Vaprusest lahkunud Ristikivi Eesti jalkast: ma ei süüdistaks Pohlakut, sest üks inimene rohkem ei jõuagi (10)
Augustis profikarjääri lõpetanud endine Pärnu Vapruse äärekaitsja Ranet Ristikivi (23) tõdes, et raskes otsuses mängisid suurt rolli vigastused. Muuhulgas kurtis pärnakas Premium liiga Tallinna-kesksuse ja üldise ebaatraktiivsuse üle.
Karjääri jooksul 44 Premium liiga mängus osalenud Ristikivi liitus Vaprusega 2020. aastal, mil klubi võistles veel Esiliigas. Pärnu JK-st tulnud pallurist sai üsna pea põhimees ning koos tõsteti pea kohale karikas, mis tagas koha Premium liigas. Kahel esimesel kõrgliigahooajal kogunes minuteid vähe, ent mullu, kui Vaprus saavutas kuuenda koha, mängis Ristikivi usinasti.
Tänavu sai ta Premium liigas kirja 12 mängu, milest viimane oli 13. juulil Nõmme Unitedi vastu. Kuigi Ristikivi istus pärast seda veel neljas mängus pingil, võib ta öelda, et lahkus heal noodil - too juulikuu mäng võideti.
Ühtlasi sai temast neljas Vapruse mängija, kes sel aastal lõpetanud karjääri: lisaks talle riputasid putsad varna ka Reno Mark, Robin Limberg ja Markus Miiter. Sellega, et Ristikivi suundus Lennuakadeemiasse õppima õhusõidukite ehitust ja hooldust, jäi Vaprus ilma ka noortetreenerist, sest ta juhendas mängimise kõrvalt U8 ja U9 poisse.
Kui kerge või raske südamega Vaprusega hüvasti jätsid?
Kui aus olla, siis väga raskega. Olen terve elu mänginud jalgpalli ja selle juurest minema hüpata on väga keeruline. Ütleks, et igatsen rohkem seltskonda, kui jalgpalli ennast.
Millal tuli mõte minna ülikooli?
Selle hooaja alguses. Noh, sain suhteliselt vähe minuteid ja pidevalt olid väikesed vigastusemured pluss aasta omavärav. (Naerab.) Tundsin, et on õige aeg. Olen kooli peale mõelnud juba kaks aastat ning sain sisse, seega pidin minema.
Siirdusin 2020. aastal Pärnu JK-st Vaprusesse ning samal aastal sai Georg Grahv vigastada, pärast mida olin põhimees. Lõpetasin hooaja hästi ning tundsin, et 2021. aasta on minu aasta, aga esimese taliturniiri mängu neljandal minutil vigastasin Viljandi Tuleviku vastu hüppeliigest nii, et sisuliselt kõik sidemed olid sodid – külgmised ja sisemised. Olin neli kuud väljas ning tagasi tulles läks hüppeliiges uuesti, pärast mida pidin minema noa alla.
2022. aastal oli peatreener juba Dmitrijs Kalašnikovs, kes kohalikke üldse ei usaldanud - tema jaoks oleks võinud meeskonnas olla ükskõik kes, aga peamine, et ta poleks Pärnust. Sain ühel hetkel võimaluse ja siis Kalašnikovs ütles: “What? Ranet play? He cannot play before” (vigases inglise keeles “Ranet oskab mängida, ta varem ei osanud ju” - M. S.). Aga ma ei saanud enne võimalustki, istusin lihtsalt pingil. (Naerab.) Kujuta ette, et Pärnus on mängueelne koosolek ja treeneril on paar nime märgitud, kes saavad vahetusest sisse. Ja polnud vahet, mis positsiooni mängijat oli vaja välja võtta, need kindlad mehed mängisid. Sisuliselt said Pärnus teada, kas lähed Narva mängima või lihtsalt istuma.
Sain sama aasta augusti lõpus uuesti vigastada, siis läks parema jala hüppeliiges. Tolle hooajaga oli kõik. Järgmine hooaeg olin terve, aga ei olnud enam endine. Selles olukorras oli raske leida motivatsiooni ja järjepidevust, et olla pidevalt parimas vormis. Õnneks eelmine hooaeg oli üle pika aja esimene, mil püsisin terve.
Praegu jääb kõlama, et kogu karjäär oli täis negatiivsust. Aga mis on positiivsed mälestused?
Eks eelkõige ikka Esiliiga võit. Lisaks eelmine hooaeg, mis oli imeline. Lõpp vajus küll ära, aga ikkagi lõpetasime kuuendal kohal ja jäime esikolmikust vaid viie silma kaugusele.
Kujutan ette, et eelmine hooaeg kripeldab siiani.
Kindlasti. Premium liiga pronks oleks väga kõva sõna olnud. Arvan, et Vaprus toob selle medali lähima viie aasta jooksul ära, aga siis mina sellest osa ei saa.
On midagi veel, mis kripeldama jääb?
