Jalgpalli mälumängu Eesti meistrivõistlustel triumfeeris esmakordselt võistkond Barankad, koosseisus Rasmus Voolaid, Raul Ojassaar ja Erki Lomp. Sellel tiimil oli strateegia nii peensusteni läbimõeldud, et sobivate istekohtade valik oli sündinud ühise viieminutilise analüüsi tulemusel.

• Tänavused mälumängu küsimused ja vastused leiab siit.

Kui tavaliselt on vutimälumängu meistrivõistlustel igale võistkonnale konkreetsed toolid ja laua määranud ürituse korraldaja, siis seekord said tiimid ise endale kohad valida. Barankad otsustasid, et parim positsioon on saali keskel (mitte ees ega taga) vasakul.

"Me tulime [Erki Lombiga] pool tundi varem kohale, vaatasime saali ja nägime, et täna saab ise koha valida. Siis helistasime Raulile, rääkisime telefonitsi viis minutit - analüüsisime ruumi paigutust, koostasime täpset plaani. Vasakule äärde otsustasime minna sellepärast, et mitte olla ümbritsetud 360-kraadiliselt potentsiaalsetest spikerdajatest," selgitas Voolaid.

Ojassaar jätkas: "Jah, sest me mõtlesime selle peale, et kas meie tahame teiste pealt spikerdada või teised meie pealt - ilmselgelt tahavad teised spikerdada meie pealt! Keskväljal mängides võib oht tulla 360 kraadi igalt poolt: tagant, eest, külgede pealt. Seepärast võtsime koha ääres. Aga teistpidi võttes keskele (mitte liiga ette ega taha) paigutasime end lähtuvalt sellest, kuidas antakse ja võetakse [küsimuste ja vastuste] lehti."

Lomp võttis sõnajärje üle: "Me ei tahtnud paikneda otsa peal, sest kui tullakse lehti ära võtma, siis oleks võimalik ainult endal natukene aega venitada. Aga kui istud keskel, siis võib-olla venitab enne sind veel keegi, kes hoiab lehekorjajat kinni, ja siis on rohkem aega vastata. Vasaku poole valisime sellepärast, et uks - ja seega toitlustus - oli lähemal."

Samas tunnistasid võitjad, et viimasena mainitud asjaolust neile lõpuks kasu polnud, kuna vaheajavile järel jäid nad reaktsiooniga hiljaks ning ei jõudnud enne järjekordi esimestena toidu juurde.

Aršavin visati Barankade grupivestlusest välja

Barankade eeltöö ei piirdunud aga ainult õige positsioonivalikuga. "Selle võidu taga on aastatepikkune raske töö. Kui mitte igapäevane, siis vähemalt iganädalane," märkis Voolaid.

"Meil on tore grupi-chat, kus me küsime üksteiselt aastaringselt küsimusi. Aga see ei ole mingiks konkreetseks mänguks valmistumise eesmärgil," täpustas Lomp.

Lisaks Voolaidile, Ojassaarele ja Lombile kuulub Barankade meeskonda tegelikult ka Ivar Lepik, aga kuna jalgpalli mälumängu meistrivõistlustel tohivad tiimid olla kuni kolmeliikmelised, siis peab igal aastal sellest nelikust keegi satsi lõplikust koosseisust välja jääma.

Barankade grupi-chat'is on veel viieski eestlane - Juhan Jasper Jagomägi -, aga vestlusesse on lisatud ka Blaise Matuidi, Dimitri Payet, Naing Htet Aung, Sebastien Loeb ja Zlatan Muslimovic. "Andrei Aršavini me viskasime eelmise aasta 25. veebruaril [sõja tõttu] välja," ütles Voolaid.

Kahel eelneval korral järjest osalesid Barankad meistrivõistlustel koosseisus Lepik, Lomp ja Voolaid. Enne koroonapausi (2019) teeniti pronksmedalid, mullu jäädi alles 11. kohale. Ajakirja Jalka peatoimetaja Ojassaar kuulus aga Jalka mälumängutiimi koosseisu ning võitis kaks järjestikust hõbemedalit.

"Barankade võistkond on minu kasvatajaklubi, ma olen Barankade KTM, seepärast olen võimalusel alati siin. Jalkas ma ei ole KTM. Aga kui Barankade kõik neli põhiliiget on saanud mängima tulla, siis mina olen läinud Jalkasse laenule," selgitas Ojassaar.

Lombi ja Voolaidi sõnul on Ojassaare laenuleminekud alati Barankade juhtkonna tasandil läbiräägitud ning need otsused on tehtud üsna vastumeelselt.

Laenuperioodidest on aga lõppkokkuvõttes ka Barankad kasu lõiganud. "Eelmisel aastal, kui mängisin Jalka võistkonnas, siis andis [tiimikaaslane] Mihkel Uiboleht sellise kokkuvõtva dokumendi, kus olid kirjas näiteks erinevate võistluste võitjad ja toimumiskohad. Sel aastal uuendasin dokumenti ja saatsin Barankade liikmetele," rääkis Ojassaar. "Samas tänavu sealt otseselt punkte ei tulnud. Eelmisel aastal oli sellest küll kasu."

