Eesti koondise üks liidreid Karol Mets naudib Rootsis AIK-i ridades suurt jalgpallikultuuri, mida Stockholmi jagub kuhjaga – mängib linnas ju koguni kolm kõrgliigameeskonda. Mets on AIK-i üks vaieldamatuid liidreid, olles mängitud minutite arvult meeskonnas neljandal kohal. Pühapäeval leevendati Euroopa liigast langemise kaotusvalu, kui kodus alistati üliolulises kohtumises 1:0 tabeliliider Djurgarden ja vähendati vahe nendega vaid ühele punktile.

Karol, millise emotsiooni viimasest mängust said ja kuivõrd oli sellest abi pärast Euroopa liigas kogetud pettumust?
Kindlasti on hea tulla platsilt ära teadmisega, et kõik, kes staadionil käisid, on rahul. Võidu ja kaotuse vahe on väike, aga kui oleksin sõitnud Eestisse kahe järjestikuse kaotuse pealt, olnuks hoopis teine tunne. Võit Djurgardeni üle tõstis meie aktsiaid kõvasti.

Euroopa liigas kaotasite kahe mängu kokkuvõttes Glasgow Celticule 1:6, ent kas mängud olid tasavägisemad kui seis näitab?
Nad olid parem meeskond, aga ei midagi sellist, millest me poleks suutnud üle olla. Nemad tegid oma asju väga hästi, meie tegime esimeses mängus ühe väga suure vea ja siis teise veel. See tähendas, et pidime kodus oma mängu avama hakkama. Üritasime tormiliselt väravaid lüüa, aga nende üleminekud rünnakule olid väga head ja löödi hoopis meile. Celticu kvaliteet sel hetkel selles seisus oli meile liig, aga see meeskond ei olnud midagi sellist, millest poleks võinud jagu saada.

Tänaseks pool aastat Rootsis mänginuna oled sa ju siiski saanud AIK-ist kõik selle, mille pärast sa sinna läksid.
Kindlasti. Emotsiooni, võite, enesekindlust – kõike olen saanud. Hetkel naudin seda täiel rinnal, õige samm. Juba pärast Celticu mängu hakkasime mõtlema Djurgardeni mängust, see pushiti igal pool väga suureks.

Sind käib vist ka Eestist praegu väga palju fänne vaatamas?
Tõepoolest, palju sõpru on käinud. Ka eilsel mängul oli neid kõvasti. Mul on väga hea meel, et inimesed on oma tegemiste kõrvalt selleks aega leidnud. Põhifännisektoris on juba niigi eestlasi, kes elavad Rootsis, ent Djurgardeni mängul oli ka Eestist tulijaid. Nägin ka Eesti lippu, südantsoojendav tunne.

Eesti lipp on kogu aeg kohal?
Sageli, jah. Olen näinud seda varem rootslaste seas, nüüd ka eestlaste käes.

View this post on Instagram

TEAM!!! Wow, what a fight! Thank you guys for unreal support today!!💛🖤💛🖤💛🖤 Overwhelming to see 🇪🇪 flag out there! ❤️

A post shared by Karol Mets (@karolmets) on Sep 1, 2019 at 9:05am PDT

Elu-oluga on Rootsis ilmselt olnud kerge kohaneda?
Muidugi, väga kodune olemine. Klubis aidatakse igasuguste pisiasjadega, minu eest on väga hästi hoolt kantud.

Linnas käia saad rahulikult?
Täitsa oleneb. Stockholm jaguneb jalgpalli mõttes ju kolmeks – AIK, Djurgarden ja Hammarby. Kui linnas AIK-i fänni kohtad, siis ta sulle tere ütlemata ei jäta! Inimesed tunnevad ka tänavapildis üha rohkem mind ära.

Aga kahe teise klubi fännid? Kas nemad ei jäta ka midagi ütlemata?
Ei, sellist asja pole olnud. Tundub, et pigem on rõhk oma mängijatega suhtlemisel, kedagi tänavapildis midagi halba hüüdmas ei ole küll kuulnud. Eks mingeid kirjutamata reegleid muidugi kehtivad – näiteks Östermalmi, kus asub Djurgarden, ma päev enne mängu oma tüdrukuga õhtust sööma ei lähe. Ega ka Södermalmi aega veetma, kus asub Hammarby. Need on väga kenad piirkonnad ja ei saa öelda, et ma seal üldse ei käiks, aga nad pole minu eelistused, ütleme nii. Samas on väga äge, et ühes linnas on kolm sellist klubi, kes rivaalitsevad. Usun, et see lisab kõvasti värvi kogu Rootsi jalgpallile.

Kui tõsine oli vahepeal meediast läbi käinud Istanbuli Besiktase huvi sinu vastu?
Kõmu see ei olnud. Klubi käis koha peal, vaatas mänge, suhtlus agendiga toimus. Nende lõppvalimisse ma kahjuks ei mahtunud, aga kindlasti oli see, et asjad niigi kaugele arenesid, meeldiv märk, et ma olen midagi õigesti teinud.

Koondisest rääkides ei tea me keegi ja ilmselt ka sa ise mitte, kas uus peatreener Karel Voolaid hakkab sind kasutama keskkaitsja või kaitsva poolkaitsja kohal. Oled kõigeks valmis?
Kindlasti olen. Eks aeg näitab, mis treeneri plaan on. Tõsi, ma ei ole viimasel ajal poolkaitsjana üldse mänginud. Viimati äkki Põhja-Iirimaaga võõrsil? Märtsis? Igatahes tükk aega tagasi. Ega mul sel kohal ülemäära palju kogemusi pole, aga mängud on ju näidanud, et ma sel positsioonil hätta pole jäänud ja olen suutnud meeskonda aidata. Ega mind muidu sinna oleks pandud! Aeg annab arutust.

Kas uue treeneriga kandub mängijateni ka uutmoodi elevus?
Esiteks on juba kodumäng. See on alati midagi erilist, väga palju neid mänge pole. Uus treener, mõned uued mängijad – uuem kooslus. Kindlasti saab olema huvitav!

All: AIK-ile Djurgardeni vastu võidu toonud Sebastian Larssoni penalti ning ühistähistamine koos fännidega pärast lõpuvilet:

🎯 pic.twitter.com/VYamW49elz — AIK Fotboll (@aikfotboll) September 2, 2019

DERBYKUNGAR! Ni, alltså.

Fira tillsammans med spelarna – ute NU på @FollowUsAIK. pic.twitter.com/tMAWmlujU6 — AIK Fotboll (@aikfotboll) September 1, 2019