Hispaania meistriliigas alustatakse homme järjekordse hooajaga, millele läheb tiitlikaitsjana vastu taas täielikult muutunud Real Madrid.

Uute tulijatena on liigasse tõusnud Valladolid, Murcia ning Almeria, kellelt kõigilt oodatakse eelmise aasta Huelva stiilis võitlust püsimajäämise nimel.

Lisaks Realile on suure hulga raha turule paisanud ka Barcelona ja Atletico Madrid, kes üritavad mõlemad kõige kõrgemat eesmärki.

Kindlasti peab jälgima ka Valenciat ja Sevillat, kes on ideaalse komplekteerituse juures ka piisavalt sümpaatsed meeskonnad, et koos poolehoidjatega esikohta püüda.

UD Almeria

Liiga uustulnukatel ootab ees tõeliselt raske katsumus, sest alles 2001. aastal loodud meeskonnal puudub kogemus kõrgliigast. Eelmisel hooajal mängiti vapralt teises divisjonis ning tõusti teisena aste kõrgemale. Meeskond, kus puuduvad tõelised superstaarid, võib vastaseid üllatada vaid suurepärase kokkumänguga ja võitlejahingega. Eelmisel aastal suutis Recreativo Huelva samal kombel kõikidele üllatuse valmistada, kuid Almerial ei paista vähemalt paberil sellist potentsiaali olevat.

Meeskonna tuntuim nimi on sel suvel hangitud Felipe Melo, kes veetis eelmised kaks hooaega Racing Santanderis. Kaitsesse hangiti suvel üsna soliidne mängija Real Sociedadist - Aitor Rekarte. Ka keskväljale on hangitud tugevdus Julio dos Santose näol, kes on mänginud varasematel aastatel Wolfsburgi ja Bayern Müncheni eest.

Kõige olulisemaks lahkujaks on endine Liverpooli puurilukk Sander Westerveld, kellel oli eelmise aasta edus võtmeroll. Samas on abikäe ulatanud Sevilla, kes andis Almeriasse laenule enda teise väravavahi David Cobeno.

Almerial jääb vajaka headest mängijatest igal positsioonil, kui väravasuu välja arvata. Tõenäoliselt ei sünni üllatust ning meeskond kukub tulevaks hooajaks aste madalamale. Hetkel on nende jaoks veel vara tegusid teha.

Athletic Bilbao

Bilbao meeskond pääses viimasel hooajal üle noatera, kui viimases voorus võideti koduväljakul 2:0 Levante ning tagati pilet ka sellele hooajale La Ligas. Meeskond, kes pole viimastel hooaegadel kuidagi oma mängu käima saanud, hoiab endiselt kinni oma cantera-poliitikast, mis tähendab toetumist ainult baski rahvusest mängijatele. Viimased küsitlused näitavad kogunisti 76 protsendi fännide toetust canterale, pidades seda tähtsamaks kui relegatsiooni vältimist.

Suvel oli Bilbaos endiselt elu rahulik, sest baskidest mängijaid maailmas ju nii palju ei leidu, et nende üleminekutest kõik lehed pasundaksid. Uued ostud David Lopez Osasunast, Aitor Ocio Sevillast ja Gorka Iraizoz Espanyolist on mängijad, keda koduliigas teatakse ja hinnataksee. Olulisimaks lahkujaks on vanameister Ismael Urzaiz, kes läks vanuigi Amsterdami Ajaxisse õnne otsima.

Bilbao põhimureks jääb endiselt väravate löömine, sest Aritz Adurizi sooloesitustest kipub väheks jääma. Ka kõrgelt hinnatud Fernando Llorente pole viimastel hooaegadel endale pandud lootusi täitnud. Mängu juhib endiselt Fran Yeste, kelle oskustes ei tohiks keegi kahelda. Samuti peab hooaja vahele jätma Carlos Gurpegi, kes põrus mais dopingutestis.