Mingil hetkel tuli võbin sisse

Vähem kui 24 tundi enne võidukaid Eesti meistrivõistlusi jäi Barankade tiim Tartus Illegaardi pubis toimunud jalkamälumängul kolmandaks. "Vormi ajastamisega panime väga hästi täppi," rõõmustas Ojassaar.

Millise eesmärgiga Barankad tähtsale võistlusele tulid? "Eile (kolmapäeval - toim.) diskuteerisime, et esikohale konkureerivad suurusjärgus kuus-seitse tiimi, keda oskasime peast nimetada. Meie eesmärk oli vähemalt esikolmik," vastas Lomp.

Barankade auhinnakapis olid varasemast kahed pronksid (2017 ja 2019), nüüd võeti aga esikoht kuuepunktilise edumaaga võistkonna Vironia (Siim Boikov, Mati Räli, Urmet Paloveer) ees. Nii Ojassaare (eelnevalt kaks hõbedat ja üks pronks), Lombi (kaks pronksi) kui ka Voolaidi (üks pronks) jaoks oli Eesti meistritiitel esmakordne.

Ojassaare sõnul oli üllatav, et tiitlikaitsja ehk võistkond Puupallurid (Matis Song, Andres-Andi Sarv, Rene Štrik) jäi alles neljandaks: "Nad on profimälumängurid, kes võitsid eelmisel aastal suhteliselt suurelt (12 punktiga - toim.). Algul mõtlesime, et äkki tuleme hõbeda peale mängima."

Barankad ei saanud endi sõnul ühestki plokist maksimaalset kümmet punkti, parimal juhul tuli punkte üheksa. Võistluse käigus nad ei tundnud, et neil oleks hullult hästi läinud. Lauda jäi kokkuvõttes kuus kuni kaheksa punkti, mis oleks tulnud tagantjärele mõeldes ära noppida.

"Me läksime vaheajale teadmises, et arvatavasti mängisime viimase vaheaja-eelse plokiga esikoha maha. Aga tulime saali tagasi ja olime tabelisse vaadates ikka liidrid - see oli julgustav, et oleme täna päris head," ütles Voolaid.

Ojassaar lisas: "Mingil hetkel, kui ootamatult tundus, et olukord on päris hea, siis tekkis väike võbin sisse - et nüüd ei tohi ära anda! Sest nii head võiduvõimalust võib-olla uuesti ei tule."

Ojassaar täpsustas, et võiduootus tekkis tal pärast 35. küsimust, kui Lomp oli mõelnud sellele välja õige vastuse (küsiti ühe eurodance'i loo esitajat ja õige vastus oli Gala). Voolaidi jaoks saabus analoogne hetk pärast 37. küsimust, kui Lomp oli pakkunud Fernando Santost. "See tundus kohe õige vastus."

Võistluse kõige paremaks küsimuseks peavad Barankad küsimust number seitse (taheti teada Eesti koondise mängijat, kellel oli teatud kala nimega perekonnanimi). Vastuseks oli Erko Jonne Tõugjas. "Selle me mõtlesime välja," ütles Ojassaar.

"Äge on ka see, et Tõugjas oli saalis (33. kohale jäänud võistkonnas Taktikalaud - toim.). Mitte küll konkreetselt Erko Jonne, aga tema vend Johan," märkis Voolaid.

Järgmise aasta osas plaanid erinevad

Voolaid kinnitas võidu järel, et emotsioonid on ülevad. "Mulle ei ole see kõik veel kohale jõudnud. Ma arvan, et sellega läheb paar päeva aega," ütles ta.

Kuhu läheb võidukarikas? "NHL-i karikaga tehakse niimoodi, et iga mängija saab selle aasta jooksul üheks päevaks endale. Ta võib sellega ükskõik mida teha. Meil on sarnane plaan," rääkis Ojassaar.

Esimesena võttis karika enda voodi juurde Voolaid.

View this post on Instagram

A post shared by Rasmus Voolaid (@roosinupukene)

Ojassaar ei tea veel öelda, kas tuleb järgmisel aastal tiitlit kaitsma või mitte: "Olen mõelnud, et kui ma võidan, siis tahan kunagi ka küsimusi teha. Mul on arvutis olnud mitu aastat kirjas mingid teemad, mida tahaksin meistrikatel küsida ja mida ma pole mitte kellelegi avaldanud. Eks vaatame, kuidas aasta pärast seis on."

Voolaid kinnitas, et tema kavatseb ka järgmisel aastal võistelda: "Praegu olen ma ühe nädala jooksul saanud Eesti korvpalli mälumängu meistrivõistluste pronksi ja jalgpalli mälumängu meistrivõistluste kulla. Järgmisel aastal tahaksin teha kuldse duubli."

Ojassaar ja praegu Õhtulehes töötav Voolaid on varem jalgpallitarkust omandanud ka Soccernet.ee-s töötades.