1954. aastal MM-i hõbe, 1964. aastal EM-i pronks, 1968. aastal olümpiavõitjad - Ungari eelmise sajandi saavutused on tõepoolest märkimisväärsed, ent viimased paarkümmend aastat on möödunud üsnagi vaikselt. 2016. aastal saadi üle 30 aasta taas tiitlivõistlustele, kus ka suurepäraselt alustati. Mida suudetakse aga tänavu, mil koondis paigutati EM-i surmagruppi?

• Portugal sõltub endiselt Ronaldost, aga enam mitte nii palju
• Kui oled maailma tipus, siis kas saab veel paremini? Prantsusmaa väga usub ja proovib
• Neuer, Kimmich, Müller, Gnabry, Havertz, Gündogan, Werner ja teised. Aga küsimus on ikkagi Joachim Löwis

Teise maailmasõja järel oli madjarid maailma vaieldamatus tipus. Koondisega, kuhu kuulusid teiste seas Ferenc Puskas (85 mängu, 84 väravat), Sandor Kocsis (68 mängu, 75 väravat), Jozsef Bozsik (101 mängu, 11 väravat) ja ajaloo üks esimesi sweeper-keeper'eid Gyula Grosics (86 mängu), teeniti vahemikus 1950-1956 vaid üksainus kaotus, milleks kujunes just see kõige olulisem mäng - 1954. aasta MM-i finaal ehk teisisõnu "Berni ime" näinud matš ...

Ülejäänud 49 mängust võideti aga lausa 43 ning sealjuures alistati 105 000 inimese ees ka Inglismaa koondis, kes oli koduväljakul kaotuseta püsinud üle 90 aasta. Ajalooline seeria sai otsa 1956. aasta veebruaris, mil Aranycsapat'i hüüdnime kandnud tiim alistus 1:3 Türgile. Järgnenud seitsmeteistkümne aastaga jõuti veel kuuel korral kas EM-il või olümpiamängudel vähemalt poolfinaali, kuid sellega Ungari tippaastad ka lõppesid.

Nagu eelnevalt mainitud, siis jõuti viis aastat tagasi üle pika aja taas suurturniirile. Prantsusmaal toimunud EM-ile kvalifitseeruti seejuures alles lisamängudega, milles alistati kahe matši kokkuvõttes Norra. Seetõttu ei eeldatud samaaegselt FIFA edetabelis oma läbi-aegade kõrgeima koha (18) saavutanud Ungarilt liiga palju - alagrupikaaslased Portugal ja Austria tundusid madjaritest ikkagi grammi võrra paremad.

Kõige eelneva tõttu üllatas reaalsus nii mõndagi jalgpallifänni: kohe oma avamängus alistati 2:0 Austria ning teises voorus viigistati 1:1 Islandiga. Edasipääs oli sellega tõenäoliselt kindlustatud ehk teoreetiliselt võis Portugali vastu parematele meestele puhkust anda ning valmistuda kaheksandikfinaaliks. Kas seda ungarlased ka tegid? Otseloomulikult mitte! Eestlaste kauged sugulased läksid hilisemate Euroopa meistrite vastu kolmel korral juhtima, kuid superstaar Cristiano Ronaldo päästis omad siiski hulleimast ning tõi viigipunkti koju. Ungari lõpetas aga alagrupivooru kaotuseta ja boonuseks ka esikohal.

Alagrupivõitjana võis ju eeldada, et vastamisi minnakse mõne võidetava vastasega, ent kaheksandikfinaal ei halastanud Ungarile kohe üldse: edasipääsu nimel tuli heidelda turniiri musta hobuse Belgiaga ... tulemuseks oli 0:4 kaotus ning ungarlaste jaoks sai EM lõpu. Kusjuures huvitaval kombel pääsesid nii Portugal (1:0 Horvaatia) kui ka Island (2:1 Inglismaa) veerandfinaali ehk võib-olla poleks ikkagi pidanud esimest kohta sihtima?

Surmagrupis pole musti lambaid

Kuna Ungari EM-ile eelnenud valiksari ei möödunud just perfektselt (alagrupp lõpetati Horvaatia, Walesi ja Slovakkia järel neljandana), siis tuli koondisel taas loota play-off'idele. Uuenenud süsteem nägi ette väikest miniturniiri, kus ungarlased pidid esialgu poolfinaalis alistama Bulgaaria ning seejärel finaalis vana tuttava Islandi. Sellega saadi hakkama ning koht Euroopa meistrivõistlustel oli tagatud.

Ent, kui lõpuks taibati, missugusesse gruppi Ungari loositi, siis tõenäoliselt jäi nii mõnelgi fännil suu ammuli lahti. Kui eelmisel turniiril võis põhimõtteliselt tänada loosiõnne, siis seekord seda teha ei saa: vastasteks on viimase kolme suurturniiri tšempionid ehk Prantsusmaa (2018 - MM), Portugal (2016 - EM) ja Saksamaa (2014 - MM).