Bilbao cantera-poliitika on tänapäeva globaliseeruvas maailmas sümpaatiat tekitav, kuid jalgpallis näib see põhimõte aegunud olevat ning ees ootab taas väga raske võitlus ellujäämise nimel. Tõenäoliselt ootab sel aastal naabrite Real Sociedadi saatus ning relegatsioon.

Atletico Madrid

Taas on suvel aktiivne olnud Atletico Madrid, kes on juba aastaid üritanud esinelikusse pürgida, kuid alati on see midagi puudu jäänud. Siiski tundub selle hooaja eel, et Madridi teine klubi on kokku saanud tõsiselt võimsa löögirusika ning esinelikukoht on vägagi reaalne.

Suure raha eest müüdi maha ebajumal Fernando Torres, kes oli eelnevatel hooaegadel meeskonna keskne kuju ning liigne Torresele toetumine võis ka olla senise suhtelise ebaedu põhjus. Saadud raha eest on meeskonda ostetud tõeline väravamasin Diego Forlan, Osasunast tuli keskpoolik Raul Garcia, Liverpoolist ääremängija Luis Garcia, Arsenalist hangiti eelmisel hooajal Hispaania meistritiitli otsustanud Jose Antonio Reyes, äärtele lisab jõudu veel ka Simao Sabrosa ning puurisuule laenati Milanist Cristian Abbiati.

Atletico nõrkuseks võibki saada liigne rõhumine ründele, sest äärtele on Atleticol panna Luis Garcia, Reyes, Maxi ja Simao, kes kõik võiksid saada igas meeskonnas algkoosseisukoha. Samuti on suhteliselt tähelepanuta jäänud kaitseliin, kus on viimastel aastatel tekkinud liigselt palju praaki ning selle tagajärjeks on oluliste punktide kaotused.

Noor ja pisike ründaja Sergio "Kun" Agüero näitas suvisel U-20 MMil tõeliseid supermänge ning Atletico fännid loodavad ka temalt sel hooajal suurepäraseid esitusi. Argentiinlane loob sel hooajal koos naaberriigi Uruguai esiründaja Diego Forlaniga hirmvõimsa ründeduo, millesarnast on pakkuda vähestel klubidel.

Hooajaeelsetes valikmängudes näitas Atletico väga võimsat minekut. Eriti heas hoos olid uued ostud Diego Forlan ja Jose Antonio Reyes. Ilma probleemideta edeneti Intertoto sarjast UEFA karikasarja, kus ollakse hetkel läbi murdmas ka järgmisesse ringi.

Atletico võib osutuda sel hooajal tõsiseks pähkliks kõikidele vastastele, sest paberil on meeskond ülivõimas. Kui suudetakse hoiduda asjatutest pingetest ning tervisehädad kimbutama ei hakka, siis võib kolmas koht täiesti reaalne olla.

FC Barcelona

Eelmisel hooajal loovutasid kataloonlased Hispaania trooni ja krooni Real Madridile ning tänavu üritatakse kindlasti koht tabeli esikohal tagasi võidelda. Selleks näib ka kõik eeldused loodud olevat, sest suvel on lisatud mitmed vägagi olulised mängijad. Eelmisel hooajal longanud kaitseliini on lisandunud Gabriel Milito ja Eric Abidal. Keskväljale vastaste rünnakuid lõhkuma toodi Yaya Toure ning kroonijuveeliks on maailma parimaid ründajaid Thierry Henry. Barcelonat on kiidetud nende ostupoliitika pärast, sest meeskonda on hangitud just need mängijad, kelle kohal eelmisel aastal probleeme tekkis.

Just Barcelona ründeliin on see, mis vastaste jalad juba mängu eel värisema paneb. Henry kõrval võib sealt leida Samuel Eto'o, Ronaldinho ning muidugi Leo Messi. Lisaks on pingilt võtta suurepärased noored ründajad Gio dos Santos ja Bojan Krkic.

