Viimaks koondisesse jõudnud Oliver Jürgens: minu jaoks on oluline, et suhtleme Häberliga pidevalt. Tunnen, et olen oodatud (15)
Üks mäng viis ja pool aastat tagasi, sedagi Eesti U16 koondise eest. Tuleb ta millalgi veel koondisesse? Ei tulegi enam kunagi? Need küsimused on nüüd vastuse saanud. 20-aastane ründaja Oliver Jürgens kannab jälle Eesti sinist dressi, kuid sedapuhku esmakordselt juba A-koondises. Kas ta valikmängudes Austria ja Rootsiga ka platsile saab, on mõistagi juba Eesti peatreeneri Thomas Häberli otsustada. Aga Jürgens on valmis.
Itaalia tippklubide Hellas Verona, Roma, Interi ja Torino noortesüsteemides mänginud Jürgensil jäävad selja taha esimesed kuud Ungari kõrgliigaklubis Ujpest. Samm meeste jalgpalli pole möödunud muretult, sest kõrgliigas on Jürgensil seni kirjas neli mängu, aga vaid 67 minutit. Jalg on tal uue tööandja eest siiski juba valge, kuid see tabamus sündis karikamängus. Ja Jürgens tunneb, et suudaks enamat.
Eesti ajakirjanikega vesteldes on ta heatujuline ja valmis vastama kõigile küsimustele, puudutagu need olevikku või minevikku. Enamjaolt õhkub temast kerget ujedust, sest nagu ta isegi tunnistab, ei ole meediaga suhtlemine tema jaoks veel üleliia harjumuspärane. Hetketi aga tungib sellest läbi ka kaalutletud enesekindlust, isegi kerget kangekaelsust. Seega, kõigest järjekorras.
Oliver, kuidas sa end tunned, kui sinine dress jälle seljas on?
Tunnen ennast hästi, aitäh!
On see emotsionaalselt ikkagi teistmoodi kui mis tahes klubi vormi kanda?
Kindlasti teine emotsioon. Midagi uut minu elus. Väga huvitav, ootan väga trenne ja mänge. Väga põnev.
Kas sinu kontaktid Thomas Häberliga algasid nüüd, oktoobrikuus, või olid sa temaga ka varem suhelnud?
See oli kas septembri lõpp või oktoobri algus, aga viimased paar kuud oleme olnud kontaktis peaaegu iga kolme päeva tagant.
Millest te rääkinud olete?
Ta küsis, kuidas mul läheb trennides ja mängudes, andis kommentaare videote põhjal, mida ta on vaadanud. Rääkis oma mõtetest ja ideedest. Mulle meeldisid need ideed ja mõtted. Tunduvad huvitavad. Sellest rääkisimegi.
Millised need ideed ja mõtted täpsemalt olid?
Ma arvan, et see on isiklik jutt. Ei tea, kas saan sellest siin väga rääkida.
Aga sa tunned, et sa oled siia koondisesse oodatud?
Kindlasti!
Kas selline kontakt ja jutt on midagi, millest sa oled eelmiste koondisetreenerite puhul puudust tundnud?
Jah, kontaktis ma nendega väga ei olnud. Minu jaoks oli väga mõnus, et Häberli kirjutas mulle, olime kontaktis, rääkisime. See oli minu jaoks väga oluline.
Kas praegune otsus koondisega liituda tuli lihtsalt?
Tahtsin tulla ka oktoobris, aga ütlesin siis ausalt, et juunis oli mul operatsioon, mistõttu ma väga palju ei treeninud. Praegu tunnen ennast hästi ja kohe tulin. Tegin mängu Ujpesti esinduses, tegin mänge duublis. Varem oli mul mängudest puudus, ma ei mänginud ju alates jaanuarist või veebruarist. Trennid on trennid, aga mängud on mängud. Praegu on kõik palju paremini.