No see omavärav, mille selle aasta alguses lõin, tõi mulle kõige rohkem kuulsust. (Naerab.) Mäletan väga hästi, kuidas kõndisin tüdruksõbraga linnas ja mingi poistekamp kõndis vastu ja ütlesid: “Ou, see on ju see Ristikivi, kes aasta värava lõi!” See oli ikka piinlik, täiesti jube. (Naerab.)
Kuidas Vaprusest lahkumine välja nägi? Kas kõik olid kurvad?
Pigem olid õnnelikud, et ära läksin! (Naerab.) Ei, tegelikult meeskond ja treenerid toetasid. Said aru, et lähen ära. Neil polnud seal midagi teha. Mängijaid on piisavalt, meeskonnas on konkurentsi. Viisin neile neli kilo kringlit ja Capri Suni.
Sina ütled, et mängijaid on piisavalt, aga Igor Prins ütles, et mehi on vähe ja iga mängija lahkumine on suur kaotus. Kus see tõde on?
Eks treeneril on alati nii, et mida rohkem mängijaid, seda parem. Aga hiljuti oli see teema, et mängupäeva koosseisudest jäid osad vennad välja, sest mehi oli 22 või 23, aga koosseisu mahub 20. Ma ei mahtunud lõpus enam koosseisu karikas ega liigas. Pigem on mängijaid piisavalt, aga küllap ta mõtleski seda, et kui hooaja lõpus tulevad vigastused ja mängukeelud, siis jääb mehi väheks.
Mida inimesed klubis ütlesid, kui teatasid, et lähed ära?
Ütlesin maikuus noortetööjuht Kalev Pajulale, et kandideerisin kooli ja kui sisse saan, siis lähen. Ta oli toetav ja ütles, et "tee, mis vaja, aga aitäh, et andsid varakult teada". Tal oli kahju näha, et üks noortetreener läheb ära. Prinsile ütlesin juuli keskpaigas või lõpus pärast trenni, et lähen ära. Vestlus oli lühike, sest mina ütlesin oma ja tema ütles, et “olgu, arusaadav, palju edu sulle”. Prins ütles viimasel päeval veel, et "ole tubli ja äkki tulevikus näeme veel".
Jään treeneritööd igatsema, sest need kutid on lahedad. Võitsime poistega paar medalit ja karikat ning näen, et osadel neist on potentsiaali jõuda kunagi kõrgele ja kaugele. Kui lõpetasin karjääri, siis viisin poistele kotitäie trenniriideid. Trenni lõpus ütlesin, et siin on esinduse varustus ja kes tahab, saab võtta. Lõpuks vaatasin, et kott oli ribadeks, asju lendas ja kõik kutid tahtsid midagi. See oli väga lahe tunne, tegi südame soojaks.
Tartus või selle lähedal on mitu punti: Welco ja Elva on Esiliigas, Kalev Esiliiga B-s, Tammeka kõrgliigas. Kas nendega on juttu olnud?
Mait Toom Tammekast uuris, kas tahan tulla noortetreeneriks. Kaido Koppel (Elva peatreener - M. S.) tundis huvi minu kui mängija vastu, aga kuna kooligraafik on üsna hull – pea iga päev üheksast viieni –, siis ma ei usu, et jõuan. Väike vutiigatsus on, aga lihtsalt aega jääb väheks.
Tammeka esindusest pole midagi olnud kuulda, aga kui nad pakuvad, siis ma ei läheks ka, sest mul on oma kuttidega kokkulepe, et ma ei mängi ühegi meeskonna eest, kelle vastu mänginud olen. Kui mõni Tartu punt tõuseb kunagi Premium liigasse ja graafik lubab, siis võib-olla tõmban putsad jalga.
Ehk siis Vapruse mängudel oled häälekalt tribüünil?
Kas just häälekalt, aga jah, olen kohal. Laulud on peas.
Kui palju üldse Premium liigat jälgid?
Peamiselt ainult Vapruse mänge, sest kahju tõdeda, aga Premium liiga ei ole minu jaoks eriti atraktiivne. Raske on vaadata mänge telepildi vahendusel, kui taustal on autobaas, suvaline tehas või kortermajad. Reaalselt ainsad staadionid, millel on ilus taust, on A. Le Coq Arena ja Pärnu rannastaadion. Teised on põhimõttelised suvalised platsid, sest kaamerapildi taust ei ole ilus. Premium liiga saab siis olla atraktiivne, kui inimesed vaatavad telekast ja mõtlevad, et tahavad tulla staadionile, sest see tundub lahe. Kui näevad taustal mingit parklat, siis mõtlevad, et äkki peangi kuskil parklas seisma.
Näiteks mu vanemad ei tahtnud varem staadionile tulla, sest hooaeg algab märtsis, staadionil on külm ning kui katust pole, jäävad pealtvaatajad jäävihma kätte. Telekast pole ilus vaadata ning kohapeal ei ole mugav.
