Eesti ja Läti klubide kokkupuuted eurosarjades on läbi aegade olnud väga napid. Omavahel on küll alatasa mängitud hooajaeelseid kontrollmänge, õnne on proovitud Liivimaa karika ja Balti liigagagi, aga euromängud on euromängud, kus kaalul võrratult palju rohkem kui "Liivimaa parima ratsutaja" tiitel. FCI Levadia ja RFS-i kokkuloosimine Meistrite liiga eelringis annab naaberriikide võrdlemiseks nüüd üle pika aja suurepärase võimaluse.

Liivimaa karikat, mida jagavad omavahel Eesti ja Läti meister, on viimase paarikümne aasta jooksul välja mängitud kaheksal korral, Eesti klubidel on kolm ja Läti omadel viis võitu. Viimati alistas RFS mullu lumises Riias Flora 3:0. Lisaks prooviti 2006. ja 2011. aastal õnne Balti meistrite karikaga, korra läks võit Leetu ja korra Lätti.

Aastail 2007-11 mängiti neljal hooajal Balti liigat, mille võit läks kolmel korral Lätti ja korra Leetu, seejuures oli neljast finaalist kaks puhas Läti siseasi. Eesti klubid nende nelja aasta jooksul veerandfinaalist kaugemale ei jõudnud. Balti ühisliiga taaselustamise mõtte käis äsja Tallinnas toimunud konverentsil välja Läti kõrgliigat vedav Maksims Krivunecs.

• Läti kõrgliiga juht ei jäta Balti ühisliiga osas jonni: tunneme, et vajame teid

Levadia ise kohtub lätlastega esmakordselt. Teise Balti riigi meeskonnaga on europääset jagatud vaid kahel korral - nii 2012. aastal kui ka mullu tuli vastavalt Euroopa liigas ja Konverentsiliigas vastaseks leedulaste Šiauliai, mõlemal juhul õnnestus Levadial murda järgmisesse ringi. Vastupidine saldo on kirjas Narva Transil, kes kaotas 2004. aastal Intertoto karikasarjas Vetrale ja neli aastat hiljem samas sarjas Ekranasele.

Pika euroajalooga Flora pole huvitaval kombel samuti varem kordagi lätlastega kokku sattunud. Ka leedulastega on mängitud vaid korra, kui 2020. aastal kaotati Meistrite liiga eelringis koduväljakul penaltiseeria tulemusena Suduvale. Samal aastal oli Paide Linnameeskonna ajaloo esimeseks eurovastaseks leedulaste Žalgiris, kellele kaotati 0:2.

Kalju ja Lantana valusad külaskäigud

Nõmme Kalju on nii lätlaste kui ka leedulastega tutvust teinud korra. 2009. aastal peetud klubi ajaloo esimeses eurokohtumises jäädi Euroopa liigas võõrsil Dinaburgile alla 1:2, kusjuures Mikk Haavistu viigistas teisel lisaminutil, aga neljandal suutsid kümnekesi mänginud võõrustajad ikkagi võidu võtta. Et kordusmäng Tallinnas lõppes 0:0 viigiga, läks järgmisesse ringi Dinaburg. Tosin aastat hiljem saadi samuti Euroopa liigas aga jagu leedulaste Trakaist.

Hooajal 1995-96 õnnestus Läti klubilt mõõtu võtta ka kahekordsel Eesti meistril Lantanal. Karikavõitjate karikasarjas alistati DAG-Liepaja võõrsil peetud avamängus 2:1, aga rõõmu see ei toonud. Nimelt tegi Lantana ridades kaasa Andrei Borissov, kes oli neli aastat varem saanud Norma ridades neljamängulise võistluskeelu, aga kandnud sellest ära vaid veerandi. 

1995. aasta 28. augusti Eesti Päevaleht ristis juhtunu Borissovi-afääriks ja kirjutas, et UEFA poolse arvutivea tõttu jäi info karistusest Lantanale saatmata. Eesti Jalgpalli Liit kinnitas aga, et toonane asepresident Mart Tarmak oli klubi korduvalt keelust teavitanud, ning ka UEFA apellatsioonikomisjon leidis, et karistusest mitteteadmine ei vabasta Lantanat vastutusest. Eesti klubile määrati tehniline 0:3 kaotus ja kuna kordusmäng Tallinnas lõppes 0:0 viigiga, pääses järgmisesse ringi Liepaja meeskond. Seal mindi seejuures vastamisi nimeka Rotterdami Feyenoordiga ja saadi neilt kahe mängu kokkuvõttes lüüa 0:13.

Seega on Eesti ja Läti klubide omavaheline eurosaldo napp ning lätlaste poole kaldu. Mõlemast senisest duellist on edasi pääsenud just Läti klubi, ehkki ühel juhul napilt ja teisel tänu vastase tähelepanematusele.