Samas meenutades justnimelt 2014. aasta maailmameistrivõistluseid, siis sealgi oli koos üsnagi tasavägine punt. Nimelt loositi D-alagruppi Uruguai (2x maailmameister), Itaalia (4x maailmameister), Inglismaa (1x maailmameister) ja Costa Rica. Selge see, et turniirieelselt edasipääsejatest rääkides kõlasid vaid suure kolmiku nimed. Väikesele Kesk-Ameerika riigile ennustati maksimaalselt paari väravat ning õnne korral ka ühte punkti.

Tegelikult kulgesid asjalood aga selliselt, et hoopis Eesti-suurune Costa Rica tegi suurriikide seljad prügiseks. Võideti nii Uruguaid (2:1) kui ka Itaaliat (1:0) ning lõpuks kingiti Inglismaale väravateta viigiga nende ainus punkt. Loo moraal on see, et suurriikidel ei tasu karta ainult üksteist, vaid ka neid nii-öelda pisemaid riike, kes suudavad alahindamist perfektselt ära kasutada. Tänavu räägib Ungari kasuks ka fakt, et kaks matši kolmest peetakse kodusel Puskas Arenal, kuhu lubatakse ainsana 100% fännidest.

Ilusast turniirist unistab ka koondise loots Marco Rossi, kes rääkis pressikonverentsil, et neid ootab ees keeruline EM: "Kõik oskavad unistada, kuid need [unistused] pole väärt midagi, kui me ise ei anna endast parimat, et neid ka täide viia."

Aga milline on siis ungarlaste sõjaplaan?

Kui peatreener Marco Rossi esialgu 2018. aastal meeskonna juurde saabus, siis läksid kasutusele tavapärased 4-5-1 ja 4-3-3 formatsioonid. Plaani kasutati kuni eelmise aasta septembrini, mil tuli mängu kolmene kaitseliin. Esimesel katsel jäädi küll 2:3 alla Venemaale, kuid seejärel on jalgpalliplatsil tehtud puhas töö: järgnenud üheteistkümnest mängust pole kaotatud ühtegi. Punkte on saadud nii Serbialt (1:0), Poolalt (3:3) kui ka Türgilt (2:0).

Eduka seeria jooksul on jäädud truuks keskkaitsetriole, kuid oma edurivi paiknemist on muudetud korduvalt. Katsetatud on nii ühe- kui ka kaheliikmelist tipurünnet, mezzala'ga ja kaitsva poolkaitsjaga varustatud keskliini ning kõrvuti paiknevat viiemehelist poolkaitset.

Seega võib Ungari turniiril kasutada üsnagi moonduvat ründeliini ja nende kindlat valikut on keeruline ennustada. Teisalt arvestades seda, et vastastel on eesotsas hirmuäratavate nimedega mehed, siis tõenäoliselt mängitakse kahe kaitsvama poolkaitsjaga, kes toetavad kolmest kaitseliini ning lubavad ääremängijatel pisut julgemalt tõusta.

Meeskonna staar - Adam Szalai

1.93-meetrit pikk Szalai on tõeline raskekahurväelane, kelleta tänapäeval Ungari koondist ette ei kujutagi. Kuigi ründeäss pole päris Ferenc Puskase või Sandor Kocsise tasemel, siis oma tööülesandeid täidab ta hästi sellegipoolest. Koondise eest on mehel näiteks kirjas 23 väravat 70 matšiga ning siinkohal oleks paslik mainida, et Szalai lõi 2018. aasta sügisega ka Eestile kolm väravat!

Profikarjääris nii Real Madridi duublit, Mainzi, Schalket, Hannoveri kui ka Hoffenheimi esindanud Szalai kannab lisaks põhiväravaküti koormale ka kaptenipaela. See pärandati talle eelmisel aastal peale Balazs Dzsudzsaki lõpetamist. Samas tuleb tõdeda, et ründaja ei tule turniirile just parima hooaja pealt: liigas pääses mees Mainzi eest platsile vaid kaheksas matšis ning ei löönud selle ajaga ühtegi väravat.

Silm peale - Attila Szalai

Kuigi alles 23-aastane Attila Szalai - kes ei oma vanema Szalaiga sugulussidemeid - tegi oma koondisedebüüdi vaid poolteist aastat tagasi, siis on mees juba kerkinud Ungari üheks kindlaimaks alustajaks. Nimelt on ta peale 2020. aasta septembrikuud saanud peaaegu igas matšis üle 90 minuti väljakul olla. Ainsaks erandiks on Rahvuste liiga kodumäng Serbiaga, mis tuli Szalail kollaste kaartide tõttu vahele jätta.

