Rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) eelmine president Sepp Blatter andis Saksamaa ajalehele Bild intervjuu, kus tuli välja ulja mõttelennuga - 2022. aasta MM-finaalturniir võidakse Katarilt ära võtta ja USA-le anda. Vaeme, ons Blatteri jutul mingitki alust?

Blatteri intervjuu tõukub eelmise nädala uudisest, et USA prokuratuur saatis kohtusse materjalid, mis väidavad, et 2010. aastal 2018. ja 2022. aasta MM-finaalturniiride korraldusõiguse üle otsustanud FIFA täitevkomitee mitmed liikmed võtsid altkäemaksu.

Uudisväärtus on tagasihoidlik, sest mõtlevale inimesele oli see juba ammu selge, ent USA prokuratuuri süüdistuskokkuvõttes on jalgpalli kõrgeimal tasemel aset leidnud korruptsioon esimest korda niivõrd detailselt kirjeldatud ja dokumenteeritud.

Muuhulgas seisab süüdistuskokkuvõttes, et Katari poolt hääletamise eest võtsid altkäemaksu vastu järgmised kolm täitevkomitee liiget: Nicolas Leoz (Paraguai), Ricardo Texeira (Brasiilia) ja Julio Grondona (Argentina). Neist Leoz ja Grondona on praeguseks surnud. Texeira osas on USA esitanud Brasiiliale väljaandmistaotluse, mille rahuldamise tõenäosus on null. Seega kui USA-s üldse Texeira üle kohut hakatakse pidama, siis tagaselja.

Meenutuseks, et USA prokuratuur hakkas antud teemat uurima põhjusel, et üks Katari vastaskandidaat 2022. aasta MM-i korraldusõigusele (loe: altkäemaksu ja korruptsiooni tõttu kannatanutest) oli just USA.

2015. aastal ametist taandatud ja praegu kuue-aastast jalgpallis tegutsemise keeldu kandev Blatter pole varjanud, et tema eelistus tol hääletusel oli "globaalpoliitiline kirik keset küla" ehk 2018. aasta MM Venemaale ja 2022. aasta MM USA-le. Lisaks on Blatter rääkinud, et kõik oligi esmalt nii minemas, aga siis suutis Katar hulga täitevkomitee liikmeid enda kasuks ümber veenda.

Lõpuks oli Katari võit väga veenev. Korraldusõiguse jaoks oli vaja saavutada enamus ehk 12 häält 22-st ning Pärsia lahe naftavarudele toetuv riik sai need peaaegu kokku juba esimeses voorus, kus tuli rinda pista nelja konkurendiga.

• 1. voor: Katar 11, Lõuna-Korea 4, USA 3, Jaapan 3, Austraalia 1.
• 2. voor: Katar 10, USA 5, Lõuna-Korea 5, Jaapan 2.
• 3. voor: Katar 11, USA 6, Lõuna-Korea 5.
• 4. voor: Katar 14, USA 8.

Esimesed kõnekad märgid, miks Katar veenvalt võitis, ilmnesid juba 2011. aastal. Näiteks tuli välja, et Katar finantseeris programmi Football Dreams, mille raames jagati toetust noortejalgpalli programmidele 15 Sahaara-taguse Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia riigis. Juhtumisi oli neist 15 riigist kuus esindatud MM-i korraldusõiguse üle otsustanud FIFA täitevkomitees…

Järgnevate aastate jooksul on üheselt mõistetavaid vihjeid juurde laekunud, ent need kuulusid reeglina kategooriasse "juriidiliselt on kõik korrektne". USA prokuratuuri süüdistusakt on kangem tubakas. Tõsi, mitte piisavalt kange.

Bildile antud intervjuus märkis Blatter, et tema hinnangul on praeguse seisuga veel aega 2022. aasta MM-i korraldajat muuta. "Saksamaa saaks sellega hakkama. Aga see tähendaks, et MM toimuks kaks korda järjest Euroopas. Seetõttu poleks Euroopa alternatiivina esimene eelistus. Küll aga võiks USA 2026. aasta asemel võõrustada 2022. aasta MM-i. Nad on selleks võimelised, tegemist pole raketiteadusega.

Samuti oleks selleks võimeline Jaapan, kes oli samuti üks 2022. aasta finaalturniiri korraldusõigusele kandideerinutest. Õnneks peetakse 2022. aasta MM veel 32, mitte 48 koondise osalusel, nagu oli [praeguse FIFA presidendi] Gianni Infantino soov. Organisatoorne pingutus poleks suurem kui 2018. aasta puhul," rääkis Blatter.

1998-2015 FIFA presidendiks olnud Blatteril on ilmselt õigus, et arenenud suurriigid, nagu näiteks USA, Jaapan ja Saksamaa, aga ka Austraalia ja Suurbritannia saaksid 2022. aasta MM-finaalturniiri korraldamisega kenasti hakkama isegi siis, kui see neile alles praegu ehk veidi rohkem kui kaks aastat enne võistlust ülesandeks teha. Raketiteadus see tõesti pole. Ent enne, kui see juhtub, hakkab juulis lund sadama.

Blatteri lennuka idee teostamiseks puudub alus, sest, nagu öeldud, pole eelmisel nädalal avaldatud süüdistusakt piisavalt kange tubakas. Nagu selgitas The Guardiani ajakirjanik David Conn, puuduvad sealt tõendid, nagu oleks mõni Katari korralduskomitee liige ise seda altkäemaksu kolmele lõuna-ameeriklasele maksnud. Ilma otseste tõenditeta pole aga FIFA-l võimalik Katarilt MM-i korraldusõigust ära võtta. Leping on sõlmitud ja leppetrahv ränk.

"Isegi kui süüdistus jõuaks pärast koroonaepideemiast tingitud pikka viivitust lõpuks kohtusse ja isegi kui Teixeira seal lõpuks süüdi tunnistatakse, oleks endiselt vaja tõestada, et altkäemaks tuli ametlikult Katari kandidatuurilt ja et just see altkäemaks aitas nad MM-i korraldusõiguseni. Katar edestas ju igas voorus lähimat rivaali enam kui kolme häälega.

Üheksa aasta jooksul on Katar kulutanud miljardeid, et ehitada seitse staadionit, ümber ehitada veel üks ning rajada laiaulatuslik taristu, mis MM-i võõrustamiseks vajalik. Finaalturniiri Katarist mujale viimiseks oleks vaja silmatorkavalt mõjusaid tõendeid," kirjutas Conn.

Miks siis Blatter seda kõike rääkis? Nagu ta ise möönab, on ta FIFA ja praeguse presidendi Gianni Infantino peale solvunud. Blatteri viimase paari-kolme aasta intervjuud on olnud FIFA praeguse juhtkonna suhtes varjamatult kriitilised.

Bildile antud usutluse üks eesmärke paistab olevat FIFA jalgealuse õõnestamine. Intervjuus räägib Blatter näiteks, et kui ta lõpuks erinevad talle esitatud süüdistused ja etteheited seljatab, peaks FIFA ta oma aupresidendiks nimetama.

Kokkuvõttes ei ole praeguste tõendite valguses võtta tõsiselt jutte, nagu ohustaks Katari MM-finaalturniiri korraldusõigusest ilmajäämine. Esiteks muutub see iga mööduva kuuga organisatoorses plaanis üha keerulisemaks (ning koroonakriis võimendab kaasnevaid probleeme veelgi), teiseks puudub säärase otsuse jaoks piisav tõestusmaterjal.