Audiitorfirma KPMG sai Hispaania kõrgliiga ehk La Liga tellimusel valmis aruande, mis analüüsib Superliiga võimalikku mõju klubijalgpallile. Hinnang on hävitav – rikkad saavad kordades rikkamaks, kõik Superliigasse mittepääsevad klubid kaotavad aga meeletult raha, sest koduliigade tähtsust ähvardab suur kahanemine.

Alustuseks loetles KPMG üles mõningad faktid selle kohta, kes praegu Euroopa klubijalgpalli ökosüsteemi moodustavad:

• 40 professionaalset liigat ja alaliitu
• 1554 profiklubi
• 53 715 professionaalset jalgpallurit
• 75 140 klubitöötajat

Analüüsi kohaselt koguneb praegu enam kui 75% Euroopa jalgpalli kogutuludest koduliigade pealt, mida nimetatakse majandusliku ja sportliku ökosüsteemi alustaladeks. Kokku on 40 Euroopa profiliiga sissetulekud 25,725 miljardit eurot, millest 11 miljardit moodustavad audiovisuaalse kajastamise õigused.

KPMG hinnangul kahaneksid näiteks La Liga sissetulekud kokkuvõttes kuni 55%. Nende klubide väärtus, kes Superliigasse ei pääse, kahaneks aga tervelt 64%. La Liga hinnangul võib samast suurusjärgust rääkida ka teiste sama suurte liigade puhul.

"Superliiga loomise puhul hakkaksid nii Real Madrid kui ka Barcelona teenima aastas 400 miljonit eurot senisest rohkem, sellal kui nende praegune kommertsvõimekus säiliks. Huvi Hispaania kõrgliiga vastu ja ühes sellega teiste klubide kasum langeks aga järsult," rõhutas La Liga. "Lõhe tippude ja teiste vahel kasvaks, kasu lõikaksid sellest aga ainult eelmainitud kahe suurklubi mängijad, kes samas moodustavad kogu liiga mängijate osakaalust vaid 5%."

La Liga ei hoia pressiteates sõnu tagasi, nimetades Superliigat muuhulgas “separatistlikuks ja elitaarseks” ettevõtmiseks, mis tähendaks enam kui sada aastat püsinud Euroopa riiklike liigade traditsiooni lõppu ning “purustaks miljonite fännide unistused riigi meistritiitli võitmisest”. Hispaanlaste kinnitusel teeks Superliiga vaid rikkaid klubisid veel rikkamaks ja koondaks võimu väikese ringi klubide kätte, kes juba niigi Euroopa jalgpalli valitsevad.

"Ühtlasi kaoksid kümned tuhanded töökohad ning hüppeliselt väheneksid ka maksutulud, seda kogu Euroopas. Superliiga loomise vastu seisab ka Euroopa Nõukogu ning Euroopa Parlament on 87-protsendilise häälteenamusega avaldanud soovi kaitsta avatud ja demokraatlikku mudelit, mis oleks tulemuspõhine," lisatakse La Liga teadaandes.

You are getting poisoned from taking too many "lying pills". What Super League format has the survey asked about, if @A22Sports constantly says that they do not have a defined format?And do share the FULL survey, you don’t get to decide the conclusion #FakeNews https://t.co/KJpR0XMUiD — Javier Tebas Medrano (@Tebasjavier) December 5, 2022

La Liga president Javier Tebas märkis samuti, et Superliiga formaat hävitaks kodused meistrivõistlused. "Me ei saa lubada, et kontroll jalgpalli üle läheb neile klubidele, kellel on kõige rohkem raha. Peame leidma tasakaalu," nentis Tebas. "Eelistame praegu Hispaanias valitsevat süsteemi, kus tulud lähevad jaotamisele ning kõige suurematel teenijatel ei ole teistest suuremat sõnaõigust."

La Liga juhtis ühtlasi tähelepanu sellele, et juba 2019. aastal pakuti välja süsteem, kus klubid oleksid liikunud eri eurosarjade vahel. Superliiga pakkus välja samasuguse poolsuletud süsteemi. "Kuid oleme veendunud, et pääs eurosarjadesse peab edaspidigi käima koduste meistrivõistluste alusel ja lähtuma sportlikest tulemustest. Muidu jääksid väga paljud klubid eurosarja pääsemise võimalusest lihtsalt ilma. Euroopa klubijalgpall võib vajada reformimist, kuid Superliiga ei ole selleks õige lahendus," märgiti La Liga teadaandes.

2019. aasta plaan, mille käis välja Euroopa Klubide Assotsiatsioon ehk ECA, nägi ette Pan-Euroopa Liigasüsteemi loomist, millega liitumine poleks toimunud koduliigapõhiselt, vaid liigutud oleks eri eurosarjade vahel. "Tegemist on blufiga, millesse me ei usu," teatasid seepeale 244 klubi, kes idee kindlameelselt tagasi lükkasid.

Meeldetuletuseks: Superliiga mudel näeks ette, et igal hooajal langeks liigast välja neli klubi ja nende asemele pääseks neli uut meeskonda. KPMG rõhutab, et Superliigale ei pääseks igal hooajal ligi üle tuhande klubi.

34/🧵 Se trata de un cálculo sencillo, el dinero de las competiciones europeas se repartiría entre todos los equipos de la liga.

Alguien debió advertirlo cuando se creó la Copa de Europa. (ironía)

El estudio de KPMG no es público y no he encontrado de dónde sacan esos números. pic.twitter.com/LgMs7PKT0J — LC Sánchez⚽Euros y Balones (@EurosyBalones) December 8, 2022

Analüüs võrdleb La Liga klubide sissetulekut praegu ja Superliiga teostumise puhul ning jõuab kõnekate järeldusteni. Praegugi on Real Madrid ja Barcelona suurimad kulutajad-teenijad, nende eelarved on vastavalt 736 ja 675 miljonit eurot. Järgnevad Ateltico Madrid ja Sevilla 373 ja 173 miljoni euroga.

Superliigas oleks aga Reali eelarve hinnanguliselt 847 ja Barcelonal 874 miljonit eurot, Atleticol järgmisena seevastu vaid 138 miljonit ja Real Sociedadil juba neljandana kõigest 53 miljonit eurot. Praegu on kõigi 20 klubi eelarvete kogusumma 3,21 miljardit eurot, Superliiga puhul oleks see number hinnanguliselt aga vaid 2,4 miljardit.

Ühe olulise asjaoluna toodi välja veel mängude kuhjumine, millega ähvardab kaasneda oht, et koduliigade mänge hakatakse nihutama nädalavahetuselt tööpäevadele. Niisugusel juhul hindas KPMG sissetulekute kahanemise lausa ligi 70-protsendiliseks. Sellega kaasneb aga lõpuks omakorda töökohtade kadumine, maksutulu vähenemine ja sisemajanduse kogutoodangu kahanemine.