Türgi juurtega kaitsemängija (on koondises olnud nii kolmeses kui ka neljases liinis kõige vasakpoolsem kaitsja) kerkis esile 2020. aastal, mil ta Limassoli Apolloniga pikalt Küprose liigat juhtis. Poole hooaja pealt sõlmis Szalai aga lepingu Istanbuli Fenerbahcega, kelle ridades ta samuti end hoobilt põhimeheks mängis. Viimasel kuuel kuul mahtus ta igas liigamängus algkoosseisu (!) ning vaid viimastes kohtumistes, kus oli hädasti väravaid tarvis, võeti ta enne lõpuvile välja. 

Koondisest väljas - Dominik Szoboszlai

Kuigi tunamullu tegi Ungari koondisega lõpparve viimase viie aasta kapten ning rekordinternatsionaal Balazs Dzsudzsak, siis suure tõenäosusega tunnevad madjarid rohkem puudust 20-aastasest Dominik Szoboszlaist. Noorest poolkaitsjast sai 2020. aasta lõpus riigi kalleim pallur, kui RB Leipzig mehe ligikaudu 20 miljoni euro eest omale soetas. Kahjuks ei jõudnudki Szoboszlai lõppenud hooajal kordagi Bundesligas väljakule, kuna vigastas talvel oma reielihast.

Kuna maikuu lõpus sai nooruk juba klubikaaslastega treeningutel käia, siis püsis õhus lootus, et pallurit näeb Euroopa meistrivõistlustel. Peatreener valis Szoboszlai ka esialgsesse EM-i koosseisu, ent lõpuks võeti siiski vastu raske otsus, mis saatis ungarlase tagasi Leipzigi, kus ta hakkab valmistuma järgmiseks hooajaks.

Novembris EM-ile viivas play-off'is alles teisel lisaminutil Islandi vastu võiduvärava löönud Szoboszlai on seni saanud tosina koondisemänguga kolm väravat. Poolkaitsja eemale jäämist kahetseb otseloomulikult ka loots Marco Rossi, ent itaallane kinnitas, et keegi pole asendamatu. "Szoboszlai on Szoboszlai. Tema asendamine pole sugugi lihtne, kuid meil on omad lahendused. Meil on Kleinheisler, Sallai ja Roland Varga," jutustas Rossi pressikonverentsil.

Treener - Marco Rossi

56-aastane itaallane, kellel polnud enne treenerikarjääri mitte mingisugustki sidet madjaritega, on viimase kümnendiga saanud Ungaris üsnagi tuntud nimeks. 1990ndatel Sampdoriaga kodumaal karikavõitjaks kerkinud kaitsja alustas treeneritööga 2004. aastal. Esialgu Itaalia madalamates liigates kätt proovinud Rossi sai oma esimese suuremat sorti võimaluse 2012. aastal, mil Ungari 13-kordne tšempion Budapesti Honved mehele võimalust pakkus.

Debüütaasta oli suhteliselt edukas, kuna esimest korda peale 19 aasta pikkust pausi kerkis Honved esikolmikusse. Järgmine hooaeg sama hästi ei kulgenud ning seetõttu lahkus ta aprillis ametipostilt. Peale aastast puhkust sõlmis ta aga uuesti Honvediga kontrahti ning seekord täitus ka suurim eesmärk: kuigi klubi finantsseis polnud just parim, siis sellegipoolest lõpetati 24 hooaega kestnud liigatiitli põud. Triumfiga lõppes ka Rossi teine periood Honvedi peatreenerina, kuna tsiteerides meest ennast, siis "lõpetada tuleb tipus".

2018. aasta juunis määrati ta Ungari koondise juhendajaks ning esimene eesmärk - viia koondis Euroopa meistrivõistlustele - sai ka täidetud. Seni on mehe juhendamisel võidetud 29 kohtumisest viisteist ja kaotusevalu on tuntud vaid üheksas matšis.

Otto Kase: "Jah, Ungari sattus surmagruppi, kust üheainsagi punkti saamine oleks juba väiksemat sorti ime. Seega on ka alagrupist edasi pääsemine vägagi ebatõenäoline. Teisalt tuletame meelde, mis juhtus näiteks 2014. aasta MM-il Costa Ricaga ning kasvõi eelmisel EM-il Ungari iseendaga ... Ühesõnaga tõenäosus, et madjarid lõpetavad nulli punktiga viimasel kohal on suur, ent turniirieelselt ei tasu kedagi maha kriipsutada."

Mängud alagrupis:

T, 15. juunil kell 19.00 vs Portugal (Budapest)
L, 19. juunil kell 16.00 vs Prantsusmaa (Budapest)
K, 23. juunil kell 22.00 vs Saksamaa (München)

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis: