Raha paneb rattad käima, eriti profitasemel meeskonnaspordis. Vaatame eelarveid, mida Premium liiga klubid on Soccernet.ee hooaja eelvaadete tarbeks viimase kümne aasta jooksul avaldanud.

Need rahanumbrid ei vasta täpselt tegelikkusele, sest tegu on iga-aastaste prognoosidega. Pealegi pole kõik klubid alati enda eelarvet avaldanud või siis on toodud välja vaid esindusmeeskonna eelarve. Igast hooajast on meil aga olemas vähemalt seitsme klubi üldised eelarved ning nendest piisab, et määrata suurusjärgud ja vaadelda trende aastate lõikes.

Hea meel on tõdeda, et Premium liiga klubide rahalised võimalused on ajapikku jõudsalt kasvanud. Klubide tänavused eelarved on keskmiselt 2,6 korda ehk 160% suuremad kui 2016. aastal. UEFA ja jalgpalliliidu toetuste kaasabil ületab klubide jõukuse kasv tugevalt inflatsiooni -  Eesti keskmine brutopalk kasvas sarnasel perioodil vaid umbes 77% ja tarbijahinnaindeks 57%.

Kuidas on aga lugu tippklubide ja ülejäänud klubide vaheliste kääridega? Tüüpiliselt on Premium liigat valitsenud "suur nelik", kelle rahalised võimalused teevad järgnevatele klubidele silmad ette. Pärast Infoneti ja Levadia ühinemist kulus üks aasta, enne kui vakantse positsiooni "suures nelikus" hõivas Paide Linnameeskond. Tippklubide alla ongi siin arvestatud Infonet, Levadia, Flora ja Kalju, 2018. aastal kolm klubi ning alates 2019. aastast ka Paide.

Mõlemad kõverad liiguvad tublisti üles. Absoluutarvudes on käärid pisut kasvanud (2016. aastal oli vahe natuke üle miljoni, sel aastal natuke alla pooleteise miljoni). Suhtarvuliselt on vahe aga jõuliselt vähenenud - kui 2016. aastal oli tippklubide keskmine eelarve neli korda suurem kui ülejäänutel, siis viimastel aastatel on vahe vaid natuke suurem kui kahekordne.

Premium liiga uus hooaeg lükatakse veerema sel nädalavahetusel. Hooaja avamängus kohtuvad reede õhtul kell 19 Sportland Arenal valitsev meister FCI Levadia ja uustulnuk Harju JK Laagri.