37-aastaselt koondisekarjäärile punkti pannud Taijo Teniste rääkis, et lahkumismäng oli väga emotsionaalne. Ta jääb karjääri heade sõnadega meenutama. "Kindlasti hetkel on pingelangus, oli vinge sõit," lausus Teniste pärast oma 100. ja viimast kohtumist Eesti koondise särgis.

"Tunne oli väga võimas! Väga eriline!" sõnas oma lahkumismängus pool tundi mänginud Teniste. "Tuleb tunnistada, et päris pikk paus on sisse jäänud, aga juba siin koridoris olles ja võtta oma lapsed käe kõrvale ja minna väljakule - see oli eriline tunne, aga rahulik. Kui avavile kõlab, siis oled oma elemendis ja teed seda asja, mida oled terve karjääri jooksul teinud. Suhteliselt kiiresti sain muruga sina peale ja tundsin end väljakul väga hästi."

Küsimusele, millest ta oma lastega enne mängu rääkis, vastas Teniste: "Ma poisi käest küsisin, kas ta varsti jookseb ka siia väljakule ja siis ta ütles, et natuke hirmus on."

Teniste ei soovinud öelda, kas koondisemäng oli talle kaheaastase pausi järel jõukohane. "Seda saate rohkem teie otsustada, kes nägid mängu rohkem," muigas paremkaitsja, lisades seejärel: "Ma üleliia palju vigu ei teinud ja ei eksinud, aga me mängisime rohkem palliga, seal on vaja viimasel kolmandikul teravad olla ja mäng ära otsustada. Kaitsefaasis väga palju tööd ei olnud."

Mida peaksid praegused Eesti äärekaitsjad tegema, et ka edaspidi oleksid koondises sellised mängijad nagu Teniste, Enar Jääger, Dmitri Kruglov, Ken Kallaste ja nii edasi? "Huvitav küsimus. Jalgpall on aastatega väga palju muutunud. Äärekaitsjad peavad olema ka ründefaasis väga teravad, aga arvan, et esmatähtis on endale meelde tuletada, et kaitses peab sinu äär olema lukus. Igale mängule peaks minema suhtumisega, et kui paned oma ääre lukku, siis see tähendab, et taga võiks olla null ja ees tuleb võimalusi ikka."

Mis on kõige tähtsam ja mõnusam asi, mida jalgpall Tenistele andis? "Ilmselgelt kõik need inimesed-sõbrad-tuttavad, kellega mul oli au läbi jalgpalli kohtuda. Erinevad mälestused ja kõik need kogemused, mul ühtset vastust ei ole. Aga minu jaoks on sõbrad ikkagi tähtsad, läbi jalgpalli olen väga palju saanud häid sõpru ja tuttavaid. Jalgpallis on küll võidud ja kaotused, aga nendest on kindlasti kergem üle saada, kui sul on perekond, lähedased-sõbrad-tuttavad."

Teniste märkis, et koondisekarjääri viimase mängu järel on siiski kahetised tunded. "Tuleb tunnistada, et hääl hakkas veidi värisema, üks teekond sai läbi. Jah, enne mängu oled selleks valmis, aga kui tuled ära ja istud maha, siis nagu öeldakse, et üks silm naerab ja teine nutab. Kindlasti hetkel on pingelangus, oli vinge sõit."

Aga kas Teniste koondisekarjäär on igal juhul läbi? Eesti peatreener Jürgen Henn rääkis pressikonverentsil, et kui Teniste on kellestki parem, siis ta peab valmis olema. "Ma tulin siia ikkagi ühte teekonda lõpetama. Ma arvan, et võiks olla piisavalt okeid valikud, peavad tulema uued noored ja näljased peale. Oli aeg ühele teekonnale punkt panna."