Aga jah, vaatan suurte omavahelisi ja kõiki Vapruse mänge. Ma ei saa aru, mis meil sel aastal viga on. Tulevad lollid eksimused või lihtsalt jääb natukene puudu, kuigi mängupilt on üsna okei.
Mis Vapruse tulemuste taga on? Kas mehed on eelmise hooaja järel muutunud mugavaks?
Võib-olla on see, et osad mehed peaksid vahel istuma ja koha eest väljakul võitlema, aga samas trennis kõik pingutavad ja nõuavad üksteiselt rohkem. Kogu meeskond tahab võita, aga ebaõnne on lihtsalt liiga palju.
Tuleme tagasi liiga atraktiivsuse juurde. Kuidas peaks seda muret lahendama?
No lahendus on iseenesest ju suhteliselt lihtne: staadionitele tuleb ehitada katusega tribüünid. Kas või sellised, mis mahutavad umbes 300 inimest. Ja telepildi kaamera võiks filmida tribüüni vastast, et rahvas näeks parkla asemel normaalset tribüüni. Kui see võrdlemisi väike tribüün oleks pealtnäha puupüsti täis või vähemalt pooleldi täis, oleks vaatepilt juba ilusam ning inimesed tahaksid saada sellest osa. Ja kui on näha katusega tribüüni, siis inimesed näevad, et vihm ei sega.
Lisaks klubid võiksid külmadel päevadel pakkuda staadionil tasuta teed ja jagada tekke, et inimestel oleks mugav, nad saaksid positiivse kogemuse ning neil tekiks soov tagasi tulla. Kui teed ja tekke ei saa anda, siis võiks publikut vähemalt tänada.
Kui Premium liigast veel rääkida, siis minu meelest peaks iga klubi treenima ikkagi oma kodulinnas, sest muidu läheb jalgpall liiga Tallinna-keskseks. Kui Tammeka oleks eelmisel hooajal üleminekumängud kaotanud, oleks Eesti jalgpallil olnud väga valus, sest siis olnuks vaid kaks Premium liiga klubi, mis ei treeni Tallinnas või selle lähiümbruses - Vaprus ja Narva Trans.
Kuressaare puhul on minu jaoks arusaamatu, kuidas nad saavad ehitada kogukonda, kui meeskond on Tallinnas. Paide õnneks kolib nüüd koju. Paide on selline klubi, millel peaks ja võiks olla tugev kogukond ning igal mängul peaks olema täismaja, sest nende tribüün pole suur.
Ma ei ole praegu parim kriitik, sest ma ei tea, mida teevad teised kogukonnajuhid, aga praegu on ainukesena silma jäänud Vapruse Rocco Mõtt ja Levadia Lauri Välja. Võib-olla hindad Roccot kõrgelt, sest ta on mu üks parimaid sõpru, aga teised kiidavad ka teda. Ta korraldab perepäevi, lastele tasuta sissepääse ja kõike muud. Kui Välja jätkab nii, nagu mitu aastat juba teinud, siis Levadial on paari aasta pärast väga tugev kogukond. Pealtvaatajate osas on Floral ultrad, kes teevad Eestis kõva lärmi, aga kui euromängul karjub vastasvõistkonna väike toetajaskond kogu staadioni üle, on pahasti.
Premium liigas peaks olema võimsam atmosfäär. Tean, et seda on kerge öelda, aga raske teha, kuid Rocco näitel on Vapruse fännid elavamad kui kunagi varem. Ta kogu aeg genereerib ideeid, kuidas rahvast staadionile juurde saada – näiteks erinevad promovideod. Tal on endise mängijana lihtsam, sest ta teab meid ja me aitame teda, sest teame, et tema eesmärk on tuua meile fänne. Roccol oli eelmise hooaja tulemuses suur roll, sest väljakul on palju parem mängida, kui tribüünil on palju fänne, kes laulavad ja lasevad pürotehnikat. See tekitab suure jalgpalli tunde, mis on mängule oluline.
Nii, nagu fännid aitavad meid, oleme meie eeskujuks väikestele jalkapoistele. Me pole küll Kylian Mbapped ja Cristiano Ronaldod, aga pärast iga kodumängu on kätemeri - kõik väikesed tahavad plaksu. Üritame neid inspireerida, et nad tahaksid rohkem mängida jalgpalli ja pürgida karjääris kõrgele. Aga noh, selle juures on väga suur roll ka lastevanematel, sest nemad peavad lapsi suunama trenni ja tooma staadionile.
Kas on veel mõni teema, mis on südamel?
Miks pole enam kõrgliigaklubi Rakveres või Viljandis, kuigi seal on korralik staadion olemas? Veel suurem küsimus on, et miks valmisid jalgpallihallid enne Haapsalus ja Raplas, kuigi Pärnus, Tartus ja Narvas sel hetkel polnud veel. Minu meelest oleks pidanud prioriteet olema Premium liiga linnad, sest meie käisime pidevalt Haapsalus, mistõttu venisid päevad väga pikaks, ja Trans treenib ju vahepeal üldse saalis, sest pole tingimusi. Mul pole midagi Haapsalu ja Rapla vastu, aga ennem oleks halli väärinud Premium liiga klubidega linnad. Õnneks Pärnus ja Tartus on hall, aga Narvas ei ole. Pole siis imestada, et Transi hooaja algus nii kehv oli.
