Eesti koondises 92 mänguga neli väravat löönud poolkaitsja Sander Puri (35) tõmbab jalgpallurikarjäärile joone alla.

Viimased kaks aastat kodulinnaklubi Tartu JK Tammekat esindanud mängumees kandis veel mullu meeskonnas kindlalt põhiraskust, kuid tänavu kuivasid minutid tervisemurede tõttu tasapisi kokku. "Keha ütleb mulle, et on aeg! On juba varem öelnud, aga ma pole eriti kuulanud," muigab Puri Soccernet.ee-ga vesteldes.

Puri lahkumismänguks saab pühapäeval, 3. detsembril toimuv Premium liiga üleminekumäng, milles Tammeka läheb vastamisi Viimsi JK-ga. Staažikas poolkaitsja tunnistab, et lõpetamismõtet on ta mõlgutanud juba pikka aega.

"See oli täiesti teadlik otsus. Juba hooaja eel teadsin, et läheb nii," avaldab ta. "Suvel sain veel natuke mängida, aga siis läks päris raskeks."

Eesti meistriliigas on Puri lisaks Tammekale kuulunud ka TJK Legioni, Nõmme Kalju FC ja Tallinna FC Levadia hingekirja. Kokku kogunes tema nimele 227 kodumaise kõrgliiga mängu ja 42 väravat.

Väliskarjäärist on Puril ette näidata muljetavaldav leivaisade loetelu: aastail 2010-2018 olid tema koduklubideks Larissa (Kreeka), Kielce Korona (Poola), Lombard Papa (Ungari), Kuopio Palloseura (Soome), St. Mirren (Šotimaa), York City (Inglismaa), Karvina (Tšehhi), Sligo Rovers ning Waterford (mõlemad Iirimaa). Kirevast karjäärist on kaasa võtta palju mälestusväärseid hetki.

"Koondises kindlasti [Euroopa meistrivõistluste] play-off'i jõudmine ja Balti turniiri võit, ägedad mängud suurte vastaste vastu. Väliskarjäärist Kreeka aeg, kui lõin esimese välisliiga värava. Tšehhi ja Iiri esiliigade võidud, Soome karikafinaal," loetleb ta. "Õnnestumised jäävad ikka meelde."

Kui mitmed profikarjäärile joone alla tõmmanud mängijad jätkavad palli taga ajamist madalamatel liigatasanditel, siis Puril hetkel säärast plaani ei ole. Tuleviku osas hoiab ta aga kaardid avatuna. "Mul on treenerikutse olemas ja vaikselt nokitsen ühe Soome spordibrändi – noname – juures ka. Midagi kindlat ma siiski veel otsustanud ei ole."

2008. aastal Eesti A-koondises debüteerinud mees leiab, et ehkki alati võinuks jõuda kõrgemale ja kaugemale, pole mõtet midagi kahetsema jääda. "Värvikirev karjäär on olnud küll, aga mis siin ikka heietada. Ei jää midagi kripeldama," kinnitab ta.