21. juuni 2016. EM-finaalturniiri C-alagrupi viimase vooru kohtumine Põhja-Iirimaa ja Saksamaa vahel Parc des Princes'i staadionil oli juba pool tundi tagasi viimaste 1:0 võiduga lõppenud, aga pidu tribüünidel ei näidanud mingit vaibumise märki.

Mõniteist tuhat õnnest ja hetkest joobunud jalgpallifänni esitasid ikka ja jälle oma lemmiklaulu. Nende silmis oli aeg peatunud ja nirvaana saabunud. Kui need fännid olnuks Faust, siis vaevalt jäänuks ütlemata hinge põrgukuradi Mefistofelesi kantseldada andnud saatuslikud sõnad “Oh ilus hetk, oh viibi veel!”.

Pikalt rahutult ja rahuldamatult ringi tallanud lootusetu romantik oli lõpuks ometi püüdmatuna tundunud siira õnne juurde pärale jõudnud. Kõik see käib kaotuse osaliseks saanud Põhja-Iirimaa meeskonna fännide kohta. 1:0 võidu võtnud Saksamaa toetajad olid juba ammu Pariisi metroosse sukeldunud.

Miks siis pidu? Sest tolle 0:1 kaotusega oli Põhja-Iirimaa tõenäoliselt kindlustanud edasipääsu 16 parema sekka, kui üks neljast edukamast kolmanda koha omanikust. Ent täielik kindlus siiski puudus ning pidu oli vaja ilmtingimata ära pidada ka igaks juhuks. Äkki enam võimalust ei avane.

Pika jalgpalliajalooga Põhja-Iirimaa, kelle esinduslennujaam kannab legendaarse Manchester Unitedi ründaja George Besti nime, oli nimelt finaalturniirile pääsemist oodanud 30 aastat. Esimest korda oldi kohal 1958. aasta MM-il, siis uuesti 1982. ja 1986. aasta MM-il, millele järgnes aga pikk põud, mille käigul kogeti mitmeid piinlikke madalhetki.

Kaotus Eestile, kelle algkoosseisus mehed Valgevene ja Küprose liigadest…

Näiteks 2004. aasta EM-valiksarjas saadi kaheksast mängust kirja kolm punkti ja jäädi alagrupis viimaseks. Aga ka 2011. aasta 7. oktoobril Belfastis Eesti käest saadud 1:2 kaotus, mis nad valikgrupis viiendaks jättis. 1880. aastal asutatud jalgpalliliiduga põline vutiriik pidi pealt vaatama, kuidas neist sai jagu väiksem ja olematute saavutustega Eesti, kelle algkoosseisu kuulusid mehed Valgevene ja Küprose kõrgliigadest (Andrei Stepanov ja Martin Vunk). Piinlik, noh, väga piinlik!

Kaotus Eestile tähendas toonasele peatreenerile Nigel Worthingtonile hundipassi. Tema asemel haaras ohjad siiani pukis olev Michael O'Neill, kes hakkas peatükk peatüki kaupa kokku seadma teost, mis vormus tollel 2016. aasta 21. juuni õhtul rohe-valgeks muinasjutuks.

Põhja-Iirimaa fännidele suutsid tollel EM-il konkurentsi pakkuda ainult naabrimehed ja -naised Iirimaalt, ent kuna nende jaoks polnud finaalturniir midagi erakorralist, mõjus põhja-iirlaste ülevoolav rõõm ja lustlikkus oluliselt ehedamalt.

Vaatepildid, kus 70-aastane vanaema ja tema (loodetavasti) äsja täisealiseks saanud lapselaps, mõlemal muidugi Põhja-Iirimaa rohe-valge fännisärk seljas ja mingi muu atribuutika (näiteks patsikummid, totter müts või küünelakk) kah küljes, üheskoos siidrit rüüpasid ja elu nautisid, olid tavalised. "Me oleme seda 30 aastat oodanud. Muidugi on kõik siin kohal!" võttis olukorra kokku üks põhja-iirlane, kellega enne Lyonis peetud Põhja-Iirimaa – Ukraina matši (2:0) vestlesin.

Rohe-valge muinasjutu lahutamatu osa oli laul Will Griggist. Wigan Athleticis mänginud ründaja ei saanud tol EM-il Põhja-Iirimaa koondise eest kordagi platsile, aga tema nime lauldi kogu aeg, sest 2016. aasta maikuus oli Griggi koduklubi fänn Sean Kennedy laadinud Youtube'i üles ise lindistatud pala, kus Gala 90-ndate diskohiti "Freed from Desire" põhivärss "Freed from Desire, mind and senses purified" oli asendatud ridadega "Will Grigg's on Fire, Your defence is terrified!"

Mis sest, et läbini absurdne ja muusikaliselt ülimalt kaheldava väärtusega, aga Kennedy versioonist kujunes viraalhitt, millesse Põhja-Iirimaa fännid põhjalikult ära armusid. Sealsamas Parc des Princes'il ei lauldud pärast lõpuvilet mitte midagi muud, kui neid kahte rida. Enam kui pool tundi järjest. Iseendale. Puhtast ja ülevoolavast rõõmust.

"Will Grigg's on Fire!" kui inspiratsiooniallikas

Pole ime, et Põhja-Iirimaa koondise kapten Steven Davis nentis eilsel pressikonverentsil: "See oli minu jaoks mitte ainult jalgpallurikarjääri, vaid terve elu üks vägevamaid kogemusi. Meeskonnas on rohkesti mängijaid, kel on see eredalt meeles. Tahame seda tunnet uuesti kogeda."

2018. aasta MM-ile pääsemisest jäi puudu vähe. Jõuti play-off'i, kus kaotati kahtlasest penaltist 0:1 Šveitsile. 2020. aasta EM-ile jõudmiseks tuleb valiksarjas edestada kas Hollandit või Saksamaad ehk seis on pehmelt öeldes keeruline ja väljakutse tohutu. Aga kuna juunis 2016 elas terve Põhja-Iirimaa tänu jalgpallimeeskonnale rohe-valges muinasjutus, siis kannustab unistus selle kordumisest neid siiani.

Ning kuigi Will Grigg ei istu täna õhtul isegi vahetuspingil, vaid sõitis vigastuse tõttu tagasi koduklubi juurde, lauldakse temast Windsor Parki staadionil tohutu kirega, sest "Will Grigg's on Fire" tähistab Põhja-Iirimaa jalgpalli kaasaja helgeimat episoodi ja tohutut inspiratsiooniallikat.