Eesti koondis paneb täna õhtul võõrsilmänguga Andorras punkti EM-valikturniirile, mis sisaldas endas masendavaid kaotuseid, treenerivahetust ja üsna minimaalselt meeldivaid hetki.

Juba ammu enam ei peideta end roosade prillide ja sama roosa jutuvahu taha, vaid tunnistatakse: Eesti koondis on kriisis. Sest kuidas teisiti nimetada kogutud nelja punkti, kaotatud üheksat mängu ja löödud kolme väravat?

Koduplatsil me veel võitsime...

Augusti lõpus Andorrat võõrustades sai Eesti oma selle valiktsükli esimese võidu, ent isegi need kolm punkti kääbusriigi vastu, keda juba aastaid on peetud vastaseks, kelle võitmine on kohustuslik, tulid läbi suurte raskuste. Mäletavad ju kõik Indrek Zelinski üliefektset väravat esimesel lisaminutil...See möll, mida staadionil tekitas värav Andorra vastu, oli omamoodi näitaja. Kas me aasta tagasi oleksime samamoodi reageerinud? Samasugust kergendust tundnud?

Mis saab, kui Eesti homme võidab? Kui skoor pole just 10:0 meie kasuks või vähemalt midagi sinnakanti, siis suurt midagi. Kehitame õlgu ja nendime, et päästa polnud ju nagunii enam midagi. Viik? Paar pettunud nägu, mõned grimassid. Pessimistlikumad jalgpallihuvilised teatavad, et ega meil midagi paremat oodata polnudki.

...aga kas täna võõrsil ka?

Aga mis siis, kui me peaksime valiktsükli lõpetama sellele kohaselt - kaotusega? Võib kindel olla, et peatreeneri Viggo Jenseni iste muutub vägagi tuliseks. Sama kindel võib olla ka fännide ülimas nördimuses. Ja ega siis ainult fännide, vaevalt, et mängijad isegi eriliselt õnnelikud oleksid. Ajakirjandus asendaks koondisest rääkides sõna "kriis" sõnaga "katastroof".

Ei saa just öelda, et koondislased alamotiveeritud oleksid, ent ebakindlus ja rahulolematus on kindlasti märksõnad. Viggo Jensen otsustas koondise pallurite meedias tehtud kriitilistele avaldustele reageerida neljasilmavestlustega. Oma noosi on juba kätte saanud Andrei Stepanov, kes jõudis pärast jutuajamist järeldusele, et "meeskond peab ise jamast välja tulema ning selle kohta meedias vähem sõna võtma."

Kohtumine algab homme kell 19.00, mängust teeb otseülekande ka Eesti Televisioon.

Eesti koondis:

Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Tallinna FC Flora 2/-
Artur Kotenko (20.08.1981) – Tallinna FC Levadia 14/-
Pavel Londak (14.05.1980) - FK Bodø/Glimt (NOR) 5/0

Kaitsjad
Teet Allas (02.06.1977) – Tallinna FC Flora 73/2
Alo Bärengrub (12.02.1984) – Tallinna FC Flora 10/-
Enar Jääger (18.11.1984) – Aalesund FK (NOR) 48/-
Dmitri Kruglov (24.05.1984) – Lokomotiv Moskva (RUS) 30/1
Raio Piiroja (11.07.1979) – Fredrikstad FK (NOR) 72/6
Urmas Rooba (08.07.1978) – Vejle BK (DEN) 67/1
Andrei Stepanov (16.03.1979) – FK Himki (RUS) 73/1
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tallinna FC Levadia 1/-

Poolkaitsjad
Aivar Anniste (18.02.1980) – Tallinna FC TVMK 37/3
Aleksandr Dmitrijev (18.02.1982) – Tallinna FC Levadia 26/-
Ragnar Klavan (30.10.1985) – Heracles Almelo (NED) 40/1
Joel Lindpere (05.10.1981) – Tromsö IL (NOR) 55/4
Martin Reim (14.05.1971) – Tallinna FC Flora 155/14
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Levadia 4/0

Ründajad
Jarmo Ahjupera (13.04.1984) – Tallinna FC Flora 4/-
Tarmo Kink (06.10.1985) – Tallinna FC Levadia 15/-
Andres Oper  (07.11.1977) – Roda JC Kerkrade (NED) 107/32
Kaimar Saag (05.08.1988) – Tallinna FC Levadia 5/-