Pool aastat tõelist vutikultuuri mekkinud Soomets: töötan selle nimel, et mittekeegist saaks keegi

5. JUUNI 10:23

Laura Jaansen

Eesti koondise poolkaitsja Markus Soomets. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Eesti koondise poolkaitsja Markus Soomets lõi aasta 2025 eel käed Den Boschiga ning kolis jalgpalliriik Hollandisse. See on pakkumas talle üsnagi maksimumi - staadionid on rahvast ja möllust puupüsti täis ning mänguaega on kogunenud tublisti.

Tartus sündinud Markus Soomets alustas palluriteed Santoses. Tal õnnestus nooremas põlves mängida nii Sampdoria U19 kui Serie C-sse kuulnud Rende Calcio ridades, ent 2020. aasta alguses naasis ta kodumaale ning liitus Tallinna FC Floraga. Viie aastaga - tõsi, hooaeg 2023 jäi tõsise põlvevigastuse tõttu varakult katki - mängis ta end kolmekordseks Eesti meistriks ja ka usaldusväärseks A-koondislaseks.

Nüüd ajab ta minuteid ja kulda-karda taga Hollandis, sest tema mängijaõigused omandas 2024. aasta lõpus FC Den Bosch. Üleminek sai Soometsa sõnul kiire ning seda põhjusega - kõik lihtsalt tundus õige. "Kui meil eelmise aasta viimane koondiseaken lõppes, siis äkki juba kolm päeva hiljem sain agendilt kõne, et üks klubi on huvitatud ja tahab minuga Zoom-vestlust teha," meenutas toonases aknas ametlikult vaid kaks minutit teeninud, samas Premium liigas individuaalselt korraliku hooaja teinud Soomets intervjuus Soccernet.ee-le.

"Kuulasime nad ära, rääkisime ja meile agendiga meeldis. Mõtlesimegi, et see on hea koht - otsustasime kohe, et meile meeldib see ja võtsime vastu. Mingisugust pikka arutelu või ootust seal polnud," lisas 25-aastane poolkaitsja.

Soomets rääkis, et läks uuele peatükile vastu kõrgete eesmärkidega. Ta nentis, et kuna kindel koht põhikoosseisus jäi välja võitlemata, siis võib lõppenud poolaastast jääda mitte eriti edukas mulje. "Küll aga kui ma oleks eos teadnud, et saan 19 mängu, millest ümmarguselt võttes pooled olen põhis ja pooled tulen varust, siis arvan, et oleksin selle vastu võtnud," hindas ta hetkeseisu ikkagi positiivsel skaalal.

View this post on Instagram

A post shared by FC Den Bosch (@fcdenbosch)

Jaanuarist mai lõpuni kestnud pool hooaega tõid Soometsale 22 matšist ümmarguselt võttes 1000 mänguminutit. Kaheksal puhul tegi ta (peaaegu) täismängu ning kolmel korral jäi ta päris varumeheks ehk ülejäänud 11 kohtumises jäi saak kuhugi kahe vahepeale. See kokku peegeldab ikkagi seda, et Eesti koondislasega ollakse rahul - vähemalt nii on peatreener ja spordidirektor Soometsale kinnitanud. "Minu töö ei ole peatreeneris või tema otsustes kahelda. Muidugi ma oleks tahtnud rohkem mängida, aga kui peatreener arvab, et mõni teine mees on parem, siis nii on."

Kas on natuke hea ka, kui asjad tulevad teinekord raskemalt? Soomets alustas kandva pausi ja muigega. "Ma oleks tahtnud kõike kohe saada ikkagi. Ma olen kärsitu," naeris ta. "Ma arvan, et ma olen seda väärt. Aga jah, ma teen tööd, võitlen ja loodan, et kunagi see kõik siis tuleb."

Soometsa sõnul on treenimiste ja mängimiste taustal toimunud ka pidev eneseanalüüs. Ühe suure edasiminekuna tõi ta välja individuaalsete olukordade hindamise - kui palju on tal aega palliga tegutsemiseks. "Ma tunnen, et ma olen saanud rohkem stabiilsust ja rahu juurde oma mängu. Arvan, et ma ei ole enam nii Paanika-Jaanika, kui ma olin siin mõned aastad tagasi," muheles ta.

Kirev kultuur - jalgpallist jalgratasteni

Hollandi esiliigas võtavad omavahel mõõtu 20 meeskonda, kelle seas on ka näiteks Amsterdami Ajaxi, AZ Alkmaari ja Utrechti noored. Kui kõrgseltskonda pääsesid kaks esimest meeskonda, siis läbi play-off'ide anti võimalus ka teistele edukamatele. Nende seas oli ka Den Bosch, kes langes poolfinaalis Telstarile, kel õnnestus seejärel kõrgliigapilet endale võita.

Soometsa sõnul on esiliigaski tunda, kui kõva jalgpalliriigiga on tegemist. "Isegi sellises väiksemas linnas nagu Den Bosch tullakse ja tehakse täismaja. Tekib see jalgpalluri tunne küll! Mitte üldse kritiseerides, aga võib-olla kui lähed mängid Pärnu [JK Vaprusega] või [Tartu JK] Tammekaga, siis päris seda meeleolu või atmosfääri ei ole," kõrvutas Soomets. "Seal sa lähed mängu sisse ja saad aru, et oma meestega ei saa väljaku peal rääkidagi, sest kogu möll on nii kõva. See on äge ja seda ma naudin!"

Eelmises koondiseaknas piirdus Soomets punase kaardi tõttu ühe mänguga. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

Kuigi tunne on õige ja tähelepanu jagub, siis ei leia Soomets end täna (veel) staari staatusest. Poolkaitsja enda arvates jääb ta skaala täiesti teise otsa. "Ma arvan, et ma olen siiski mittekeegi. Mul ei ole mingit alust või põhjust käia nina püsti," kummutas ta ja lisas, et korra on tuldud tema enda pildile autogrammi küsima. Sellega on staariretked piirdunud. "Aga ma teen tööd selle nimel, et ma oleks keegi," lisas ta põlevate silmadega.

Sarnase õhinaga rääkis ta ka üleüldisest elust Hollandis. "Väga-väga lahe! Heaoluriik, igas pargis on loomaaiad, jalgrattakultuur - kõik on väga uhke," tegi ta noppeid. On Soomets selle kultuuri n-ö täisväärtuslik liige? "Olen, mul on ratas. Väga meeldib," naeratas ta ja lisas, et kui Holland poleks nii kallis riik, meeldiks talle see veel rohkem.

Sellest mõnusam on ikka vast kodumaa ja selle A-koondis, mida Soomets on pärast 2020. aasta debüüti esindanud kokku 16 korda. Märtsikuises aknas pääses ta platsile vaid Iisraeli vastu, sest kahmas endale kahe kollase näol heitluseks Moldovaga mängukeelu. See on täna aga möödanik.

"Arvan, et meie koondise tase on väga-väga hea ja kindlasti kõrgem," märkis uuest keskkonnast naasnud poolkaitsja. "Ma tunnen ennast enesekindlalt. Ma tunnen ennast hästi. Olen siin, et anda endast parim," lõpetas Eesti koondise ja Den Boschi poolkaitsja Markus Soomets sihikindlalt.