Eesti jalgpalli infrastruktuur on väga nõrk. Ma ei süüdista siinkohal Aivar Pohlakut, sest ta on teinud kõik, mida üks inimene suudab. Aga Eestis on välistingimustes tehtavate spordialade tingimused kohutavad, samas Soomes ja Rootsis on väga hästi - näiteks halle on väga palju. See on muidugi laiem teema, millest võime rääkida tunde, aga kokkuvõte on, et tuleb leida raha, mida jalgpalli investeerida. Ainult sedasi saab olukord paraneda.
Ja see ka häirib, et putsad on väga kallid. (Naerab.) Ostad mitmesaja euro eest uued putsad, mis kestavad ainult mõne kuu. Saame küll soodustust, aga ikkagi tilgub süda verd, kui peab uue paari ostma. Nüüd jääb raha rohkem alles. (Naerab.)
Just nii. Aivar Pohlak ongi teinud nii, mida üks inimene jõuab (olgu lisatud, et küll oma väljavalitud seltskonnaga). Ehk siis kaasates pidevalt samu stagna mõttelaadiga seltskonda, saadki taustale autobaasi, suvalise tehase või kortermaja.
Tänud Aivar, alates aastast 2007
Sest arvestades kehvasid tulemusi, siis koosseisu ikkagi ei muudeta, vähemalt siiamaani pole muudetud. Praeguseid kehvasid tulemusi arvesse võttes, oleks hädavajalik koosseisu muutus. (Kui tulemused oleks positiivsed, siis oleks mõistetav koosseisu kivisse raiumine).
Tulebki välja, et see poleks Pärnus esmakordne (Toetudes Ristikivi sõnadele). Siinkohal saan vastuse ka enda mõnele mõttele, mille olen varasemalt postitanud - Vapruses ongi siis selge, et osad mängijad peavadki mängust mängu põhikoosseisus mängima, sõltumata mänguvormist. See selgitab ka, miks noored ei saa võib-olla piisavalt võimalust.
Ridade vahelt võib välja lugeda ka mängijapoolset kriitikat "Võib-olla on see, et osad mehed peaksid vahel istuma ja koha eest väljakul võitlema" - seda olen ka mina viimase kolme, Vaprust kajastava, uudise kohta väitnud. Tore on kuulda, et meeskonna sees on olnud (sest enam ju vähemalt ühte pole) mängijaid, kes suudavad tunnistada, kui olukord on kehv. Selline asi peakski edasi viima ning loodan, et varsti jõuab juhtkond või peatreener sama järelduseni. Aitäh Ranet!
Mulle Ristikivi mängijana meeldis - valdav enamus oma võimalustest kasutas ta ära. Vigastused küll segasid, kuid jättes need kõrvale, oli tegu väärt mängijaga.
Sooviks kuulda ka Vaprusest järgmisena lahkuva/lahkuvate mängija/mängijate mõtteid kui aeg käes. Väärt lugemine, aitäh!
Väga hea, et kaasa mõtlete ning tänud selle mõtteavalduse eest. Ma natuke artuleksin nüüd ja võib-olla suudame teineteisele veel mõne väärt mõtte edastada.
Ma alustaksin kohe sellest, et ma enda teada ei ole enda ühegi kommentaariga väitnud, et ükski noor on tasemelt parem kui näiteks Veensalu, Kapper või Kauber (neid nimesid olen enim kritiseerinud). Kuidas saakski olla mõni noormängija juba parem kui 100/200 mängu kõrgliigas pallinud mängija. Seega pole ma ka seda kordagi väitnud. Mida ma aga olen väitnud, on see, et noored peaksid saama võimaluse, kui mängija vorm või hetkeline tase on kehv (põhjus võib olla emotsionaalsetes, füüsilistes ja muudes aspektides). Sellistel puhkudel ongi olulised vahetusmängijad, kellede hulka kuuluvad ka noormängijad. Noormängija ei pea olema veel tasemelt parem, aga ta on võib-olla värksem, tahtmist täis ja vajab kogemust. Kuidas ta 2-3 aasta pärast mängima peaks, kui ta ei saa võimalust. Enda eelmistes kommentaartides tõin välja ma ülal mainitud kolm mängijat, kelle kesine tase on hakanud enim silma. Lisasin oma igale väitele ka põhjenduse lisaks (Kapperi erakordselt suur mänguminutite hulk tema kesise statistika kõrval, Kauberi ehk tippuründaja viimane värav jääb maikuusse jne). Ootaksin Teilt samuti väitele mingi selgituse lisamist, et mille põhjal nii väidate.
