marko Meerits, Henri Perk
Kaitsjad: Kirill Antonov, Vladimir Avilov, Mark Edur, Aleksandr Ivanjušin, Aleksandr Kulinitš, Andri Markovitš, Mikk Reintam, Giannis Tsivelekidis, Vladislav Veremejev.
Poolkaitsjad: Jevgeni Demidov, Vladislav Homutov, Arthur Jeršov, Pavel Marin, Amir Natho, Kaspar Paur, Kristjan Rattasepp, Igor Subbotin, Deniss Tjapkin, Stanislav Tsõmbaljuk, Kaarel Usta.
Ründajad: Emir Dikajev, Karl Stefan Lill, Odilavio da Silva, Alex Matthias Tamm, Aleksandr Volkov.

Võimalik algkoosseis:

Talvised koossseisumuudatused:

Sisse:

Mark Edur (äärekaitsja, Veliko Tarnovo Etarist) liitus klubiga.
Aleksandr Ivanjušin (äärekaitsja) laenuleping Transis lõppes. 
Sergei Lepmets (väravavaht) on mängiv väravavahtide treener.
Pavel Marin (ääremängija, Viljandi Tulevikust) sõlmis kaheaastase lepingu.
Giannis Tsivelekidis (Kreeka keskkaitsja, Fuzinarist) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Stanislav Tsõmbaljuk (ääremängija, Maardu Linnameeskonnast) liitus laenulepingu alusel.

Välja:

Ivan Lobai (Ukraina keskkaitsja) lahkus klubist.
Sander Puri (poolkaitsja) lahkus klubist.
Andreas Raudsepp (äärekaitsja) lahkus klubist.
Pedro Victor (Brasiilia keskkaitsja) lahkus klubist.

Hooajaeelsed mängud:

22.01. FCI Levadia - Nõmme Kalju 3:1 (Volkov)
30.01. Nõmme Kalju - Viljandi Tulevik 1:0 (Subbotin)
02.02. Nõmme Kalju - Maardu Linnameeskond (EL) 1:0 (Markovitš)
05.02. Nõmme Kalju - Pärnu Vaprus 1:0 (Markovitš)
10.02. Nõmme Kalju - FC Flora 1:2 (Kulinitš)
13.02. Nõmme Kalju - Tartu Tammeka 5:0 (Usta, Volkov, Natho, Marin, Ramadani)
16.02. FC Kuressaare - Nõmme Kalju 1:5 (Paur 2, Marin 2, Volkov)
19.02. Paide Linnameeskond - Nõmme Kalju 0:1
26.02. Nõmme Kalju - Tallinna Legion 3:0 (Volkov 3)

Võit; kaotus.
EL - Esiliiga.