Pilk allapoole | Leedsi kevadväsimusest ja kodutu kääbusklubi muinasjutust ehk ülevaade suurte vutiriikide esiliigadest (1)
Sarnaselt Euroopa neljale tugevaimale kõrgliigale on hooaja selgroog ületatud ka aste madalamates sarjades. Siin teemegi kokkuvõtte Inglismaa, Hispaania, Itaalia ning Saksamaa esiliigades toimuvast.
Inglismaa:
Kas Leedsi mootor kustub taaskord kevade saabudes?
Kui võtta arvesse klubi suurus ning seda saatev aura, maine, fännibaas ja ajalugu, siis ei leidu Leeds Unitedile tõenäoliselt vastast ühestki teisest eelmainitud suurriigi esiliigast (võib-olla vaid Deportivo La Coruna Hispaaniast suudab konkurentsi pakkuda). Kolmekordne Inglismaa meister on keskmise publikunumbri poolest Inglismaa jalgpalliajaloos kümnendal kohal ning esiliigas on nad konkurentsitult kõrgeima pealtvaatajaskonnaga klubi ka tänavu - Leedsi keskmine publikunumber on 35 198, teisel kohal asuval Nottingham Forestil on see 8000 võrra väiksem.
Finantsprobleemid, mis tabasid Leedsi juba sajandi esimestel aastatel, kui nad veel Meistrite liigas pallisid, kukutasid nad 2007. aastaks League One'i. Championshipi naasid nad 2010. aastal, kus nad möödunud kümnendi jooksul stagneerusid tabelikeskmikuks, keda ei ohustanud väljalangemistsoon, kuid kes ei suutnud ka play-off'i kohtadele murda.
Jää hakkas liikuma eelmisel suvel legendaarse Marcelo Bielsa asumisega Leedsi peatreeneriks. Bielsa tõi Championshippi värvikust, meetodeid ja töörutiini, mida varem sealmail tõenäoliselt nähtud pole ja millega harjumine ning leppimine ei kulgenud inglastel just kergelt. Pep Guardiola lemmiktreeneri juhendamisel oligi Leeds pikalt liiga ainuvalitseja, kuid hooaja lõpus väsiti, lasti endast mööda nii Norwich kui ka Sheffield United ja kaotati play-off'is Derby Countyle.
Senise hooaja kulg on eelmisele kurjakuulutavalt sarnane. Veel 25. vooru järel oli Leedsil ning 2018. aasta kevadel kõrgliigast pudenenud West Bromil turvalisena näiv üheksapunktiline edu ja paistis, et otsepääsud Premier League'i on jagatud. Nüüd, kui 46 voorust on peetud 31, on Leeds langenud Slaven Bilici hoolealustest West Bromist punkti kaugusele, kuid kolmandal kohal oleva Fulhamiga on vahe kahanenud vaid kolme silmani. Niisiis ei kannata kriitikat ei Leedsi ega West Bromi vorm.
Probleemiks on Leedsil olnud eesliini mehitatavus ning liiga väravaküttide esikuuikust Leedsi mängijaid ei leiagi. Lahendust nähti noores prantslases, endises PSG, Leipzigi ja Monaco mängumehes Jean-Kevin Augustinis, kes väidetavalt eelistas jaanuarikuus uut klubi otsides Leedsi isegi Manchester Unitedile.
Lisaks Mattias Käidi eelmisele koduklubile Fulhamile on hetkel play-off'ide kursil kahekordne Euroopa parim klubi Nottingham Forest (viimati Premier League'is 1999. aastal), tugevalt Taani-hõnguline Brentford (neil on peatreener Thomas Frank ning viis mängijat taanlased. Viimati mängis Brentford tippseltskonnas hooajal 1946-1947) ning Bristol City (viimati kõrgliigas 1980).
Tabeliseis:
Kaks esimest pääsevad otse Premier League'i, kohtadel 3.-6. lõpetanud mängivad play-off'e, kolm viimast langevad League One'i.
Hispaania:
Vähemtuntud kollase allveelaeva renessanss
Kuigi kollase allveelaeva hüüdnimega on Hispaania jalgpallis enamasti seostatud Villarreali, siis paarkümmend tagasi jäi see külge ka Cadizi-nimelisele klubile. Põhjuseks ühelt poolt muidugi nende kollased mänguvormid, teisalt aga oskus korduvalt napimast napimalt esiliigasse langemist (ehk metafoori-tasemel uppumist) vältida.
1993. aastal esiliigasse ja kohe järgneval hooajal tugevuselt kolmandasse liigasse kukkumisest siiski pääsu polnud. Ja kuigi 2005-2006 prooviti korra edutult õnne ka kõrgliigas, siis on lõviosa viimastest kümnenditest vireletud tugevuselt kolmandas liigas.
