Tallinna FC Flora ja FC Elva vaheline Evald Tipneri karikavõistluste 1/8-finaal lõppes vähese inimressursiga kodumeeskonna 10:0 võiduga.

• Vaata Kenn Rulli galeriid mängust siit või artikli alt!

Ehkki Floral oli varupingile üles antud vaid kolm meest – väravavaht Kristen Lapa ning väljakumängijad Tristan Pajo ja Tony Varjund –, tegutsesid võõrustajad terve mängu vältel distsiplineeritult ning tegid klubi juurest lahkuvale peatreenerile Jürgen Hennile vahva lõpukingituse. Mängupilti võiks kõrvutada õhtuse tipptunni aegse Järvevana teega: liiklus Ülemiste keskuse juurest Pärnu maantee viadukti poole (loe: umbes keskjoone juurest Elva väravaesise suunas) ei katkenud hetkekski.

Flora hõre koosseis ei olnud sedapuhku tingitud isegi mitte paljudest vigastatud mängijatest, vaid märksa kummalisemast asjaolust. Nimelt oleks tänane karikamäng algse plaani järgi pidanud toimuma juba novembri lõpus, ent Elva üleminekumängud lükkasid veerandfinaalpääsme väljajagamise edasi. Nii leidiski Flora end mängu eel olukorrast, kus suur osa põhimängijatest oli juba puhkusel.

Henni õnneks ei valmistanud suur puudujatearv talle erilist peavalu. Koosseisuvalikute tegemine oli lihtne – täpsemini öeldes valikut eriti polnudki –, kuid platsile saadetud algrivistus oli selgelt Premium liiga tiitlimeeskonna vääriline. Kõiki Flora seekordse algkoosseisu liikmeid – peale väravavaht Kaur Kivila – võib heal päeval pidada ikkagi põhimeesteks.

Küll lõi Flora ühe, küll teise nurga alt; löödi karistuslöögist ja penaltist, korra võeti appi ka vastase omavärav. Jala said valgeks kaitsjad Marco Lukka ja Kristo Hussar, kes polnud varem Flora esindusmeeskonna eest ametlikus mängus skoori teinud.

Kuna mängust sel korral suurt rohkem rääkida polegi – tulemus kõneleb ju enda eest – keskendume seekordses ülevaates küll sündmustele, mis toimusid platsil, aga mitte ilmtingimata jalgpallilises võtmes. Järgneb valik erinevaid juhtumisi, mis kõnealuse jalgpallikohtumise vaatajatele kindlasti silma jäid.

Mängu parimad – labidatega vabatahtlikud

Kohtumise silmapaistvaimateks elementideks olid Flora vabatahtlikud, kes peaaegu igal võimalikul hetkel platsile väljakujooni puhastama sööstsid. Oli säärase teguviisi põhjustajaks siiras mure platsilviibinute heaolu pärast või hoopis seitse miinuskraadi ning sellega kaasnenud külmad jäsemed – keeruline öelda.

Pigem on tõenäosus viimase variandi poole kaldu, sest jooned olid terve mängu vältel väga hästi näha. Ja oleks olnud ka siis, kui keegi ei oleks käinud neid igal võimalikul hetkel puhtaks lükkamas. Lumekirmelükkajate tegevus meenutas paraku pigem neid sportlasi, kes jääkeeglis lohiseva kivi teekonda kohendavad.

Et mitte vaid negatiivsest rääkida, kiidan siinkohal traktoristi, kes vaheajal terve platsi puhtaks tegi – pilt läks natuke (!) selgemaks küll. Paraku mitte kuigi kauaks, sest väljaku teise äärde jõudes oli esimene pool taas selline, nagu poleks seda puhastatudki. Ilmselt annab seegi aimu esialgse lumekirme paksusest – seda polnud. Aga traktorist tegutses päris kiiresti.

Žestina on lumelükkamine muidugi kihvt: detsembrikuus seda tavaliselt ju tehakse!

