Tartu Tammeka pikaaegne esiväravavaht ja kapten Karl Johan Pechter pidas täna oma lahkumismängu, kui ta Paide Linnameeskonna vastu 82. minutil väljakule vahetati.

26-aastase väravavahi jaoks oli tegemist karjääri 195. Premium liiga kohtumisega ning kõik need on olnud just Tammeka särgis. Viimaseid aastaid on aga häirinud vigastused ja nii sündis otsus kõrgliigakarjäär pausile panna.

Seitsme kuu pikkuse vigastuspausi järel kindad kätte tõmmanud Pechter sai koos lisaminutitega mängida umbes kümmekond minutit, aga Tammeka surus nii tugevalt, et ta ise ei sattunud selle aja jooksul peaaegu üldse aktsiooni.

Täna oli palju asju koos - klubi hooaja viimane mäng, sinu üldse viimane mäng, kuuenda koha kindlustamine jne. Kuidas sa selle kõik kokku võtaksid?
Isiklikult arvan, et olime kolme punkti väärt. Au ja kiitus poistele ja meestele, ma arvan et kõik nägid, et me olime platsil parem võistkond.  Aga midagi ei saa Paidelt ka ära võtta, nad on klassiga meeskond ja kindlasti on nad Karel Voolaiu käe all mängu päris hästi käima saanud. Tahaksin tunnustada ka vastaste väravavahti, täna tassis ta neid päris hullult. Punktiga rahul ei ole, oleks väga võitu tahtnud, aga meeste üle olen uhke sellegipoolest.

Kas sa ise said üldse palli ka puutuda?
Ühe korra sain. Panin ühe söödu - ei olnud kõige parem sööt, aga jõudis kohale.

Kas pigem on hea meel praegu, et ei tulnud tõrjet teha, või oleks tahtnud ikka osaline ka olla?
Kui pall seljataha võrku ei lähe, siis vahet pole, kas ma pean tööd tegema või mitte. Kõige tähtsam on see, et me suutsime neile mängus kõvasti vastu panna ja minu isiklik sooritus ei olnudki täna väga oluline.

Sa oled enamikku hooaega küll kõrvalt vaadanud, aga oled ikkagi protsessis sees olnud - millise hinde sina sellele hooajale paneksid?
Ma arvan, et viie palli süsteemis tugev neli ikka. Saime kuuenda koha, lõpp oli meil väga tugev ja oktoobris-novembris mängisime me tõesti väga head jalgpalli. Legioniga mäng oli natuke kehvakene, aga mehed olid kõik nii tublid, et mul on siiralt hea meel nende üle ja loodan, et see kandub järgmisse hooaega üle ja me saame ... tähendab, poisid saavad veel parema hooaja teha.

Vaadates seda arengukõverat, siis mis võiks olla selle meeskonna potentsiaal uuel hooajal?
Loodame, et peatreener ja teised stafid (abijõud - toim.) jätkavad. Marti ja Mait on suurepärast tööd teinud, tahaksin neid ka kiita. Nad võtsid ju Miguelilt töö üle ja on tööd suisa parandanud. Ja nad teevad seda kahekesi ehk siis meil ei ole sellist staffi nagu Floral-Levadial, et oleks varumehi sama palju kui treenereid. Meil teevad kaks meest kogu töö ära, uskumatu tööeetikaga mehed ja kummardus neile.

Aga ikkagi meeskonna potentsiaal - mis kohtadele võiks Tammeka selle meeskonnaga jätkates mängida?
Kui sama meeskonnaga samamoodi edasi panna, siis kindlasti saaks kõrgema koha kui kuues, aga vaatame, kes järgmine hooaeg mängivad.

Kuidas sul endal õlg oli - oleks sa saanud üldse tõrjeid teha, kui vaja oleks olnud?
Praegu olen selline ühe tõrje mees (naerab). Sellepärast pandi ka lõpus peale, et ühega oleks hästi hakkama saanud. Sealt edasi oleks võib-olla juba raskem olnud. Aga igal juhul olin valmis, olen nõus väravas selle nimel ka haiget saama, et null taga hoida, see ei ole mingi küsimus.

Oli see emotsionaalselt eriline ka või kuidas oli seal seista?
Selline tunne nagu esimest korda mängiks või nagu oleks esimene mäng. Tõesti selline hea, aga veider tunne, nagu debüüti teeks.

Ümber mõtlema ei kipu?
Ei.