Tulev hooaeg on kindlasti ülioluline ka Barca peatreener Frank Rijkaardile, kes peab tõestama, et tema väljavahetamine oleks Barca juhtkonna poolt totaalne rumalus. Eelmise aasta ebaedu on just sellistele kõlakatele alust andnud ning tõenäoliseimaks asendajaks peetakse Arsene Wengerit, kes pole veel Arsenaliga kontrahti pikendanud.

Rijkaardil ei saa kindlasti kerge olema, sest korraga on meeskonnas ründeliinis kolm totaalset egotsentrikku, kelle ohjamine peaks hollandlase süsimustadesse juustesse natuke halli lisama. Kindlasti ei soovi ükski superründajast alustada pingilt ning see võib hakata meeskonna moraali mürgitama.

Tõenäoliselt hakkab Barca mängima 4-3-3 taktikaga ning esialgu on lubatud mänguaega anda kõigile ründajatele võrdsetel alustel. See tähendab tõenäoliselt väga ilusaid ja väravarohkeid mänge, kus palju tööd hakkab olema mõlema poole väravavahtidel.

Meeskonnast on lahkunud Javier Saviola, Gio van Bronckhorst, Ludovic Giuly ja Maxi Lopez, kellest vaid Gio mängis eelmisel hooajal meeskonnas olulist rolli. Tõenäoliselt on lahkumas ka Eidur Gudjohnsen, kellele jääb praeguses seisus väga vähe mänguaega. Lisaks on ebakindel ka Deco olukord, kuid tõenäoliselt jääb brasiillane esialgu meeskonda. Mõned päevad enne hooaja algust müüdi klubist Juliano Belletti, kes tõusis Arsenali vastu löödud väravaga Meistrite Liiga finaalis fännide seas kangelaseks, kuid seejärel on ebastabiilsusega meeskonnast välja langenud.

Suurepärane koosseis seab Barcelona taaskord Hispaanias suursoosikuks number 1. Kui kõik plaanipäraselt sujub, siis antud koht ka saadakse. Õnneks on pall siiski ümmargune ning paberil mänge ei võideta, v.a. Itaalias.

Real Betis

Üks Hispaania rikkamaid jalgpalliklubisid põrus eelmisel hooajal totaalselt, mille tõestuseks oli 16. tabelirida. Kõigest hooaeg varem oli meeskond mänginud UEFA Meistrite Liigas, kus ei jäädud ju sugugi häbisse, võites näiteks koduplatsil Chelseat.

Sevillas tehti eelmise hooaja järel kapitaalsed muudatused ning vahest olulisim on uus mees peatreeneritoolil, kelleks sai legendaarne Hector Cuper, kes viis Valencia sajandi algul kahel korral UEFA Meistrite Liiga finaali. Viimane periood Hispaanias ei olnud Cuperile siiski niivõrd edukas, sest Mallorca treeneritoolil ei suutnud argentiinlane Baleaaride meeskonda paremate sekka enam viia.

Meeskonnast on lahkunud Robert De Pinho, kes läks tagasi PSV Eindhovenisse ning sealt tõenäoliselt uuele mandrile õnne otsima. Samuti ei leia meeskonna ridadest enam Enrique Romerot, kes lõpetas mängijakarjääri, ning Alejandro Lembot. Laenule on antud väravavaht Pedro Contreras, Juanlu, Maldonado ja Dani.

Hoopis nimekamaks seltskonnaks on meeskonnaga liitunud mängijad. Väravasse hangiti Portugali koondises imeesitusi pakkuv Ricardo, keda ootab ees võitlus koha pärast Toni Doblasega, Villarrealist laenati Leandro Somoza, kaitsesse saabus juurde horvaat Marko Babic, kuid kõige enam oodatakse kahelt lisanduselt ründeliini. Argentiina koondisesse murdnud Mariano Pavonest loodetakse meeskonna esiründajat ning ääremängija Mark Gonzalez tõestas end juba Real Sociedadi eest pallides.

