46 aastat tagasi 13. veebruaril said Elia ja Luciana Collina endale lapse, kellele pandi nimeks Pierluigi. Tema ema töötas asendusõpetajana ning isa Itaalia kaitseministeeriumis. Vanemate soovil õppis ta nunnade käe all pühakule Anna pühendatud koolis. Teismelisena mängis Collina ühes kohalikus jalgpalli klubis keskkaitsjana.

17-aastasena soovitas sõber tal teha läbi kohtuniku-kursused - Collina nõustus. Kursustel avastas Collina, et tal on selle töö jaoks annet. 1984. aastal lõpetas ta majandusalal Bologna ülikooli. Samal aastal tekkis tal aga probleeme kiilaspäisusega ning juuksed kadusid 15 päeva jooksul täiesti ära.

Esimene tööots oli tal Milaanos ühe ajalehe äriküljel. Samal ajal oli ta aastate jooksul vilistanud ka kõrgetasemelisi mänge regionaalliigades, samuti käis ära sõjaväes. 1988. aastal hakkas ta vilistama juba Serie C mänge. 1991. aastast alates asus ta elama Viareggiosse, natukene Pisa'st eemal. Ta oli abielus Giannaga, kellega nad said kaks last - Francesca ja Carolina. Viareggios asus ta tööle kohalikus pangas. Ta nõustab seda ka praegu.

Kolm aastat pärast Serie C kohtunikuks saamist tõsteti ta aga A ja B liiga kohtunikuks. Esimene mäng, mida kiilaspäine itaallane seal vilistas, oli 8. septembril aastal 1991. Kohtusid Avellino ja Padova ning mäng lõppes koduvõistkonna Avellino võiduga.

Paar kuud hiljem tegi Collina oma Serie A debüüdi. Verona ja Ascoli vaheline mäng lõppes samamoodi nagu Serie B debüüt - kodumeeskonna Verona võiduga. Ühtlasi tegi Collina ka rekordi kõige kiiremini Serie A kohtunikuks saamisega. 1995. aastal oli ta täis saanud juba 43 Serie A mängu ning ühtlasi asetati ta ka Fifa kohtunike nimekirja.

Tema esimene mäng rahvusvahelisel areenil oli sõjaväelaste MM-i kohtumine Türgi ja Prantsusmaa vahel Istabulis. Järgmisel aastal paluti tal tulla vilistama 1996. aasta olümpiamänge Atlantas. Collina valiti vilistama finaali, kus Nigeeria alistas Argentiina. Enda sõnul oli see ta elu üks tähtsaimaid mänge, mida ta vilistanud on.

Järgmisel aastal võitis "Kojak" (hüüdnimi kiilaspäisuse pärast) oma elu esimese parima kohtuniku tiitli Serie A-s. Hiljem on neid veelgi lisandunud. 1998. aastal vilistas ta MM-il Prantsusmaal kahte alagrupimängu: Holland - Belgia ja Prantsusmaa - Taani.

Järgmisel kevadel täitus tal aga üks kohtunike unistustest, kui ta valiti Meistrite Liiga finaali kohtunikuks. Tolles mälestusväärses mängus kohtusid Manchester United ning Bayern München. Peale seda osales ta ka Euro 2000 kohtunikuna ning sai mõned järjekordsed auhinnad oma trofeekappi juurde.

2002. aasta 27. juunil teatas FIFA, et Collina vilistab MM-i finaali. Kolme päeva pärast astuski Collina koos Brasiilia ja Saksamaa mängijatega Yokohama väljakule. Unistus oli teoks saanud ning pärast mängu kinkis kohtumise kangelane brasiillane Ronaldo talle suveniiriks oma särgi.

Itaallane sai tööga väga hästi hakkama, kuid peale mängu tekkis araablasest kohtuniku Ali Bujsaim poolt kaebusi selle kohta, et Collina poleks pidanud seda mängu vilistama, kuna mängus oli ka üks Euroopa tiim. 2004. aastal valiti ta õigust mõistma Uefa karikasarja finaali Valencia ja Marseille vahel.

Portugalis Euro 2004 raames vilistas ta poolfinaal-mängu Kreeka ja Tšehhimaa vahel. Selle mängu lõpuvile jäi talle ühtlasi viimaseks suveniiriks suurturniiridelt. Eelmisel aastal sai Collinal täis vanusepiirang ka Serie A mängude vilistamiseks. Tema viimaseks tipptasemel kohtumiseks oma kodumaal jäi Parma ja Interi mõõduvõtt, milles ta näitas ka punast kaarti.

Collina süda ei ole täielikult jalgpalli päralt. Ta südames on soe koht ka korvpallil ja ta pooldab oma kodukandi klubi Fortitudo Bologna't.


Vaata ka teisi klassika sektsiooni lugusid.