Kuu lendas mööda nii, et ei saanud arugi – Premium liiga hooaeg jookseb täistuuridel ning aeg on üle vaadata, kes olid esimesed särajad.

Märtsikuu sümboolne koosseis mängib 4-4-2 või täpsemini lausa keskväljarombiga 4-1-2-1-2 asetuses. Oma koha on sisse võtnud mitu eelmise hooaja särajat, aga leiab ka uusi nägusid, kellest mõni alles tänavu (tagasi) Eestisse saabunud.

Loomulikult on kõige rohkem esindatud tabeli tipus troonivad Flora ja Levadia, kellel mõlemal täisedu – tõsi, ühel viiest, teisel neljast mängust. Levadia pidi küll ühe oma kohtumise koroona tõttu edasi lükkama, aga nagu näha, ei ole see nende meestel valikusse pääsemist küll takistanud. Levadiast on võtta viis ja Florast neli mängijat, ühe mehega on esindatud Nõmme Kalju ja ühega Narva Trans.

Tasub arvestada, et Soccernet.ee toimetusesisesel hääletusel sündinud valik keskendub märtsikuu sooritustele ning viiendas voorus tehtud teod seda valimit veel ei mõjutanud.

Karl Andre Vallner (Levadia) – Levadiale löödi märtsis kolme mänguga üksainus värav ning selle ärahoidmiseks polnud Vallneril vähimatki teha. Superkarika penaltitõrjed jäävad meie arvestusest küll välja, ent Vallneri head enesekindlust tõestavad needki.

Michael Lilander (Flora) – Flora viimaste aastate kindel paremkaitsja täitis tänavuse märtsi jooksul hoopis vasakkaitsja rolli ning tõestas, et on tõeline universaal, kes saab hakkama mõlemal äärel. Tasapisi karjääri kahesajandale Premium liiga mängule lähenev Lilander jõudis ühe väravasööduga panustada ka Flora rünnakusse.

Maximiliano Ugge (Levadia) – Levadia kaitseliinis on kõrgelt arenenud liidriomadustega mehi mitu, ent nendegi seast tõuseb Ugge selgelt esile. Märtsis kõik minutid mänginud itaallases on jõulisus, kiirus, otsustavus ja kavalus täpselt paraja tasakaalu leidnud.

Deniss Dedetško (Trans) – Tuli, nägi ja võitis südamed! Ukrainlasel on kõik võimalused kujuneda pika hooaja lõikes mitte ainult Narva, vaid kogu liiga kultuskangelaseks. Aastatega kogunenud klass, mis lubas tal kord isegi koondise piirile välja jõuda, paistab välja Dedetško igast liigutusest, rassigu ta siis kaitses või löögu väravaid, mida tuli kahe esimese vooruga kaks. Lisame x-faktorina sundimatu elegantsi ja keskkaitsja kohta väga ebahariliku särginumbri 1 ning mõnus kompott ongi koos.

Artur Pikk (Levadia) – Aastaid kestnud välismaa-seikluste käigus Eestisse naasmisele aina lähemale nihkunud Pikk ongi nüüd jälle kodus ja seda igas mõttes. Endale tuttavas Levadias tunneb ta end nagu kala vees ning oskab tänapäevase äärekaitsjana nautida nii kaitses rügamist kui ka rünnakule tõusmist. Märts tõi tema arvele nii ühe värava kui ka ühe väravasöödu ning on üsna selge, et need ei jää kaugeltki hooaja viimasteks. Pika mobiilsus on Levadia vasaku ääre uuele tasemele tõstnud.

Marko Putincanin (Levadia) – Levadias on esiplaanil säravaid värvikaid kujusid küllaga, Putincanin täidab aga suurepäraselt selle töömehe rolli, kelle väljakul viibimist ei pruugigi märgata, samas kui tema puudumine torkab kohe silma. Kogenud serblane on mõnevõrra ootamatult ka ise kõvasti statistikat teinud, lüües märtsis värava nii Vaprusele kui ka Legionile ning jagades lisaks veel kaks väravasöötu.

Konstantin Vassiljev (Flora) – Läks nende koondisemängudega nagu läks, aga Premium liigas oli Vassiljev märtsi jooksul hoos. Mullusega võrreldes poolkaitseliinis madalamat, aga see-eest suuremat vabadust pakkuv roll sobis talle nagu valatult, tulemuseks nelja mänguga viis väravat, sealjuures väga tähtis võidutabamus Paide vastu. Maestrot on vara veel maha kanda.

Martin Miller (Flora) – Vassiljevist ründaja taga vabaks jäänud koht sai Millerile ning seda väga õnnestunult. Millerit on Flora-karjääri jooksul ühelt positsioonilt teisele liigutatud, nüüdne on talle aga kõige loomuomasem ja see paistab kohe ka välja. Märtsis nelja liigamänguga löödud kolm väravat ja kaaslastele jagatud kaks väravasöötu kõnelevad sellest kindlat keelt.

Zakaria Beglarišvili (Levadia) – Ainus mees, kelle koht oli mullu kivisse raiutud pea iga kuu valikunimekirjas, jätkab tänavugi sealt, kus viimati pooleli jäi. Pole mängu, kus Beglarišvili enda arvele midagi kirja ei saaks – stabiilselt skoori on ta seni teinud kõigis liigakohtumistes, kus platsil käinud, üks resultatiivne sööt veel boonuseks pealekauba.

Henrik Ojamaa (Flora) – Vastik mees, kelle vastu mängida, ideaalne mees, kellega koos mängida. Ojamaa stiil poolitab pealtvaatajad armastajateks ja vihkajateks, tema klassist pole aga võimalik mööda vaadata kummalgi juhul. Individuaalse teravuse tekitamises ei ole talle naljalt liigas vastast ning märtsis statistikasse kantud üks värav ja neli väravasöötu ei peegelda Ojamaa tegutsemises peituvat ohtlikkust kaugeltki täiel määral.

Alex Matthias Tamm (Kalju) – Kas kogu liiga senine suurim üllataja? "Kes hakkab väravaid lööma?" küsiti Kalju kohta nõudlikult hooaja eel, kui piiri tagant otsitud esiründajat ei leitudki. Tamm on esimeste voorudega veenvalt vastanud: tema hakkab. Üks Kuressaarele, kaks Paidele ja ka märtsi lõpu järel on juba lisa tulnud, mis tõestab, et juhusega pole kindlasti tegu. Nii hoida, ja A-koondise ukski hakkab varsti avanema.

Sümboolse koosseisu valimisel ei ole Soccernet.ee toimetus liialt kinni kindlates positsioonides ega formatsioonides - meeskonna asetus võib igakuiselt muutuda, samuti ei ole iga mängija tingimata liinisiseselt asetatud positsioonile, kus ta möödunud kuul liigas mängis.