Saksamaa jalgpalliliit (Deutscher Fussball-Bund) asutati aastal 1900. aastal. Peale II maailmasõda tegi Saksamaa jalgpall vapustava hüppe ülespoole, mille sarnast pole enam nähtud.

Enne sõda oli saavutatud vaid üks arvestatav tulemus, kui MM-il 1934 saadi pronksmedalite omanikuks. Sõprusmängudes kaotati regulaarselt suurelt nii Austriale kui Inglismaale. Enne sõda mängiti klubijalgpalli Inglismaa stiilis. Vaid Schalke 04 mängis lühikeste, kiirete söötudega, teised panustasid pikkadele ettesöötudele, nagu tollal saareriigis kombeks oli.

Sõda lõhestas riigi kaheks ning osaliselt Nõukogude Liidu mõju all olev Ida-Saksamaa moodustas oma liiga ja koondise. Saksamaa DV-s ei nautinud jalgpall aga kunagi sellist edu nagu teisel pool müüri, kuna seal rahastati eelkõige individuaalalade sportlasi.

Saksamaa langes koondisena FIFA liikmete nimekirjast 1946. aastal välja, kuid võeti 1950. aastal Saksamaa LV nime all tagasi. 4 aastat hiljem võideti juba MM-tiitel, kui läbi aegade ühes kuulsaimas mängus alistati finaalis eelmise nelja aasta ainuvalitseja Ungari. Peale seda oli koondis üks maailma parimatest: MM-il 1958 jõuti poolfinaali, 1962 veerandfinaali ja 1966 uuesti finaali. Saksamaa DV helgeim hetk jalgpallis on 1976. aasta olümpiaturniiri võitmine.

Seitsmekümnendad olid maailma jalgpallis täielikult Saksamaa LV ja Müncheni Bayerni päralt. Bayern sai hakkama vapustava teoga, võites Euroopa Meistrite Karika kolm korda järjest (1974-76). Meeskonna tuumikuks olid samad mehed, kes tegid ilma ka rahvuskoondises, mis võitis 1974. aasta MM-il kuldmedalid, 1976. aasta EM-il pronksmedalid ja 1980. aasta EM-il taas kuldmedalid. Franz Beckenbauer tegi nii klubis kui ka koondises lausa mitme mehe töö nii rünnakul kui kaitses ja Gerd Müller näitas end surmarelvana - 62 rahvuskoondise mängu jooksul lõi ta 68 väravat.

Kaheksakümnendate alguses tõusid esile uue põlvkonna staarid: Karl-Heinz Rummenigge, Lothar Matthäus, Rudi Völler, Jürgen Klinsmann, Thomas Hässler ja Matthias Sammer. Pärast MM-i võitu 1990 näitasid uue generatsiooni mängijad nagu Oliver Bierhoff jt. end veelkord heast küljest EM-il 1996, mille finaalis alistati 2:1 Tšehhimaa. Praegu jätavad Saksamaa koondise tulemused paljuski soovida. Ainsaks helgemaks hetkeks on olnud MM-finaali pääsemine 2002. aastal.

1998. aasta MM-il Prantsusmaal langeti välja veerandfinaalis 0:3 kaotusega Horvaatiale, punase kaardi sai Christian Wörns. EM-il 2000 kaotati Inglismaale ja Portugalile ning oma alagrupis jäädi lausa viimaseks. 2004. aastal läks väheke paremini, kui viigistati Hollandi ja Lätiga ning kaotati Tšehhile, kuid alagrupis saadi Läti eet kolmas koht ja edasi jällegi ei pääsetud. Peale seda palgati koondise uueks treeneriks endine tippmängija Jürgen Klinsmann.

Bundesliga ajalugu ja huvitavaid fakte

Saksamaa jalgpalli Bundesliga asutati aastal 1963. Tõlkes tähendab see Föderaalliigat (Liiduliigat). Ta on kõige kõrgem klubijalgpalli võistlus Saksamaal, mille võitja saab enda valdusesse ümara plaadi ja Saksamaa meistri nimetuse. Samanimeline liiga asetseb ka naaberriigis Austrias ning ka teiste spordialade liigasid nagu korvpall kutsutakse Saksamaal Bundesligaks.

Algselt oli liigas 16 meeskonda, alles hiljem suurendati nende arvu kaheksateistkümnele. Ainult üks meeskond on kõik hooajad algusest peale 1. Bundesligas mänginud ega ole sealt kordagi välja langenud, selleks klubiks on Hamburger SV. Järgnevad meeskonnad on puudunud kõrgliigast kaks või vähem aastat: Werder Bremen, 1. FC Kaiserslauten, Vfb Stuttgart, Bayern München ja Mönchengladbach Borussia. Dortmundi Borussia on puudunud 4 korda.

Bundesliga kõige edukam klubi on olnud Bayern München, kellel on taskus 19 meistritiitlit. Talle järgneb Borussia Mönchengladbachi Borussia, kellel on vaid 5 tiitlit. Tänapäeval on Saksamaa jalgpallistaadionid ühed maailma suurimad ja ka mängude külastatavus on Euroopa kõrgeimate seas.

Must pool Saksamaa jalgpallis

Viimasel ajal on hakanud Saksamaa jalgpall sarnanema oma musta poole pealt Itaalia jalgpallile. Märatsevad fännid, skandaalid mängijatega ja korrumpeerunud kohtunikud on kõik Saksamaa vuti mainet tuhmistanud. Hea näide ebaausatest kohtunikest on võtta aastast 2005.

Hamburgi jalgpalliklubi langes karikasarjast juba varajases faasis, peale seda, kui ta oli kaotanud alama divisjoni klubile. Selgus, et nõrgema klubiga seotud isikud oli maksnud kohtunik Robert Hoyzerile pistist. Skandaal lahvatas MM-i korraldajamaal kõigest 18 kuud enne suurvõistluse algust.

Aastal 2000 oli saamas endine Leverkuseni Bayeri mänedžer Cristoph Daum rahvuskoondise peatreeneriks. Kui sai avalikuks, et mees oli libastunud kokaiinitestis, ei saadetud teda mitte rahvuskoondise tüüri juurde, vaid Floridasse võõrutusravile. Siiski olid seitsmekümnendad ja kuuekümnendad Saksamaa jalgpallis enim korrumpeerunud ajad.

Eluaegne Dortmundi Borussia fänn Hesse Lichtenberger on öelnud, et Saksamaa jalgpallis on rohkem kinnimätsitud skandaale ja musta raha, kui kõigis maailma põrandaalustes kriminaalsetes ühingutes kokku. Sama mees on kirjutanud ka Saksamaa jalgpalli ajaloo kohta raamatu "Football against the enemy".

Kokkuvõttes on Saksamaa jalgpall siiski üks Euroopa atraktiivsemaid ja ründavamaid. Selle aasta suvel ootab koondist ees suur proovikivi, sest riigi rahvas ei oota neilt mitte midagi vähemat, kui koduse MM-i võitmist.