Homme Horvaatias EM-valikturniiri alustav Eesti U-19 koondis peab edasipääsu nimel heitlema vägagi prominentsete vastastega, kelle nimede taga leidub klubisi Dortmundi Borussiast Amsterdami Ajaxini.

Sinisärkide loots Marko Lelov sõnas ligi nädal tagasi, et kuigi lisaks Horvaatiale Islandi ja Türgiga samasse alagruppi kuuluval Eestil ei saa tugevate vastastega kindlasti kerge olema, siis minnakse mängima selge sihiga tagada koht eliitringis.

Nimelt jagati eelmise aasta lõpus 52 U-19 koondist (finaalturniiri võõrustaja Kreeka sai otsepääsme ning tugevaima reitinguga U-19 koondis Hispaania pääses otse eliitringi) 13 neljaliikmelisse alagruppi, kes omakorda peavad miniturniiri ühe alagrupiliikme territooriumil, selgitamaks need kaks riiki, kes pääsevad eliitringi (samuti pääseb eliitringi parim kolmanda koha omanik).

Eliitringis, kuhu seni on U-19 vanustel Sinisärkidel õnnestunud jõuda kahel korral, jagatakse tiimid taas neljaliikmelistesse alagruppidesse ning iga alagrupi parim tagabki pääsu Euroopa kaheksa parima sekka finaalturniirile.

Kas tehakse sama mida U-17 klassis?

Kuigi eelnevad Eesti U-19 aastakäigud eliitringis üleliia tihedad külalised ei ole olnud, siis praeguse vanuseklassi puhul see kindlasti takistuseks ei tohiks olla – tegi ju just meie praegune U-19 koondis kaks aastat tagasi U-17 vanuses ajalugu, kui Walesi, Inglismaa ja Põhja-Iirimaaga alagrupis olles end esimese Eesti U-17 tiimina eliitseltskonda murti.

Teatavat enesekindlust peaks lisama ka asjaolu, et viimastes sõprusmängudes näpistati Valgevenelt välja võit ja viik ning augusti lõpul suudeti nimeka Katariga (kelle ridades oli näiteks nii Real Madridi kui Sevilla noori) kuni viimaste minutiteni mängida kui võrdne võrdsega.

Kuidas on lood aga meie U-19 koondise komplekteeritusega? Kuigi hooaja algul oli talvisel Granatkini memoriaalil väravaid paugutanud Andre Järva sunnitud südameprobleemide tõttu tippjalgpallist taanduma ning pikalt on vigastusega eemal olnud ka Flora hingekirja kuuluv keskkaitsja Sten Sinisalu, siis väärt noormehi leidub koondises teisigi.

Näiteks alustab esikindana valikturniiri ilmselt Matvei Igonen, kes Infoneti postide vahel seistes kodustele vutisõpradele üsnagi tuttavaks nimeks saanud. Premium liigas karastunud mehi võib leida ka kaitseliinis, kus paremkaitsjana tegutseb suurima tõenäosusega Nõmme Kalju esindusmeeskonnaski meistriliiga õhku nuusutada saanud Martin Mägi.

Meistriliiga kogemust igas liinis

Keskkaitses on üsna kindlalt koha sisse võtmas samuti Nõmme Kalju eest nii Premium liigas kui eurosarjas väljakul käinud Henrik Pürg. Tänavu komeedina koduliiga kõrgeimasse vutti sekkunud Pürgi kõrval võitlevad koha eest algkoosseisus TJK Legioni mees Nikita Reintal ning samuti Nõmme Kalju esinduse maitse suhu saanud Märten Kuusk. Vajadusel võib seda kohta lappida ka FC Flora hingekirja kuuluv German Šlein ning ka vasakkaitses saab näha aeg-ajalt Flora esinduses mänguaega teenivat Joosep Juha.

Eeldades, et U-19 koondis (nagu ka kõik teised noortekoondised) mängib üpriski sarnaselt A-koondise taktikale, kus neljase poolkaitseliini (keskpoolkaitsjad U-19 koondises ehk niivõrd kaitsvat rolli ei mängi) ees tegutseb ründajat toetav "number kümme", siis võib ka järgmise liini eeldatavaid põhimehi pisut lähemalt tutvustada.

Kuigi poolkaitse puhul on valik juba oluliselt tihedam ja ühtlasem, siis võib eeldada, et emmal-kummal äärel saab ilmselt näha FC Flora noort talenti Herol Riibergi. Teise ääremehe kohal saab kindlasti mingil mänguhetkel näha tänavu Nõmme Unitedist FC Levadiasse siirdunud Mark Oliver Roosnuppu, kes sarnaselt Riibergile suurest osast koondisest aasta noorem on.