Thomas Häberli iseloomustas sind ühel pressikonverentsil nii, et sa eristud teistest Eesti mängijatest oma ego tõttu. Tunned sa, et see ego on sinus säilinud, mis on ju tegelikult olnud sinus terve noorteklasside aja?
(Paus.) Phuhhhhh. Väga raske küsimus. (Muigab.) Võib-olla sõltub see ka minu positsioonist. Ründajad on alati veits sellised ... spetsiifilised inimesed. Võib-olla jah, võib-olla mitte. Kui treenerile tundub nii, siis äkki on nii. Võib-olla.
Mis ootustega sa sellele nädalale isiklikus plaanis tuled?
Olen uute mängijate keskel, uues kollektiivis. Ootan trenne, tahan treenida, tahan mängida. Need ongi ootused. Tulin siia jalgpalli pärast.
Kui sa mõtled tagasi viiele ja poolele aastale ja kõigele sellele, mida sinust on räägitud, kas sa tunned siis ka kergendust?
Mis mõttes?
Et oled nüüd siin ja rohkem pole vaja sellest rääkida.
Ütlen ausalt, ma ei mõelnud siia tulles sellele. Mõtlesin ainult jalgpallist. Kes mida räägib, see ... Ma ei teagi, mida ütelda.
Kui palju sa nende aastate jooksul sellega kursis olid, mida sinust räägitakse ja arvatakse? Sest paljudel oli, mida öelda ja arvata. Kui palju see sinuni jõudis, kui sa välismaal olid?
Midagi ikka jõudis, kas või sõprade kaudu. Aga see on normaalne, et inimestel on oma mõtted. Üks arvab niimoodi, teine teistmoodi. Mis mul ikka ütelda.
Kas sa tunned selle tõttu ka, et sa justkui pead kõigile midagi tõestama, näitama?
Ei, sellest ma ka ei ole mõelnud. Nagu öeldud, mõtlen ainult jalgpallist. Tulin tööd tegema, eks näeme, kuidas läheb.
Kas see, kuidas Eesti koondis praegu mängib, meeldib ja sobib sulle?
Näeme trennides! (Naerab.)
Sul on praegu käes see keeruline aeg, kus tuleb liikuda noortejalgpallist meestejalgpalli. Mis on olnud sinu jaoks selle käigus kõige keerulisem?
Ei ütleks, et väljakul oleks väga keeruline. Aga väga palju mänguaega ma praegu ei saa ja ma ei ole sellega väga rahul ka. Võib-olla see ongi kõige probleemsem koht, kui sa oled noor ja lähed vanemate meestega mängima. See usaldus ... kuskil on, kuskil ei ole. See on kõige keerulisem.
Kui raske see üleminek on sinu jaoks füüsiliselt olnud?
Nagu näha, siis ma ei ole kõige suurem vend siin ruumis. (Naerab.) Töötan selle nimel, teen jõudu, seda on vaja. Praegu on palju parem, kui mingid aastad tagasi, kui ma olin meeter ja kakskümmend seitse sentimeetrit! Elu on lihtsam kui varem. Aga tööd on vaja veel teha. Tegelen sellega.
Millised valikud sul meestejalgpalli astumiseks olid? Kas jääda ka kuskile Itaaliasse? Mille põhjal sa otsuse Ujpesti kasuks langetasid?
Ma ei taha klubisid nimetada, aga olid mõned variandid. Augustis oli väga palju jutte. Mulle meeldis tol ajal, mida Ujpest ütles. Millised ideed olid - tol ajal (Jürgens rõhutab kahte viimast sõna uuesti väga selgelt - K. J. K.). Mulle meeldis, ma läksin sinna. Praegu on veidi teine lugu. Sellest me augustis ei rääkinud. Aga vaatame, mis saab. Ma ei ole näinud neid ideid, millest me paar kuud tagasi rääkisime.
Kas see puudutab peamiselt sinu mänguaega või seda, kuidas võistkond mängib?
