31-aastane Tarmo Kink Eesti jalgpallisõbrale tutvustamist ei vaja ning ajakirja Jalka lugejate meelevalda asetatud ründaja rääkis juulikuu numbris pisut oma karjääri senistest valikutest ja klubidest, elust välismaal ja ka Eesti koondisest.

Kas on ikka nii, et Middlesbrough’s tuntakse sind tänaval ära ja ise ei pea pintigi õlut ostma? Mis on sellise tuntuse juures kõige meeldivam? Mis omakorda kõige raskem? (Sulev, Tartu)
Ma ei elanud Middlesbrough’s, aga seal käies tunti ära küll, õlut ma õnneks ei joo. Tuntusega on nii, et ega ma ei ole olnud nii kuulus, et sellega seoses oleks kunagi ebameeldivusi olnud. Küllap võib seda juhtuda maailma tippstaaridega. Tuntuks olemise plussiks võib olla see, et on kergem luua kontakte huvitavate uute inimestega ja osaleda projektides, kuhu muidu tõenäoliselt ei kutsutaks. Aga üks mälestus seoses kuulsusega on küll meeles, kui ühel korral Eestis bensiinijaamas keeras suur must džiip suurel kiirusel minu ette. Esimene mõte oli, et mis jamaga ma nüüd hakkama olen saanud. Tegelikult väljus autost soliidne härra ja palus oma pojale autogrammi.

Kui sa poleks jalgpallur, siis millise elukutse oleksid valinud? (Jaanus)
Tõenäoliselt oleksin tegelenud mõne muu spordialaga professionaalsel tasemel või oleks minust saanud lihtsalt Kopli pätt (naerab – toim.).

Kui suur on olnud su pere tugi läbi karjääri? Kas nad on toetanud sinu valikut hakata profisportlaseks? (Mihkel)
Pere tugi on olnud suurepärane. Nad on mind ja minu otsuseid alati toetanud. Ilma sellise toeta on tõenäoliselt raske üldse kaugele jõuda, olen väga tänulik.

Millist hetke oma karjääris nimetaksid kõige meeldejäävamaks? (Kristo)
Klubide eest mängides on raske üht hetke välja tuua, neid on olnud palju. Koondise eest mäng Serbiaga. Seal olid emotsioonid vägevad. Eriti meeldejäävaks tegi selle mängu asjaolu, et Serbia meeskond on tugevaim, keda me oleme võitnud ametlikes mängudes, ja seda veel võõrsil Belgradis.

Kas Eestis on võimalik pallimängus maailmakaardile pääseda? (Keven)
Individuaalselt on võimalik vaheetappide kaudu, kuid meeskondlikult ei ole minu silmis võimalik. Kui just naftašeigid siia elama ei otsusta kolida.

Mis on su lemmikkoht Eestis või üldse maailmas? Miks just see koht? (Triinu, Tallinn)
Eestis on lemmikkoht Tallinn, sest olen siin sündinud ja elanud. Samuti on minu lapsepõlvesõbrad siin. Maailma kohtadest, kus olen käinud, on meeldinud väga Dubai oma luksuslikkuses. Samas jättis kustumatu mulje puhkus vaeses riigis, kuid täielikul paradiisisaarel Boracayl, Filipiinidel.

Kui sul oleks võimalik jalgpallis midagi muuta – näiteks reegleid või midagi muud sarnast –, siis mis see oleks? (Martin)
Kohtunikega manipuleerimise ja näitlemise eest kaartide väljameelitamise pärast võiks saada otse punase, et mäng oleks vähe ausam.

Mulle tundub, et karjääri alguses olid väga lubav talent, aga kogu potentsiaal on jäänud realiseerimata. Praegugi oled koondisest väljas. Kas nõustud? (Evald, Põltsamaa)
Nõustun, et kogu potentsiaal on jäänud kasutamata. Koondisesse mittekuulumine ei ole seotud minu potentsiaaliga.

Millises välisklubis oled enda arvates kõige paremad mängud teinud? Miks? (Jack, Keila)
Györi Eto FC-s ja Middlesbrough FC-s. Treenerid andsid nendes klubides mulle suhteliselt vaba rolli ja julgesin võtta endale vastutuse. Hiljem Middlesbrough’s muidugi muutus palju.

Mis su õige positsioon väljakul siis ikkagi on: edurivis, äärepoolikus või mujal? (Siim, Rakvere)
Enam ei tea isegi (naerab – toim.), aga tunnen end paremini, mängides ründaja alusena või paremal äärel ründes.

Miks sa Moskva Spartakisse edasi ei jäänud? Seal oleks võinud ju kõval tasemel mängida. (Toomas, Tallinn)
Olin noor. Psühholoogiliselt oli raske olla kodust eemal. Kahetsen küll, et Moskvasse ei jäänud, sest ma usun, et ma oleksin võinud seal väga edukas olla.

Kas midagi pidanuks karjääris ja klubidevalikul teisiti tegema? (Üllar, Tartu)
Võibolla, aga kahjuks või õnneks ei saa ma seda kunagi teada.

Mis on praeguse aja Eesti koondise suurim miinus? Aga mis on suurim pluss, millega on hästi hakkama saadud? (Gregor)
Mängijate koha pealt on miinuseks ühe hea ja stabiilse ründaja puudumine, kes lööks kuskil välisliigas igal aastal vähemalt 10–15 väravat. Üks hea keskpoolik võiks samuti lisaks olla. Ülejäänud kohad on enam-vähem lapitud, kuigi konkurents võiks olla tugevam. Individuaalne meisterlikkus võiks ja peaks olema parem, et Euroopas läbi lüüa. Plussiks pean mängulist distsiplineeritust ja kohusetundlikkust, ilma milleta oleks Eesti koondisel võimatu kedagi võita.

Milliste kõige hullemate vigastustega oled karjääri jooksul kokku puutunud? (Liisa, Tartu)
Õnneks olen oma karjääri jooksul üsna terve püsinud. Kõige suuremad vigastused on olnud hüppeliigesega ja põlvega. Hüppeliiges oli lühikest aega kipsis ja põlve menisk vajas operatsiooni. Mõlemad vigastused jäid karjääri algusesse.

Kas oled rahaliselt kindlustatud, kui putsad varna riputad? (Silver, Pärnu)
Oleneb, kuidas elada (naerab – toim.).

16–17 aastat tagasi lõid rannajalgpallis mu pojale kääridega värava. Kas oled ka väljakul selliselt skoorinud? Kas on plaanis rannajalgpalli juurde tagasi tulla? (Alar, Tallinn)
Olen sellised väravaid ka väljakul skoorinud. Hobi korras võiks tulevikus kindlasti rannajalgpalli mängida. Tegu on füüsiliselt raske ja huvitava alaga.

Eestis mängides kuulusid Levadiasse. Miks valisid toona just selle klubi? (Caspar, Torma)
Kui Levadiaga esimesel korral liitusin, siis sel põhjusel, et see oli üks kahest meeskonnast, kes sel ajal võitles meistritiitli eest. Floraga liitumine ei ole kunagi tulnud kõne allagi. Teisel korral tundus Levadiaga liitumine loomulik asjade käik, sest nendega ma harjutasin alati, kui olin puhkusel, ning tegemist oli minu vana klubiga.

Kui palju jälgid praegu Eesti meistriliigat ja end Eesti jalgpalli käekäiguga kursis hoiad? (Tõnis, Tallinn)
Eesti liigat ma ei jälgi väga, samas olen ikkagi natuke asjadega kursis, sest mõned head sõbrad endiselt mängivad seal.

Kui lapsel on suur unistus jõuda Eesti jalgpallikoondisesse, millele sel teekonnal enam tähelepanu pöörata? (Rasmus)
Tuleb keskenduda oma asjale ja teha seda nii hästi, kui suudad. 

Kuidas oled rahul eluga Ungaris ning kui rahul Ungari liiga tasemega? (Sander, Tallinn)
Elu Ungaris on väga mõnus. Jalgpalli seisukohalt on liiga pidevas tõusus ja üleüldine infrastruktuur on arenenud Euroopa tippliigade tasemele. Ungari jalgpalli on viimastel aastatel hakatud väga suurelt rahastama. Kõikidel meeskondadel on valmis või ehitusjärgus uued väljakud ja treeningukeskused. Üleüldises mõttes on elu väga rahulik, inimesed eestlaslikult tagasihoidlikud, kliima on suurepärane.

Kui tihti on sul aega ise jalgpalli vaadata? Mis klubi(sid) sa toetad ja kas oled pühendunud fänn või see (need) lihtsalt meeldivad? (Kristo)
Mulle meeldib väga vaadata jalgpalli ja üldse sporti. Lemmikmeeskond on Barcelona. Ma ei ole  millegi ega kellegi pühendunud fänn, lihtsalt meeldib.

Kas unistad veel mõnest riigist ja liigast, kus tahaksid mängida? Kui jah, siis miks just seal? (Gregor)
Enam nii väga ei unista mingis konkreetses liigas mängimisest. Kunagi olid unistused väga suured. Oleksin soovinud mängida Hispaania liigas, sest Hispaania jalgpall on mulle alati meeldinud oma tehnilisuse poolest. Arvan, et oleksin sinna sobinud.

TARMO KINK