Eesti jalgpallikoondis viigistas Rahvuste liiga neljandas voorus kodus 1:1 Armeeniaga. Kamo Hovhannisjan viis külalised 8. minutil juhtima, aga 14. minutil Rauno Sappinen viigistas. Ülejäänud kohtumist domineeris Eesti, aga võiduväravani vaatamata mitmele heale võimalusele ei jõutud.

• Nägid mängu? Hinda ka ise mängijaid!

Teine järjestikune viik jätab Eesti koondise Rahvuste liiga C-divisjoni teises alagrupis keerulisse seisu. Nelja vooruga on Põhja-Makedoonia ja Gruusia kogunud kuus ning Armeenia viis punkti. Eestil on aga koos vaid kaks punkti, mis tähendab, et viimase koha vältimiseks tuleb kahe viimase vooruga teenida vähemalt neli punkti, võib-olla ka kuus. See on (väga) keeruline ülesanne, sest ees ootavad võõrsil-mängud Põhja-Makedoonia ja Gruusiaga.

Karl Jakob Hein – 6. Värava ärahoidmiseks variante polnud, muud tõrjetööd oli vähe. Küll aga sai mitmel puhul näidata hiilgavat jalaga mängu oskust. Heina pikad söödud olid kvaliteedi mõttes Eesti meeskonna paremuselt teised, jäädes alla ainult Konstantin Vassiljevi omadele.

Artur Pikk – 6. Värske koduklubi Kuopio Palloseura ridades hästi kulgenud mängud on näha ka koondises. Pikk mängib enesekindlalt, ambitsioonikalt, julgelt ja täpselt. Rünnakut suudab ta toetada mitmekesiselt, nii traditsioonilise äärejooksuga (overlap) kui ka söötude jagajana siis, kui on liikunud platsi keskteljele lähemale.

Märten Kuusk – 6. Kui koondisemänge on arvele kogunenud mitukümmend, ei kaasne iga järgmise kohtumisega selget sammu edasi. Aga kui neid on koos eilsega viis, siis küll. Kaheksa päeva jooksul kolmandat korda põhikoosseisu kuulunud Kuusk tundis end platsil selgelt mugavamalt ja kindlamalt kui pühapäeval Põhja-Makedoonia vastu. Õhuduellides taas domineeriv, aga seekord ka maast palliga mängides täpsem ja julgem. Ühepuutesööte juba nägi, aga tahaks näha veel rohkem, sest need aitavad tempot kõrgena hoida. Karol Metsal on nüüd vasakpoolse keskkaitsja positsioonil olemas tugev konkurents, mis on koondise jaoks ainult hea.

Nikita Baranov – 6. Sarnaselt Kuusele läksid ka Baranovi esitused koondiseakna jooksul iga mänguga paremaks. Tema hea tehnika ja platsinägemine on kaitseliini jaoks tähtis väärtus, sest annab ründefaasile lisadimensiooni. Ei väristanud ega rabistanud, kontrollis asju rahulikult.

Teijo Teniste – 6. Eesti koondise tsenderduste kvaliteet eilses mängus oli kõrge. Häid palle andsid kasti nii Artur Pikk kui ka Frank Liivak, aga parima toimetas sinna 37. minutil Taijo Teniste. Paremalt äärelt antud tsenderdus Rauno Sappinenile oli perfektne, aga jäi kahjuks väravaks löömata. Seda tsenderdust andes sai Teniste vigastada, mistõttu vahetati vaheajal välja.

Vlasi Sinjavski – 4. Kolm päeva varem Põhja-Makedoonia vastu tehtud hea partii "õnnistas" Sinjavskit personaalse tähelepanuga. Plaan oli Eesti vasakäär vaiksena hoida ja püha ürituse nimel kattis Armeenia teda sageli kahe mehega. Olukordi, kus ta jäi üks-ühele, Sinjavski seekord ära kasutada ei suutnud. Kasutegur jäi väikeseks. Lisaks lõi just tema valvata jäänud mees Armeenia värava ning 62. minutil ei suutnud Sinjavski Frank Liivaku väga head tsenderdust raamidesse lüüa, vaid sahistas küljevõrku.

Eesti parim Mattias Käit – 7. Superpartii. Käit tahtis keskvälja enda kontrolli alla saada ja kui see ülesanne täidetud, siis nautis vallutatud territooriumi kontrollimist. Ta jagas sööte, aitas kaitsetööga ja oli tähtis sihtmärk nii pikkade autide kui ka värava eest sooritatud pikkade lahtilöökide puhul. Kui võimalus avanes, vedas Käit palli ise ning innustas pidevalt kaaslasi. Just tema arvele kanti resultatiivne sööt.

