Soomest Eestisse naasnud ja Tallinna Kaleviga liitunud Ats Purje, kes hakkab lisaks esindusmeeskonna eest mängimisele juhendama ka klubi duubelkoosseisu, lausus Soccernet.ee-le, et ootab kahe töö ühildamist põnevusega.

Purje sõnul oli Kalevi spordidirektori Joel Lindpere pakkumine tema laual juba mõnda aega. "Umbes kuu aega oleme suhelnud, kokku saanud ja rääkinud, et selline käik võiks võimalik olla. Lõpuks tuli otsus väga kergelt. Saan aru, et olen juba 35-aastane ja pean natuke ka tuleviku peale mõtlema. Samuti tahtsin proovida tööd peatreenerina," sõnas Purje.

Teisalt ei tähenda see, et ta hakkaks mängijana saapaid kiirelt varna riputama. "Üks amet on küll uus, aga see teine ehk jalgpalluri amet kestab ka ikka edasi! Tahan veel hästi mängida ja meeskonna tagasi Premium liigasse tõsta. Miks mitte seal veel mitu ilusat aastat teha?" arutles Purje, kel Eesti kõrgliigas Maardu ja Tallinna Levadia ning Nõmme Kalju eest seni kirjas 153 mängu ja 64 väravat. "Mõtlesin lõpuks plussid ja miinused läbi - plusse tuli selgelt rohkem!"

Viimati Eestis kaks hooaega järjest Kaljus mänginud, ent seejärel neljaks aastaks taas Soome siirdunud Purje teenete vastu tundis varjamatut huvi ka endine tööandja Levadia, ent aastatel 2003-07 rohelist särki kandnud ründaja sõnul ei läinud nende ega ka ühegi teise Premium liiga klubi huvi kordagi piisavalt konkreetseks. "Ilmselt tahaksid mitmed neist veel oodata ja vaadata jaanuari-veebruarini, aga see ei pakkunud mulle huvi. Ja isegi kui oleks midagi konkreetsemat tulnud, oleksin ikka Kalevi valinud," märkis Purje. "Kui oleksingi läinud veel üheks hooajaks mõnda tippmeeskonda tiksuma, pidanuks võib-olla aasta pärast uuesti samade valikute ees seisma."

Treeneritöö kogemust korjas viimased neli hooaega KuPS-i ridades veetnud Purje sealses süsteemis noori mängijahakatisi aidates. "Olin C-juunioride abitreener, need on 14-15-aastased poisid. Aga minu roll oli seal siiski väike, meeskonnal oli mitu abitreenerit ja mõistagi pidin oma tegemisi sobitama esindusmeeskonna mängugraafikuga. Mängudel ma nendega kaasas ei käinud," kirjeldas Purje.

"Trennides käisin aga kohal ja sain Soomest kätte ka UEFA B-kategooria treenerilitsentsi. Eks paistab, kas teen koolituste järgmised astmed läbi Soomes või Eestis, aga sellega pole praegu kiiret," lisas ta. "Tuleb uue elutempoga harjuda, sest kohustused on päris suured. Pean vaatama, et liiga suurt ampsu ei võtaks."

Nullist ei alusta, aga raske on ikka

Oma treenerikäekirjale pole Purje veel eriti mõelnud, andes endale aru, et Kalevi klubipüramiidi mängupilti püütakse eri astmetel võimalikult ühtsena hoida. "Küll jõuame detailid juba lähiajal läbi arutada. Aga need kaks aastat, mille veetsin KuPS-is 2005. aasta meeskonna juures, andsid mulle ennekõike väga palju selles osas, et nägin igapäevaselt, mida treeneriks olemine tähendab. Isegi kui oled terve elu ise mänginud, on need kaks väga erinevat asja," rõhutas Purje.

"Nägin, mismoodi mängijaga suhelda, teda õpetada, tema vigu parandada - see on hoopis teine maailm. Nii et need kaks aastat on olnud mulle väga kasulik kogemus. Kui peaksin nullist alustama, oleks väga raske. Nüüd on ... lihtsalt raske!" naeris Purje. "Aga ma ei näe, miks ma ei võiks selle tööga hakkama saada! Olen valmis ja ootan huviga, mismoodi see vanker veerema hakkab."

Ka mängijana on ta seadnud endale ja Kalevile selge eesmärgi. "Järgmisel aastal peab tulema tagasi Premium liigasse suuri kollitama. Viimati Soccenetiga rääkides ütlesin Järvelale, et Soomes kadus lõpuks enesekindlus ära, eks nüüd tuleb seda jälle koguda," naeris Purje. "Tahan mängida! Aga liiga palju ette mõelda ka ei soovi, tuleb lihtsalt anda endast maksimum ja võimalusel aidata kaasmängijaid ka. Minust vanemaid mehi sinna ju ilmselt uueks hooajaks ei jää. Esinduses ei ole mul küll treeneri roll, aga treeneritetiim teeb esinduse ja duubli vahel kõva koostööd, nii et küllap saan moel või teisel mõlema meeskonna juures abiks olla."

Soomes poolkaitsesse nihutatud Purje kinnitas muheledes, et ei hakka endale siiski Kalevis treeneriameti pealt mingeid privileege ehk rünnakule nihutamist nõudma. "Ütlesin juba kohe ära ka, et ei ole üldse vahet, kus ma domineerin," naeris ta. "Klubi eesmärk on ju noori arendada ja kui keegi seal 30-40 väravat suudab lüüa ning välismaale minna, on väga hea! Ega ma kellelegi mänguaega kergelt anda ei kavatse, aga kelleltki seda ära võtma ka ei hakka."