Kui rääkida noormängijatest, siis võiks seda spektrit isegi laiendada nooremapoolseteks mängijateks. Võtan Vapruse nimekirja lahti:
Vallik - väga tuntud nimi, väga palju olulisi väravaid löönud (samuti käimasoleval hooajal). Kiire, terav, orienteeritud ettevõtmisele.
Limberg - 17-aastane oma noormängija, kiire ja tugev. Minu teada asendas põhiliselt Veensalut juulikuus (protokollide põhjal) ning valiti ka juulikuu meeskonna parimaks. Esindab tänavu U19 koondist, vanuseklass endal peaks olema U18. Käis koos Nigula ja Paalbergiga testimisel Šotimaal. Kuu parim mängija ja saab nii vähe minuteid, imelik.
Nigula - 16-aastane noormängija, lubati Tallinna Kalevile ära, kuna ei saanud piisavalt platsile. Oleks võinud iga mäng mängida ükskõik kumba äärepoolikut, paistis alati silma oma kiiruse, isukuse ja tehnikaga. Samuti U19 koondislane, olles ise U18 vanuses tegelikkuses. Käis samuti testimisel nii Itaalias kui Šotimaal. Tallinna Kalev ju ometi kasutas teda selles rollis, mida ma olen terve aeg siin väitnud ja nad võitsid meid kõige olulisemas mängus. Kurb kas pole?
Paalberg - U17 koondise juveel, põhiründaja. Samuti see hooaeg käinud testimisel nii Soomes kui ka Šotimaal. Kiire, heade avanemiste ja pressinguga ründaja. Kes võiks mängida või iga mäng sekkuda Kauberi asemel.
Sild - nooremapoolsem ääremängija, väga kiire, ei paista kunagi silma vingumise ega tujutsemisega. See juba aitab tihtipeale väga palju meeskonda. Mängib palju sirgjoonelisemalt ja lihtsamalt kui mõni teine. Taktikaliselt on see mingites hetkedes hädavajalik.
Tiismaa - nooremapoolne ründaja ikkagist, suur ja tugev, säilitab alati hästi ning väravanina on endiselt super. (tuletan meelde, et Levadia vastu viimati vormistasid värava just Sild ja Tiismaa). Samuti võiks Kauberi asemel sekkuda ja aeg-ajalt ka alustada.
Ehk ükskõik kes neist mängijatest võiks ükskõik kelle asemel neist kolmest (Kapper, Veensalu ja Kauber) alustada. Just siis kui need mängijad ei mängi oma kõige paremat jalgpalli praegu. Kui Te üritate väita, et see on praegu ka hea tase, siis on väga kahju. Minu hinnangul on nad võimelised palju palju enamaks (väidan seda eelmise hooaja põhjal).
Väide Veensalu kohta "Veensalu, pigem tekib küsimus miks teda sellel hooajal nii vähe kasutati." tekitab küsimust, et mida täpselt silmas peate selle all. Järgmine kord paluks väitele ka mingit järgnevat seletust (ükskõik milline), siis mul lihtsam Teie mõttega kaasas püsida.
Ma ei tea kas on õige väita, et enim mängudes (28 mängu 28-st) osalenud mängijat Vapruse poolel kasutatakse liiga vähe. Minutite poolest on tegu seitsmenda mängijaga ehk järelikult on ta praktiliselt iga mäng põhikoosseisus. Sama lugu on Kapperiga, kes liigub praegu 3000 minuti radaril, Seega ei mõista ma Teie väidet.
Need vähesed mängud, kus Veensalu on vahetusest sekkunud, on ta alati mänginud väga hästi ning teinud olulisi asju - värav Kuressaarele tuleb esimesena meelde. Tegemist pole ilmselgelt halva mängijaga. Ta oli minu lemmikmängija Esiliiga hooajast, ta tassis meid väga palju. Sellepärast ma ju väidangi, et praegu ta pole enam 90 minuti mees ja see pole halb, sest meil on ju varumängijaid, kes saavad asendada. Ma soovin, et Vaprus kasutaks ära oma täit potentsiaali, mida praegu paraku ei tehta.
Lisaks selgub ju Ristikivi intervjuust, et meeskonnast seest on ka tunda seda, et mõni mängija peaks ehk pingil olema. Inimloomuses on ju see, et kui sul tekib mingi mõte, siis sa räägid sellest oma lähedastega, et saada tuge. Kui sa saad soovitud kinnituse oma mõttele, siis sa räägid sellest alles kolmandale osapoolele. Ma usun, et sellise tunde väitmine on sündinud samuti arutelu tulemusena. Ehk tundub, et Ristikivi ei ole ainukene, kes selliselt mõtleb, vaid meeskonnas on veel sarnaselt tundvaid jalgpallureid. See omakorda aga kinnitab väiteid, mida ma olen eelmiste kommentaaridega väitnud. Kui otseselt ei kinnita, siis ümber ka kohe kindlasti ei lükka.
Lihtsalt ja otse öeldes, kõik minu teksti sees mainitud jalgpallurid on suurepärased mängijad ning väärivad kõik minuteid (kes rohkem ja kes vähem). Minupoolne hinnang on see, et need kes hetkel saavad rohkem, peaksid tegelikkuses saama see hooaeg vähem. Põhjus ongi selles, et tase pole praegu vastav ning sooviks näha, äkki keegi teine suudab koha paremini ära täita, kasvõi juba varem vahetusest sekkudes. Sest olukord on juba kriitiline, oleme ju eelviimasel tabelikohal.
Aitäh ZinedineZidane mõtteavalduse eest ning loodan, et suutsin end rohkem selgitada.
Aitäh Ranet, veelkord! Ei taha enda pikkade mõtetega Sinu tähesära kustutada siin uudise all. See on Sinu uudis ja need on ainult minu mõtted. Ole tubli!
Tegelikult aga on meil tõesti üksikud mängijad Pärnu linnas, kes jäävad juba lapsena silma aga ajalugu on näidanud, et neid ei osata tõesti hoida, see ei tähenda et teistest ei või tulla hiljem mõni hea mängija, lihtsalt tehakse igasugu ametikohti nagu noortetööjuhid jne mida ta siis juhib seal, kas häid mängijaid Tallinna juhib või Palatu käib klubijuhiga päevad läbi koos ringi, mida nad arutavad või teevad :) Räägi noortega, räägi vanematega jne suhelege. Muidugi kui sõber mängib esinduses ja sina ei saa isegi pingile, siis iga vanem tahab oma lapsele parimat ja liigub edasi.
Kuidas sellist olukorda vältida, et mängijad ei läheks ära, üks võimalus oleks kindlasti pakkuda profilepingut nendele üksikutele esimesel võimalusel kui 16 saavad, seda ei ole tehtud . Toetada neid rohkem, et nad tunneks, et on klubile tähtsad, kasvõi osta putsad jne aga klubijuhid seda ei tee vaid kasvatavad klubile noormängijaid (kes tasuta või poolmuidu mängiks?), nii asjad ei käi, kuniks lõpuks ei ole muud võimalust kui aafrikast tuua mängijad. Sul oli mõnesmõttes õigus et EJL toetust saavad mängijad, kes tegelikult ei pinguta tihti nii palju kui mõned, kes vääriks ammu seda toetust rohkem aga see toetus on tihti vanusepõhine jne Näiteks mõni noortekoondise mängija ei saa raha aga liigamängija saab, kelle klubi välja valinud.
Pärnu Tervise tekkimine oli hea näide, Vaprus lagunes kiirelt, kõigil oli Vaprusest savi ja läksid ära, sarnane olukord tuleks kui Vaprus kukuks välja jälle, Villotad jne üldjuhul jääks töötuks, tookord oli õnne, et Vaprusele kingiti Premmi koht ja oli võimalik mängijad palgata viimsel hetkel.
Eesti riigis enam ei ole odav elu, mis tähendab, et mängijad loobuvad jalgpallist, sest reaalselt ei ela ära, lähevad veel õppima jne et vähegi mingi parem sissetulek tulevikus saada, Ristikivi jne tunnetavad ka et pole suurt potensiaali 5 000 euri jalgpalliga kuus teenida või midagi sellist ja teevad targa valiku ning lähevad õppima, raamatuid USAsse müüma oli hea näide või millest vähe räägitakse, et isegi Eesti mõistes kõvad mängijad istuvad tihti töötukassas ja siis tehakse uus leping. Järgmine aasta automaksud, sõjamaksud jne pole kerge heal tasemel mängida vähese rahaga, kui tahad veel korralikult toituda jne
Veensalu alguses ikka istus mänge pingil Tartu vastu jne, selline mulje jäänud, et treener ei usaldanud alguses sellel aastal ja nii ka tulemusi ei tule või Ronaldo on täitsa välja praakinud, Vallik on ka küsimärk tõesti, ma arvutis teine tegevus kõrval ei viitsi väga mõelda praegu nii sügavuti, suurem mure oli noorte pärast, sest praegu juba hallid, muruväljakud kõik asjad olemas, esindusvõistkond jne võiks nende üksikute noorte pärast rohkem võidelda.
Pigem jääb mulje, et see kasvatamise jutt on suitsukate, linnalt pigem tähtsam saada pearahasi ja muid rahasi EJL, sponsoritelt aga natuke pingutama peab sest vaja ikka mõni KTM mängija ka sekka .
"Palatu käib klubijuhiga päevad läbi koos ringi, mida nad arutavad või teevad :) Räägi noortega, räägi vanematega jne suhelege." See on juba väga hea näide sellest, et Vapruse juhtimine ei toimu päris õigel tasandil.
Ning ma nõustun enamike Sinu väidetega, sest me arvame üldiselt samamoodi asjast, võib-olla veidi erinevalt sõnastatud - vähemalt nii mulle tundub.
Pöörduks korra veel selle Sinu esimese lõigu juurde, mis puudutab noormängijate osalemist esindusmeeskonna trennides, Tõid välja väga olulise koha, et klubi võiks leida võimaluse noormängijale hariduse omandamiseks selliselt, et tal oleks võimalik osaleda ka esinduse trennides. Minu hinnangul on ka see normaalne osa protsessist, kui noormängija osaleb kohusetundlikult duubelmeeskonna trennis ning kaasatakse aeg ajalt esindusmeeskonna mängudele ja saada ka mingeid minuteid. Ma eeldan, et peatreener on parimate noormängijate tasemetega kursis. Kuna Nigula ja Paalberg olid või on siiani põhikoolikohuslased ning nad peavad põhikooli lõpetama, sellisel juhul on ka reaalne, et kool ei pruugi lubada alati trennides osaleda. Olen nõus, et sellisel juhul hooaja alguses (kevadel) on raskem mänguaega leida neile ning ei peagi otsima koheselt võimalust. Suvekuudel osalevad noored ju igapäevaselt esindusmeeskonna trennides ning seetõttu võiks tulla ka rohkem mänguminuteid ja võimalusi. Tegelt ju on võimalus ja koht olemas. Tallinna Kalev on ju leidnud sobivad lahendused ja viisid, siinkohal võiks Vaprus ju samuti õppust võtta.
Lisaks see noorte sidumine, tõid jällegi väga head asjad välja. Seoks siia veel sellise mõtte, et noormängijale ei pea ju tasuma 1000 eurot. Stipendiumiga on alati võimalik teha erandeid ning alati saab maksta teatavaid boonuseid või n-ö lisataskuraha 200-300 euro näol (eriti veel praeguses olukorras, kus mängijaid on järjest lahkunud - võiks ju olla justkui äratuskell, et vaja hakata mängijaid hoidma). Praegusel hetkel 2-3 head noort osaleb esindusmeeskonna trennides igapäevaselt. Nad teevad seda kooliarvelt ja ilma igusuguse tasuta. Nad on ju sellesmõttes kehvas seisus - hariduskvaliteet võib jääda osati puudulikuks, kuid selle arvelt ei saada ju ka piisavalt mänguminuteid kõrgliigas. Endiselt mängitakse teises liigas ja kogutakse seal valdav enamus minutitest. Ehk justkui nende töö, vaev ja ohverdused ei kulmineeru vastava tasuga. Sellepärast tegigi Nigula ainuõigelt - käib koolis, esinduse/duubelmeeskonna trennides, saab selle eest tasu ning kõrgliigas mänguaega. Minu kriitilisus seisnebki selles, et seda kõike oleks võinud ju Vaprus ise teha ja pakkuda talle. Ning võimalus olekski ju Veensalu või Kapperi asemel teda kasutada (anda 30 minutit, siis näiteks 10 ja miks mitte vahepeal ka 45).
Tegelt võib ju sama juhtuda ka Paalbergi ja noorema Limbergiga, et ühel hetkel viskab üle ning nende juurde tuleb mõni teine klubi, kes pakub rohkem ja paremat kasvukeskkonda ning võimalusi arenemaks jalgpallurina. Jällegi ju Vapruse tegemata töö. Sul on kaks andekat poissi lihtsalt ripakil. Ometi on nad nende väheste võimalustega tõestanud, et suudavad mängida küll. Ott Nõmm või noorem Villota said ju samuti noorena lihtsalt võimaluse ning teenisid minuteid - nüüd on Vaprusele väga olulised mängijad.
Kõik järgmised lõigud on samuti väga head infot ja punkte täis. See kasvatamise jutt paistab tõesti olevat rohkem suitsukate või jutt omadest poisted jms. Kuigi ma arvan, et head noormängijad võiksid olla justkui tagatis, kui nad saavad piisavalt (mitte liiga palju ega liiga vähe), siis nad tagavad klubi jätkusuutlikkuse. Arvatavasti mängiks ka Esiliigas, kus Kapper, Kauber, Kask, Aloe, Käos, Kõrre jms ei mängiks. See tuleks kuidagi paremini ära korraldada jah.
Ja tulen siinkohal Sulle ka vastu, et võib-olla teen Veensalule kohati liiga (Kapperiga ei nõustu). Ta on väga hea mängija ja omab teatavat X-faktorit. Ma isiklikult tahaks näha rohkemat, sest ta on suuteline selleks. Ja see teebki meele mõruks, kui sa näed, et pole ajutiselt kõige paremas vormis, et oleks ju koht, kus anda võimalust kellelegi teisele. Veensalu on tegelt mängija, kes alati pärast "koha kätte näitamis eesmärgil" pingil istumist elavneb ning muudab mänge. Sellepärast võib-olla ootakski sellist käiku peatreeneri poolt.
