Eesti naiste jalgpallis on sirgumas uus talent, kes pole veel vastu võtnud otsust, kas ta tahab tulevikus hakata esindama Eesti või Itaalia koondist. Saage tuttavaks, see on 16-aastane Mona Aug.

Nimelt on Mona üles kasvanud Itaalias ja mängib Pontedera naiskonna ridades Serie B-d ehk samal liigatasemel, kus eelmisel aastal Napoli eest Vlada Kubassova ja Lisette Tammik. Tänavuseks hooajaks on Napoli tõusnud kõrgliigasse ja Kubassova on jätkuvalt seal. Eneselegi ootamatult said Kubassova ja Aug eelmisel nädalavahetusel platsil kokku, kui loos viis nad vastamisi Itaalia karikavõistlustel.

"Ma väga palju Eesti naiste jalgpallist ei tea, aga jälgin Flora naiskonda ja neid tüdrukuid, kes Napolis mängisid. Pühapäeval nägin Vlada Kubassovat ja ajasin temaga juttu," meenutas Mona.

Ema Pille tunnistas aga, et see kohtumine oli tegelikult üllatus. "Kui nad kaks aastat tagasi Napolisse tulid, siis ütlesin Monale, et hakka neid Instagramis jälgima. Tema neist veel siis ei teadnudki. Teadsime, et Lisette läks ära Hispaaniasse, aga ei olnud kursis, et Vlada Napolisse jäi. Mängu ajal oli ta juhuslikult kuulnud mingit võõrkeelt ja siis viis kokku, et see on ju eestlane!"

Ema ei lubanud rattatrenni

Mona Aug on endise profiratturi Andrus Augi tütar, kes täna elab Itaalias koos ema Pillega. Ka Pille oli noorena sportlik ja edukas. "Mängisin Tartus noorena korvpalli ja tulime praktiliselt alati Eesti meistriks. Pärast seda olen lihtsalt terve elu sporti teinud - käinud jooksmas, jõusaalis, olen kogu aeg midagi teinud."

Pille endine abikaasa Andrus oli aga väga hiline tärkaja. Kuigi ta tegi juba noorena korralikke tulemusi, siis jõudis ta profiks alles 28-aastaselt, mis on ratturi kohta üsna hilja. Kokku võitis ta profina 23 etappi ning muuhulgas pidi lõpusprintides lahti vedama maailma täielikke tippmehi Mario Cipollinit ja Alessandro Petacchit.

Ka Monal oli lähedalt võtta jalgrattatrenn, aga Pille seda ei lubanud. "Siin oligi ainult kaks võimalust, aga ma olin jalgratta koha pealt nii hellaks muutunud. Kaks korda on mulle öeldud, et "Andrus kas jääb ellu või ei jää". Ma kohe kindlasti ei lubanud teda jalgrattasporti. Kui Andrus trenni tegi, siis ma iga õhtu ootasin teda koju väga raske südamega. Õnneks oli Monal ka üks sõbranna, kes tahtis väga jalkat mängida ja siis nad kahekesi läksid."

Mona alustas mängimist Buti külas ja esialgu tegi ta seda koos poistega. 12-aastaselt siirdus ta tüdrukute võistkonda, kust edasi tuli juunioride vanuseklass. Eelmisel hooajal ehk alles 15-aastasena võeti ta treenima koos esindusnaiskonnaga ning tänavu on ta selle täieõiguslik liige. Ründajavaist on Monal igatahes hea, sest mullu lõi ta koguni 45 väravat. "Alguses mängisin ainult sõbrannadega, aga kuna Itaalias on jalgpall põhiline spordiala, siis see hakkas mulle väga meeldima," selgitas ta oma kiiret arengut.

Pille leiab, et Mona esilekerkimise taga on hea treener. "Esimesel aastal oli Mona isegi väravavaht, aga kahjuks ei olnud seal väga häid treenereid ja mingil ajal tahtis ta isegi käega lüüa. Laste puhul on treener hästi oluline. Eelmine aasta tuli tüdrukute võistkonnale lõpuks väga hea treener ja oli kohe näha, kuidas ta muutus mentaalselt. Nüüd on ta väga motiveeritud."

Kuhu Mona aga välja võiks jõuda, Pille öelda ei osanud. "Ta oli juba sellega rahul, et eelmine aasta naiste sekka võeti. Ta pidas nädalavahetusel kaks mängu - laupäeval mängis naiskonnaga ja siis veel hiljem oma vanuseklassis. Ta on 16 ja naiste võistkonnas on järgmine vanuselt alles 22-aastane. Praegu pole mõtet kohe veel midagi loota, aga tal on mitu aastat aega. Praegu said nad Serie B-sse, äkki kunagi isegi Serie A-sse?"

Esimesed kolm mängu on uustulnuk Pontedera Serie B-s kaotanud ehk sel hooajal tuleb pigem tegeleda kohanemise ja liigasse püsimajäämisega. Aga liigatasemest annab hea ülevaate fakt, et Eesti tippmängijad Lisette Tammik, Vlada Kubassova, Kristina Bannikova ja Eneli Kutter alustasid Itaalias astme võrra madalamalt.

Kumb koondis valida?

Mona kinnitas, et talle meeldiks väga koondist esindada, aga ta pole veel kindel, millist. "Kaks aastat tagasi sain ma ka kutse Itaalia noortekoondisesse, aga alles pärast said nad aru, et mul on ainult Eesti pass ja sellest ei piisanud. Eestist pole mind veel kutsutud, aga muidugi meeldiks mulle ka see."

Pille lisas omalt poolt, et Eestis ei tea Monast veel keegi. "Ta oli veel nii algaja, aga kui ta nüüd on naiskonnas ja kõik hästi läheb, siis äkki kunagi võiks ka Eestit esindada. Kaks aastat tagasi käis ta suvel Tammeka tüdrukutega natuke trenni tegemas."

Monal on võimalik võtta ka Itaalia kodakondsus, kuna ta on seal riigis üle nelja aasta elanud. "Sellega ei saa temalt ka sünnipärast Eesti kodakondsust ära võtta," selgitas Pille. "See on nii suur bürokraatia, et ma pole sellega veel tegelenud, aga see on Mona enda valik. Praegu pole mõtet Itaalia naiste koondisest unistada, aga kes teab, äkki nelja-viie-kuue aasta pärast on. Sinna on veel väga palju aega. Eesti koondisesse on kergem saada. Nagu öeldud, siis see on Mona enda valik."