Väga tihe on konkurents keskpoolkaitsja kohale, kus üheks potentsiaalseks valikuks hiljuti ligi kuuajaliselt mängupausilt naasnud Flora mees Rauno Sappinen, kes saab hästi hakkama ka ründaja all tegutsedes. Samuti on keskväljal korralikult meistriliiga minuteid Nõmme Kalju särgis kogunud Mihkel Ainsalu, kes viimased nädalad küll sidemete venitusega eemal on olnud, aga vähemalt Türgi mänguks taas rivis peaks olema. Ei Sappineni ega Ainsalu põhikoosseisu koht kindlasti kivisse raiutud pole, sest poolkaitseliinis soovib minuteid teenida ka Flora duublis head minekut näitav Tõnu Paavo, kes võib vajadusel mängida ka "number kümne" kohal.

Veel on meistriliiga kogemus ette näidata eelmainitud German Šleinil, kelle jaoks just keskväli viimasel ajal põhikohaks kujunenud on. Omad minutid saab keskväljal kindlasti kätte ka Nõmme Kalju noormees Sören Kaldma, kes viimastes sõprusmängudes korralikult mänguaega teenis. Suurt valikut keskväljal näitab ka tõik, et esialgse nimekirjaga võrreldes jäi välja hiljuti Tšehhis Praha Slavia noortemeeskonnas testimisel käinud Tammeka keskpoolkaitsja Markus Jõgi. Veel ei leia 18 nime seast regulaarselt meistriliigas mänguaega teenivat Tammeka ääremeest Rasmus Tautsi ning septembri algul vigastada saanud Martin Millerit, kes noortekoondises eelkõige "number kümne" peal tegutsenud on.

Ka mitmeid aastaid Peterburi Zeniidi akadeemias ning kodumaal nii FC Levadia, Jõhvi Lokomotivi kui Narva Transi ridu esindanud Svjatoslav Jakovlev, kes võiks pallida nii äärel kui päris tipus, Horvaatiasse sõitvas koondises ei ole. Seega võib eeldada, et universaal Frank Liivak, keda saaks kasutada nii äärel kui päris tipus, võtab vähemalt algul eeldatavasti koha sisse ründava poolkaitsja kohal, kuid puhaste äärepoolkaitsjate väikese hulga tõttu võib Napoli mees olenevalt mängu käigule ka äärele siirduda. 

Lisaks Liivakule võib tipus alustada ka puhas ründemees Artjom Škinjov, kes viimasel ajal Transi eest korralikule väravasoonele on saanud. Tasub ehk veel mainida, et viimastes sõprusmängudes sai eesliinis mänguaega ka Eduard Golovljov, kuid hooaja algul meistriliiga üks kuumimaid nimesid olnud noormees viimasel ajal enam niivõrd terav pole olnud ning sedapuhku enamasti Esiliiga B-s mänguaega teeniv Golovljov Lelovi valikusse ei kuulunud. Tema asemel on ründesse kaasatud Esiliigas 13 väravat kõmmutanud Peeter Klein, kes hiljuti ka Nõmme Kalju esindusmeeskonna eest karikamängus algkoosseisus väljakule pääses.

"Uus Messi" Eesti vastu ei astu

Nagu näha, siis alternatiive erinevatele positsioonidele eestlastel jagub ning arvestades, et kuue päeva sees peavad meie noored pidama kolm mängu, siis võib just rotatsioon ning pingi sügavus ja efektiivsus vägagi otsustavaks kujuneda.

Samuti koorus eelkirjutatust välja, et suurel osal eeldatavatest põhimeestest on vähemalt mingigi kodune kõrgliiga kogemus olemas ning sellele lisaks pallib A-koondiseski mängu kirja saanud Frank Liivak igapäevaselt nimekas Napoli akadeemias. Kuidas on lood aga vastastega?

Alustame võõrustajatest, Horvaatiast. 52 eelringis osalevast riigist hoiavad horvaadid U-19 rankingus tugevat kaheksandat kohta (olgu mainitud, et 26 parimat antud rankingus jagati loosimisel A-potti ning ülejäänud B-potti – igas alagrupis on kaks tiimi A- ning B-potist; teistest vastastest on Türgi antud tabelis koguni kolmas, Island 35. ning Eesti 37.) ning nende esialgsest koosseisust eelseisvaks valikturniiriks võib leida Franjo Prce Laziost, poolkaitsja Domagoj Drozdeki Borussia Dortmundist ning ründajad Frane Bitunjaci ja Marko Matici, kes kuuluvad vastavalt Fiorentina ning Udinese akadeemiatesse.