Ei, ma ei räägi siin üldse võistkonnast. Räägin ainult iseendast. Mänguaeg puudub, minu arust. Usun, et saaksin rohkem mängida. Praegu ei mängi ja sellega ma ei ole rahul.
Millised on sinu ja peatreeneri Nebojša Vignjevici suhted?
Treeneriga on suhtlus normaalne, nagu kõikidega. Ei oskagi rohkem ütelda. Midagi erilist ei ole.
Sa oled Ujpestis olnud vaid paar kuud. Kas sa seda mänguaega liiga vara ei taha?
Ma väga loodaks, et see töötaks nii, et kui sa teed tööd hästi, siis sa mängid. Aga jalgpall on selline väga keeruline mäng, et alati ei ole kõik nii läbipaistev. Ma ei ütlegi, et ma pean igas mängus 90 minutit mängima, aga null minutit, null minutit ... Kellele see meeldib? Kõik mängijad tahavad ju mängida. Nädala eest oli karikamäng, mängisin seal enda arust päris hästi. Duubli mängud läksid ka hästi. Eks ma teen oma tööd vaikselt, nii trennides kui mängudes.
Kas raskem on füüsiline või psühholoogiline muutus?
Psühholoogiliselt on raskem. See on kõige raskem asi jalgpallis üldse. Kui peas on probleemid, siis sa ei mängi samamoodi. Palju mõtteid on alati peas. Teen tööd ka sellega, iga päev. Mõni päev on parem, mõni päev on halvem. Praegu, ma arvan, on paremini kui varem. Aga tööd on vaja teha veel väga palju.
Sa mainisid psühholoogilist poolt. See tähendab ka lähedaste toetust. Su isa on olnud sulle palju toeks, aga andnud seejuures ka nii mõnegi emotsionaalse intervjuu. Kas tunned, et sind on ehk seetõttu vahel valesti mõistetud, aga sa saad nüüd tulla ise koondisesse, näidata ja rääkida, kes sa oled?
Pere on mulle väga oluline, vanemad on mind alati väga palju aidanud. Mul on selles mõttes väga vedanud! Jah, mu isa on võib-olla kuskil emotsionaalne, eriti kui see puudutab mind, aga ta on lihtsalt väga suur jalgpallifänn. Mu isal on omad mõtted, minul omad. Mõned on meil samad, mõned ei ole. Ta räägib inimestega ja ... (Hakkab naerma.) On väga palju küsimusi ja siis ta vastab, mida ta mõtleb! Viimasel ajal olen hakanud ise rohkem rääkima. See on normaalne, ma kasvan. Varem ma vist ei olnud väga valmis rääkimiseks, aga ... jah.
Nüüd on see sinu jaoks väga okei?
Eeeeei ... No ma püüan! See on minu jaoks ikka midagi uut, aga ma loodan, et saan rohkem kogemusi ka selles.
***
Oliver Jürgens
Sündinud: 10. mai 2003 (20)
Positsioon: ründaja
Klubikarjäär: Nõmme United (2018-19), Hellas Verona (2019-20), Roma (2020), Inter (2020-21), Torino (2022-23), Ujpest (2023-...)
Koondisekarjäär: 1 maavõistlus Eesti U16-koondises 20
Terve elu olen vihanud Levadiat erinevatel põhjustel, aga selle hooaja võtab hästi kokku see, kuidas olin valmis karjuma seal fännisektoris ja neid toetama, et tiblad karpini sõbrakesed ei võidaks tiitlit.
Noormees Jürgensile edu!
Täiesti võimalik, et platsile ei saagi, sest tugevate vastaste vastu on mängud.
Osad siinsetest kommentaatoritest sittusid sel ajal veel püksi!
Rootsi - Eesti 1,14 - 7,9 - 34
#Saksakoolkond
Keegi peaks nende koefitsentide eest tagasi astuma.