Minupoolne pakkumine Veensalu mitte usaldamisse peatreeneri poolt on see, et tema kehakeel ja vastu nähvamised on need, mis tekitavad vastuolut. Soovitan vaadata viimaste mängude videoid ning jälgida peatreeneri ja Veensalu vahelist suhtlust ja reageerimisi - tundub, et probleem on seal.
Mul on hea meel, et Sa tegelt nõustud minu üldise mõttega ning ma sain ka Sinult väga häid mõtteid. Sa tõid välja kõik punktid, mida ma olen eelnevalt maininud ning lisasid oma näite - see on tore, sest järelikult ma ei ole päris imelik ning Sina tunnetad samat probleemi. Ehk Vaprusel kui klubil on väga palju tegemata, saaks väga palju ära teha ning kas see juhtimisküsimus Palatu näol. Just see näide, mille välja tõid :).
Aitäh sisuka vastuse eest ning kaasa mõtlemast, arvan, et saime kahepeale kõik probleemsed kohad ära puudutatud. Jälgime siis, kuidas edasine hooaeg kulgeb ning mis saab nendest andekatest noormängijatest. Lisaks soovime Veensalule jõudu ja jaksu - pane täiega! Kriitika ja tunnustus koos viivadki ju tegelikult edasi. Sul väga sisukad mõtted.
Näiteks, kui oled lapsevanem ja lapsel treeningutega, võistlustega klubis midagi on valesti, tulevad sellised signaalid treeneri ja klubi poolt, siis on see märk, et talendikal lapsel on aeg edasi liikuda, see üldjuhul tähendab seda, et last ootab ees midagi paremat. Loodus on nii teinud, et teeb asjad ebameeldivaks, et liiguksid edasi või hakkaksid mõtlema.
Esinduses või ükskõik millises võistkonnas on alati treeneil oma lemmikud, iga treener näeb erinevalt, siis veel omanikud suunavad oma lemmikuid või ärilistel kaalutlustel teatuid mängijad rohkem mängima, keda saaks müüa (Vapruses see ei toimi), siis veel loeb kuidas mängijatega läbi saad, kas söödavad, usaldavad sind jne kõik ei ole lihtne, et näiteks saan esindusse või 5 minutit lõpus mängida ja kõik on hästi, see ei ole nii kerge.
Jalgpallis tuleb ainult endale mõelda, kedagi tegelt ei huvita kuidas sul läheb. Hea näide võib isegi olla Soccerneti uudis, et kuidas Imre Kartau läks Itaaliasse mängima, alguses kindlasti oli õnnelik ja eelmine aasta ei saanudki mängida, tegi ainult trenni, leping on 3 aastat, tekib küsimus, et kas see on ikka lapse jaoks hea nii noorelt sellist jama taluda. Tehakse 3 ja teatud vanuses odavalt 5 aastaseid lepinguid, klubi minema ei lase, küsib 50 000 näiteks jne karm maailm, ma küll ei julgeks oma lapsele Vaprusega 16 aastaselt mingit profilepingut teha näiteks 3 aastaks, ennem annaks ise see 700 eurot või mis iganes, sest vaadates nende käitumist ei oleks väga tark tegu, kui tahta näiteks teise klubisse või välismaale minna.
Tegelikult millest me räägime on ikkagi motiveerimine, me tegelikult ju ei looda, et see noor nüüd tuleb ja otsustab kohe mänge. Talente tuleb võtta esinduse pingile, panna mõnes mängus lõpuks peale või karikamängus anda isegi algkooseisu koht on kohad mida tuleks kindlasti kasutada laste motiveerimiseks ja kui seal mängija suudab ennast tõestada, siis tasub kindlasti treeneritel rohkem kaaluda mängija kasutamist.
Me ei tohiks lihtsalt ka noori poputada, noormängija peab olema valmis füüsiliselt ja vaimselt esindusvõistkonna tasemel mängima aga kui sa tunned klubis, et sinust ei hoolita, siis see tekitab küsimusi.
Prinsi puhul tegelikult ei saa öelda, et vähe kasutanud noori, ta mingi mäng alles pani 0 1 kaotusseisust sisse Paalbergi ja Limbergi ja mitte viimaseks 1 minutiks, see näitab ikka päris suurt usaldust nendesse juba selles vanuses.
Kõige suurem miinus on, et treenerid ja personal ei räägi lastega, isegi noortekoondise treenerid, üldjuhul ka esinduse treenerid tegelevad ainult pigem põhikoosseisuga, tagasiside lastele ja vanematele on 10 palli süsteemis 1, suhtlus klubiga tuleb siis kui ära minnakse ja siis on hilja.
Päris hea jutt. Mis juveel? Vaadates U15-17 koondise aeg Paalbergi oma siis ütleks pigem tegemist tavalise klaasitükiga. Nad on kõik mängud sisse saanud. Testimas võib käia aga kas ka välja valitakse on teine asi. Ja Soome ning šotimaa vist päris unistus ei tohiks olla juveel mängijal. Kõva muinasjutt ikka 👍