Kuigi juba nende noormeeste klubiline kuuluvus on muljetavaldav, siis võivad eestlased end lohutada teadmisega, et antud vanuseklassi (1996. ja hiljem sündinud) maailma üks nimekamaid mehi Alen Halilovic sedapuhku Horvaatia U-19 koondist ei aita. Nimelt sai "uueks Messiks" kutsutav ja märtsis Barcelonaga lepingu sõlminud Halilovic eelseisvateks valikmängudeks kutse hoopis Horvaatia A-koondisesse.

Küll saavad Sinisärgid rinda pista mitme Halilovici endise tiimikaaslasega, sest horvaatide U-19 nimistus on koguni seitse Zagrebi Dinamo hingekirja kuuluvat mängijat. Dinamos leidub tegelikult veel üks U-19 vanuseklassi noor Ante Coric, kuid eelnevalt nii Chelsea, Müncheni Bayerni kui Barcelona huviorbiidis olnud poolkaitsja kutsuti U-21 koondisesse, aitamaks horvaate play-off mängudes Inglismaa vastu.

Horvaatia puhul tasub veel mainida, et kuigi Eesti praegune U-19 koondis pole möödunud vanuseklassides ühegi seekordse vastasega madistanud, siis eelnevatest U-19 koondistest pärineb just horvaatide vastu meie ainus võit (eelnevad U-19 koondised on alates 2008. aastast Horvaatiaga mänginud kolm korda ning lisaks võidule on tulnud ka kaks korda neile alla vanduda, Islandi vastu oleme kaotusekibedust U-19 klassis tundnud neljal korral ning Türgi vastu on meie saldos üks viik ja kaotus).

Ainsa võidu Horvaatia U-19 vastu tõid Ojamaa, Anier ja Alliku

Ja milline see võit veel oli! Nimelt juhtus see 2008. aastal, kui U-19 koondise edurivis tegutsesid veel Rauno Alliku, Henrik Ojamaa ning Henri Anier ning just nende meeste toel võetigi Kadriorus ruudusärkidelt 4:1 skalp. Muide, samas valiktsüklis pidid eestlased tunnistama ka Belgia U-19 paremust ning 0:5 kaotusmängus saatis ühe palli Sinisärkide võrku ka Eden Hazard.

Kui Eesti alustab homme turniiri just võõrustajate vastu, siis juba kaks päeva hiljem minnakse vastamisi Türgiga. Punasärkide ridades võib loomulikult leida mängijaid suurklubide Fenerbahce ja Galatasaray ridadest. Nimelt kuuluvad valitseva meistri Fenerbahce noortesüsteemist valikusse kaitsja Egemen Zengin ning poolkaitsja Melih Okutan.

Galatasaray leerist hakkavad türklaste U-19 koondist esindama poolkaitsjad Cetin Turan ning Hüseyin Altug Tas, kellest viimane võtab tihti osa ka Cesare Prandelli poolt läbiviidavatelt esindusmeeskonna treeningutelt ning on selle käigus saanud oskusi proovida nii Wesley Sneijderi kui Didier Drogba kõrval.

Ka türklaste leeris võib leida Borussia Dortmundi noortemeeskonna poolkaitsja Burak Can Camoglu, kellele lisaks teenivad Saksmaal leiba veel neli mängumeest. Neist nimekaimad, kaitsja Mete Celik ning poolkaitsja Mert Oztürk, kuuluvad Stuttgarti ridadesse.

Märkimist väärib ka ründaja Enes Ünali nimi, kellest sai mullu Bursaspori eest skoorides Türgi kõrgliiga noorim väravalööja. Samuti lõi Ünal U-17 koondises 24 mänguga muljetavaldavad 25 väravat ning selle kõigega on noormees Chelsea, Juventuse, Borussia Mönchengladbachi ja Santose huviorbiiti sattunud.

Midagi ebainimlikku lõunamaa pojad endast aga kujutada ei tohiks, sest 2012. aastal, kui Eesti praegune U-19 astus U-17 vanuses eliitringi, jäid türklased pidama eelringis, kaotades sealjuures 3:4 Horvaatiale (kes omakorda jõudis välja finaalturniirile ning tegi seal hilisema võitja Venemaaga 0:0 viigi, kuid langes väravate vahega alagrupis).

Islandi ridades Vaštšuki tiimikaaslasi ja Realile sahistanu

Sarnaselt Türgile langes 2012. aastal U-17 vanuses juba eelringis ka Eesti viimane vastane Island, kes pidi toona tunnistama Norra ja Portugali paremust. Sellest hoolimata leidub ka saareriigi U-19 koondises huvitava taustaga mehi. Näiteks kuuluvad koguni kolm noort – kaitsja Sindri Scheving, ründav poolkaitsja Tomas Urbancic ning kaitsva suunitlusega keskväljamees Sammi Fridjonsson -,  Bogdan Vaštšukiga samasse Readingu akadeemiasse.

Islandlaste ridades on aga veelgi uhkema klubilise kuuluvusega mängijaid ning üheks selliseks meheks on pikakasvuline ründaja Ottar Magnus Karlsson. Nimelt seostati 190 sentimeetrit pikka edurivimeest mullu nii Wolverhamptoni kui Anderlechtiga, kuni noormees hoopis Amsterdami Ajaxi noorteakadeemiasse siirdus.

Samuti pallib Hollandis eelmisel aastal AZ Alkmaari noortemeeskonnaga liitunud poolkaitsja Alexander Helgi Sigurdsson ning Heerenveeni U-19 tiimi esindab värvikas ründaja Albert Gudmundsson. Neist viimase puhul on tegu Islandi esimese professionaalse jalgpalluri [kes kandis samuti nime Albert (Sigurdur) Gudmunsson ning pallis karjääri jooksul ka Arsenalis ning Milanis] lapselapsega ning enne Heerenveeni siirdumist tunti tema vastu huvi ka Londoni Arsenalist. Veel on Gudmunssoni CV-s ette näidata selline magus värav Real Madridi võrku.

Seega võib eelkirjutatu põhjal tõdeda, et Eesti U-19 koondisel seisab lähipäevil ees kolm väga kõrgetasemelist mängu nimekate vastastega, kellest mitmed pallivad oma vanuse täielikus tipus ning suudavad lüüa ka muljetavaldavaid väravaid. Samas tõestas kahe aasta tagune pääs eliitringi, et papist poisid ei ole ka Sinisärgid ning seda kinnitab viimaste sõprusmängude korralik mängupilt.

Nagu ütles peatreener Marko Lelov, siis valikturniirile tuleb ikka minna edasipääsu mõtetega ning "vastastest tahte, kavaluse ja jonniga läbi surudes" võib kõik võimalik olla. Esimene tõehetk leiab aset juba teisipäeval, kui Eesti aja järgi kell 17.00 minnakse vastamisi koduperemeeste Horvaatiaga.

Mängude ajakava (Eesti aja järgi):

Teisipäev, 7. oktoober kell 17.00 Horvaatia - Eesti, Gradski staadion, Sinj
Neljapäev, 9. oktoober kell 15.00 Türgi - Eesti, Gradski staadion, Sinj
Pühapäev, 12. oktoober kell 17.00 Eesti - Island, Stadion Hrvatski vtezovi, Dugopolje

Eesti U-19 koondis:

Väravavahid
Matvei Igonen (02.10.1996) - Tallinna FC Infonet
Magnus Karofeld (20.08.1996) - Tallinna FC Flora

Kaitsjad
Nikita Reintal (31.07.1996) - TJK Legion
Henrik Pürg (03.06.1996) - Nõmme Kalju FC
Martin Mägi (18.06.1996) - Nõmme Kalju FC
Märten Kuusk (05.04.1996) - Nõmme Kalju FC
Joosep Juha (05.09.1996) - Tallinna FC Flora
Kalev Gustav Keert (01.08.1996) - Tallinna FC Flora

Poolkaitsjad
German Šlein (28.03.1996) - Tallinna FC Flora
Herol Riiberg (14.04.1997) - Tallinna FC Flora
Tõnu Paavo (14.10.1996) - Tallinna FC Flora
Rauno Sappinen (23.01.1996) - Tallinna FC Flora
Sören Kaldma (03.07.1996) - Nõmme Kalju FC
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) - Nõmme Kalju FC
Mark Oliver Roosnupp (12.05.1997) - Tallinna FC Levadia

Ründajad
Peeter Klein (28.01.1997) - Nõmme Kalju FC
Frank Liivak (07.07.1996) - SSC Napoli (ITA)
Artjom Škinjov (30.01.1996) - Narva JK Trans

Peatreener: Marko Lelov
Abitreener: Aivar Lillevere
Väravavahtide treener: Jyri Nieminen
Füsioterapeudid: Martin Kiho, Maret Mets
Arst: Gunnar Männik
Videoanalüütik: Rain Nappir