Tänavu mängitakse neljandat järjestikust hooaega Hispaania esiliigas. Kui eelmised aastad on neil kulunud end stabiilse esikümne meeskonnana kehtestamisele, siis tänavu on mitu käiku juurde pandud ja 26 vooru järel hoitakse tabelis liidrikohta. Hiljutine vorm ei ole Cadizil siiski kiita, sest viimasest kuuest mängust on võidetud vaid üks. Teisel kohal olevat Almeriat, keda juhendab Real Madridi ikoon Guti, edestatakse kolme ja järgmiseid kuue silmaga.
Play-off'idesse minevatel kohtadel paiknevad meeskonnad on kõik Hispaania kõrgliigaga lähiminevikust rohkem või vähem tuttavad.
1995. aasta UEFA karikavõitjate karika võitja Real Zaragoza eest tõmbab keskväljal niite endine Manchester Unitedi ja Dortmundi Borussia mängujuht Shinji Kagawa. Teine legendaarne jaapanlane, Leicester Cityga Inglismaa meistriks tulnud Shinji Okazaki on olulises rollis Huescas. Manchester City sõsarklubi Girona saab jätkuvalt toetuda legendaarsele uruguailasele Cristhian Stuanile, kes on 20 tabamusega ülivõimsalt liiga suurim väravakütt. Hooaja 2014-2015 La Ligas 13. kohaga lõpetanud Elche langetati toona võlgade tõttu esiliigasse ja kukkus seejärel veel aste madalamale. Nüüd on Elche Hollandi krüptoraha ettevõtte Libereumi toel nii finantsiliselt kui sportlikult jalad taas alla saanud ja hellitab lootusi tippseltskonda naasmisest.
Veel detsembri keskpaigas sügaval väljalangemistsoonis virelenud Deportivo La Coruna tõi aasta viimastel päevadel peatreeneriks Fernando Vazquezi. 65-aastase veterantreeneri jaoks on tegu teise perioodiga La Corunas ning viimati tegi ta treeneritööd kolm aastat tagasi Mallorcas.
Vazquezi mõju on olnud suisa fenomenaalne, sest tema käe all on 2000. aasta Hispaania meister võitnud kõik viis mängu. Väljalangemistsooniga on vahe küll vaid kaks punkti, kuid senise vormi põhjal ei ole nende jaoks midagi võimatut ka esikuuiku kinni püüdmine - hetkel lahutab neid Gironast kaheksa silma.
Sarnaselt La Corunale on tänavu nugade peal kõndinud teinegi raskustes olev kunagine gigant, 2013. aastal Meistrite liiga poolfinaalist üksikute minutite kaugusel olnud Malaga, kes püsib turvalises tsoonis vaid tänu väravate vahele.
Tabeliseis:
Kaks esimest pääsevad otse kõrgliigasse, kohtadel 3.-6. lõpetanud mängivad play-off'e, neli viimast langevad tugevuselt kolmandasse liigasse.
Itaalia:
Sajanda juubeli kingituseks muinasjutt, mida sepitsetakse võõras kodus
Hooajal 2017-2018 oma ajaloo esimese Serie A punktini alles detsembris jõudnud ning kohe kolinal allapoole lennanud Benevento on Filippo Inzaghi juhtimisel pühkimas terve Serie B liigaga sisuliselt põrandat. 22 mängust on kaotatud vaid üks, endale on lastud 12 väravat ning samuti pole ükski teine meeskond Lõuna-Itaalia väikeklubist rohkem väravaid löönud. Edu järgmise meeskonna ees on 16 punkti. Lühidalt: meistri osas on tõenäoliselt kõik otsustatud.
Pilgu tabelis allapoole vaadates on pilt aga oluliselt hägusam. Nii lahutab 11. kohal asuvat Ascolit teisel kohal paiknevast Pordenonest vaid viis silma.
Sellest tihedast puntrast, kelle seast peaks selguma meeskond, kes koos Beneventoga otse Serie A-sse tõuseb, ning need kuus meeskonda, kes play-off'e mängivad, ongi vast just see Pordenone kõige tähelepanuväärsem meeskond. 51 000 elanikuga linna esindusmeeskond tähistab tänavu oma 100. juubelit, kuid pole pikast ajaloost hoolimata varem Serie B-s - rääkimata Serie A-st - pallinud.
2017. aastal Itaalia karikasarjas San Sirol Milano Interiga 0:0 viiki mänginud ja alles penaltiseerias konkurentsist langenud Pordenone on pidanud terve tänavuse hooaja mängima kodumänge 50 kilomeetri kaugusel Udines, kuna nende enda kodustaadion ei vasta nõuetele ja tõenäoliselt ei ole ka lähiaastatel uue staadioni valmimist oodata. Publikut on 26 000 pealtvaatajat mahutavale Dacia Arenale kogunenud keskmiselt 3000-4000 inimese jagu, kuid sellest hoolimata on koduväljakul Pordenonest paremat vormi näidanud vaid Benevento.