Vaata videot:

Veiko Kütt tegi samuti žesti

Elva keskkaitsja Veiko Kütt tegi lõpuvile järel ühed päeva väledaimad sammud, kui sööstis Sportland Arena aia taha ning haaras sealt kaasa uhked Visu suusad. Kuna putsad suusaklambritega ei ühildu, piirdus Kütt suuskade käeshoidmisega, samal ajal kohtunike ning vastastega käteldes.

Detsembris jalgpalli mängimine põhjustab kahtlemata vastuolulisi emotsioone. Aastaid Elvas mänginud ning tänasegi mängu ajal külma üle mitte kurtnud Kütt – kes viskas muuseas vähemalt ühe pika audiviske ka ilma kinnasteta – otsustas seisukohta ka välja näidata. "See oli žest," kinnitas ta Soccernet.ee-le hiljem.

Siiras mure Kaur Kivila pärast

Kui esimesel poolajal jõudis Elva kahel korral päris arvestatava ohtlikkuskoefitsiendiga ka Flora värava alla, siis teisel enam mitte. See tõi omakorda kaasa siinkirjutaja siira mure Flora väravavahi tervise pärast – Kivila tegi ikka ja jälle igasuguseid soojendus- ja venitusharjutusi, aga vaevalt tal teisel poolajal kuigi hea olla oli.

Aga pole ju olemas halba ilma, on vaid vale riietus! Seda, kas Kivila ise jäi garderoobist kaasa haaratud rõivavalikuga rahule – mütsi tal näiteks peas ei olnud – teab ilmselt vaid mees ise. Küll aga hakkas ilmselt pea kõigil pealtvaatajatel Kivilast ikkagi veidi kahju – 90 minutit miinus seitsme kraadi käes seista, seljas vaid soe pesu, särk ja lühikesed püksid ning jalas putsad, ei ole ometi naljaasi.

***

Kokkuvõttes tuleb igale platsil viibinud jalgpallurile siiski au anda: ka Elva mehed võitlesid suurest kaotusseisust hoolimata tublilt ja andsid endast kõik. Eesti meistri vastu jäi sellest aga väheks.

Staadionile kogunenud 77 pealtvaatajat ei oleks küll ilmselt tundnud end vähimalgi määral millestki ilmajäänuna, kui nad ei oleks täna staadionile tulnud. Aga kiitus neilegi – detsembrikuu pole jalgpallis naljaasi!

Protokoll:

3. detsembril kell 12.30 Sportland Arenal

Tallinna FC Flora - FC Elva 10:0 (4:0)
16., 53. pen. Mark Anders Lepik, 18., 84. Rauno Alliku, 29. Marco Lukka, 37. Nikita Mihhailov, 55. ov. Erik Ilves, 74. Tony Varjund, 77. Kristo Hussar, 89. Vladislav Kreida

Hoiatused: 40. Vladislav Kreida - 52. Veiko Kütt
Pealtvaatajaid: 77
Peakohtunik: Jagnar Jakobson
Abikohtunikud: Deniss Petrov, Stella Reinumägi
Neljas kohtunik: Timo Sujev

Flora: Kaur Kivila, Marco Lukka, Robert Veering, Mihhail Kolobov, Kristo Hussar, Nikita Mihhailov, Vladislav Kreida, Rauno Alliku, Martin Miller (62. Tristan Pajo), Sergei Zenjov (62. Tony Varjund), Mark Anders Lepik.
Varus: Kristen Lapa, Tristan Pajo, Tony Varjund.

Elva: Mikk Markus Jänes, Henri Härm, Rokko Vokksepp, Veiko Kütt, Erik Ilves, Jasper Reilson, Nikita Karasjov, Kaarel Tinn, Jürgen Kuresoo, Kristo Põldsaar (83. Ants Savimägi), Ekke Lõbu (67. Karl-Ernst Saal).
Varus: Ants Savimägi, Karl-Ernst Saal, Alvar Kasak.