Vladislav Kreida – 7. Peatreener Karel Voolaid ütles õigesti, et Kreidat oli platsi peal näha rohkem kui Armeenia staari Henrikh Mhitarjani. Isukas ja konkreetne esitus ning, väärib rõhutamist, mitte ainult kaitse-, vaid ka ründefaasis. Lisaks vastase mängu lõhkumisele oskab Kreida ka ise ehitada. Tema ja Käidi partnerlus keskväljal oli väga kaunis. Arvestades, et meestel on vanust 22 ja 21, on optimism põhjendatud. Peaks minema veel paremaks! Tuleb kiita ka Kreida taktikalist küpsust – kui ta 69. minutil palli kaotas ja Armeenia ähvardas kontrasse joosta, tegi poolkaitsja nahaalse vea ja pani selle plaani seisma. Kollane kaart küll, aga tolles olukorras tark otsus.

Frank Liivak – 6. Kindel ja terav partii paremal äärel. Ükski Liivaku tsenderdus ei klassifitseerunud plönniks ega läinud üle jala, vaid neis jagus jõudu ja nad jõudsid värava ette. Parim tsenderdus oli 62. minutil Sinjavskile ette antud pall. 84. minutil teenis Liivak teesklemise eest kollase kaardi – mõnes mõttes võib seda isegi kiita, et proovis kohtumise lõpu eel väikese ohverdusega riskides, et äkki näkkab? Seekord siiski mitte.

Konstantin Vassiljev – 6. Kolmas õnnestunud rahvusvaheline mäng järjest. Nagu FC Flora duellis Zagrebi Dinamoga ja koondise eelmises mängus Põhja-Makedooniaga, suutis Vassiljev mängu kenasti kokku siduda, jagades nii pikki kui ka lühikesi sööte. Teise poolaja pani publiku rõkkama efektse ja efektiivse kannasööduga ning oli käivitavaks jõuks mitmes armeenlaste pead täitsa sassi ajanud kombinatsioonis. NB! Kostja toimetatud standardolukordade kvaliteet oli väga hea.

Rauno Sappinen – 7. Mõne meetri pealt löödud väravad võivad näida lihtsakoelistena, aga et õigel ajal õiges kohas olla, on vaja instinkte, mis teevadki ründajatest ründajad. Kahe koondisemänguga kolm väravat on saldo, mille üle võib Sappinen uhkust tunda. Aga hinne jääb Eesti eilse mängu parimatele alla, sest 37. minuti šanss pärast Teniste superkvaliteetset tsenderdust, tulnuks lüüa väravaks. On end kahe viimase mänguga mänginud selgelt koondise esiründajaks.

Michael Lilander – 5. Sekkus vaheajal vigastada saanud Teniste asemel ja tegi igati viisaka partii, mis tõestas, et kui kogenum kolleeg vajab edaspidi toetust, pole Lilanderi pärast pabistada vaja. Kaitses tundus, nagu Tenistet ei oleks ära võetudki. Äär pidas, aga ründefaasis jäi selgelt tagasihoidlikumaks. Samas polnud see üllatav, sest Lilander oli Flora eurohooaja jooksul stabiilne ja kindel mängumees. Hea täiendus koondisele!

Mark Anders Lepik – 4. Sekkus teist mängu järjest vahetusest, aga Leedu vastu tehtud lubav debüüt jätku ei saanud. Ei suutnud end platsil kehtestada ja vastasele piisavalt probleeme valmistada. Plusspoolele duellivõit vasakul äärel ja nutikas sööt karistusalasse teel olnud Georgi Tunjovile, kes tegi aga tehnilise praagi.

Georgi Tunjov – 4. Oktoobri koondiseaken näitas selgelt ära, et peatreener Karel Voolaid näeb Tunjovi hetkel ründava poolkaitsjana, mitte ääremängija või emma-kumma alumise poolkaitsjana. Eraldi episoodidena võttes teeb asju pigem hästi, aga jätab ikkagi väljakul natuke eksinud mulje, ei teaks nagu tihti, kuhu minna või kuidas olla. Kipume ehk unustama, et meeste mängu kogemust on tal veel väga vähe ja kümne peal mängimine on väga nõudlik positsioon. Eilne vahetusest sekkumine ei liigitu ei õnnestumiseks ega ebaõnnestumiseks.

Pavel Marin – 4. Premium liiga tempo pealt koondisejalgpalli sekkuda on väga keeruline, näitasid nii mängud Põhja-Makedoonia kui ka Armeeniaga. Marini tahtelistele omadustele pole kellelgi ühtegi etteheidet, aga kvaliteet pole hetkel lihtsalt piisav, et koondist Rahvuste liiga mängus tõhusalt aidata. Hetkel aga kedagi paremat võtta polnud.

Martin Miller mängis hinde teenimiseks liiga vähe.