Hooaja eel teenis Pordenone üldsuse austust ning sümpaatiat ühisrahastuskampaaniaga, kui tänu 267 investori panusele koguti 2,8 miljonit eurot, mis märgib Itaalia läbi aegade teist suurimat ühisrahastust.
Eelmainitud Inzaghi pole kaugeltki mitte ainus nimekas loots, kes võitleb (või võitles) koha eest kõrgseltskonnas. Alessandro Nesta juhendatav Frosinone jagab Crotonega 3.-4. kohta ning jääb esiduost punkti kaugusele. Sellest duost omakorda punkti kaugusel on veel kolm meeskonda - endise Itaalia koondise peatreeneri Gian Piero Ventura juhendatav Salernitana, jaanuari alguses Massimo Oddole kinga andnud Perugia ning üsnagi kuulsusetu ajalooga Cittadella, kelle juures alustas oma treenerikarjääri praegune Cagliari juhendaja Rolando Maran.
Tabeliseis:
Kaks esimest pääsevad otse kõrgliigasse, kohtadel 3.-8. lõpetanud mängivad play-off'e, kolm viimast langevad otse tugevuselt kolmandasse liigasse, 16.-18. kohtadel lõpetavad meeskonnad peavad üleminekumänge.
Saksamaa:
Thomas Hitzlspergeri elu halvimatest jõuludest ja Saksamaa Jamie Vardyst
Saksamaa kõrgliigas sajandi esimesel kümnendil küllaltki tihe külaline olnud Bielefeldi Arminia kõikus sel kümnendil teise ja kolmanda liigaastme vahelt, kuid on viimasel paaril hooajal suutnud end kehtestada 2. Bundesliga esimese poole meeskonnana. Sel hooajal on astutud samm veelgi edasi ning kolmepunktilise eduga ollakse 20 vooru järel esimesel kohal.
Arminia eduloo keskmes on nende oma Jamie Vardy, kapten Fabian Klos. Wolfsburgi akadeemia taustaga pikakasvuline ründaja on Arminias juba 2011. aastast ning seetõttu pallis ta veel 2015. aastal Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas. Arminia-karjääri jooksul on ta peaaegu igal hooajal - välja arvatud 2017/18 - olnud klubi suurim väravakütt ning tänavu on ta 14 tabamusega koguni kogu liiga väravaküttide tabeli tipus. Seega terendab teda silmapiiril lootus mängida 33-aastaselt esimest korda kodumaa kõrgliigas.
Arminia lähimaks jälitajaks on 2007. aasta Saksamaa meister Stuttgart. Mullu kevadel kõrgliigast pudenenud Stuttgart on tagasi toonud legendaarse Mario Gomezi, kuigi tema senine hooaeg on pigem tagasihoidlik olnud. Kaitseliinist paistavad kõlavamate nimedena silma Liverpoolist laenatud Nathaniel Phillips ja pikaaegne Müncheni Bayerni kaitsja Holger Badstuber. Köögipoolel hoiab kaardimaja koos paar nädalat tagasi Andres Musta loo keskmes olnud Thomas Hitzlsperger, kes jõulude ajal otsustas peatreener Tim Walteri asendada Pellegrino Matarazzoga. "Need olid mu elu halvimad jõulud," kommenteeris 52-kordne Saksamaa koondislane The Athleticule rasket otsust.
Alates 1919. aastast 96 järjestikust hooaega Saksamaa tippseltskonnas pallinud, kuid 2018. aasta kevadel Bundesligast välja langenud Hamburgil jäi mullu kõrgliigasse naasmisest puudu vaid punkt. Kõrges mängus on nad ka tänavu sees ning võimaluste parandamiseks toodi jaanuarikuus rünnakule jõudu juurde seni Leverkusenis pallinud soomlase Joel Pohjanpalo näol.
Kui Hamburg ning Stuttgart sihivad nende jaoks seisukohase positsiooni taastamist, siis Nürnberg ja Hannover peavad võitlust hoopis teises maailmas. Nimelt lahutab kõrgliiga veteranklubisid väljalangemistsoonist vaid kaks silma.
Tabeliseis:
Kaks esimest pääsevad otse kõrgliigasse, tabeli kolmas peab üleminekumänge kõrgliiga 16. meeskonnaga. Kaks viimast langevad otse tugevuselt kolmandasse liigasse, 16. kohal lõpetanud meeskond peab üleminekumänge 3. liiga kolmandaga.