Sellel aastal 100. sünnipäeva tähistav Real Betis viimane liigavõit pärineb koguni hooajast 1934/35. Liigavõitu on muidugi üsna ulmeline oodata, ent kindlasti ootab Sevilla töölisklassimeeskonna fännkond jõudmist eurosarjade kohtadele ning ülihea õnne korral ka näiteks esineliku kohta. Selleks peab Cuper siiski midagi ette võtma meeskonna kaitseliiniga, mis viimasel hooajal sugugi vett ei pidanud.

Betis ei lase kindlasti korduda eelmise aasta ebaedul ning esikümne koht on vägagi reaalne. Tõenäoliselt jäädaksegi esikümne viimastele kohtadele, sest eurokohtadel on ees liiga kõvad konkurendid.

Deportivo La Coruna

Tõeliselt rasked ajad on ootamas 2000. aasta Hispaania meistrit Deportivo La Corunat, kes on kaotanud oma kunagise hiilguse täielikult ning eelmisel hooajal platseeruti alles 13. positsioonile.

Meeskond suutis eelmisel aastal näidata kohati tõeliselt ilusaid partiisid ning näidata hambaid eelkõige suurklubide vastu, nagu Real Madrid ja Barcelona, kuid kokkuvõttes jäädi siiski vastase värava all ründamisega tõsiselt hätta ning lõpetati hooaeg taaskord poolehoidjatele pettumust valmistaval positsioonil.

Kehvad esitused läksid koha maksma senisele peatreenerile Joan Caparrosele ning teda asendab eelmisel hooajal Real Sociedadi väljalangemiseni juhendanud Miguel Angel Lotina. Lotina ainus märkimistvääriv saavutus treeneritoolilt pärineb 2006. aastast, kui juhtis Espanyoli Copa Del Rey võiduni. Eelnevalt pole ta siiski kuskil väga kaua treeneritoolil istuda ning seetõttu ollakse tema oskuste suhtes Hispaania põhjarannikul skeptilised.

Ka mängijatest on tunduvalt kõvemad nimed lahkujate seas. Joan Capdevila oli aastaid Depori olulisimaid kaitsemängijaid, kuid tuleval hooajal mängib ta Villarreali eest. Ka noor ründaja Javier Arizmendi vahetas klubi ning tema värskeks leivaisaks on Valencia. Kõige tõsisem kaotus on muidugi Jorge Andrade müük Juventusesse, mille eest teeniti vähemalt 10 miljonit eurot.

Samuti ei saa vähemalt pool hooaega kaasa teha Juan Carlos Valeron, keda tõsised põlvetraumad on juba pikki kuid väljakutelt eemal hoidnud.

Depori edukaim tehing mängijateturul oli Andres Guardado hankimine Atlasest 7 miljoni euro eest. Noort mehhiklast jahtisid mitmed suurklubid eesotsas Real Madridi ja Benficaga, kuid Guardado lõi käed siiski La Coruna meeskonnaga. Vasakul äärel mängivast 20-aastasest poolkaitsjast loodetakse selle hooaja päästjat, sest kuskilt on vaja see leida.

RCD Espanyol

Viimastel hooaegadel keskmike hulka langenud Espanyol on ennast siiski näidanud suure potentsiaaliga meeskonnaks, kui pidevalt on jõutud kaugele erinevates karikasarjades. Eelmise hooaja krooniks oli UEFA karika finaalikoht, kus siiski jäädi alla Sevillale, kuid seda alles penaltiseerias.

Liigne ebastabiilsus on rikkunud Espanyoli suurte ambitsioonidega algavad liigahooajad juba mitmendat korda. Eelmisel aastal jõuti lõpptulemusena 11. kohale, mis siiski ei rahuldanud mitte kedagi. Meeskonnas on eelmistel hooaegadel kokku hangitud mitmeid andekaid noori ning paistab, et lõpuks on noored ja andekad kasvanud headeks mängijateks.

Olulistematest nimedest on uue hooaja eel lahkunud vaid Walter Pandiani, kes siiski ei olnud põhiründaja, vaid eelkõige pigem suurepärane vahetusmees. Suvel on Espanyoli meeskond hankinud vasakkaitsja Clemente Rodriguezi. Osasunast on ostetud Pamplona meeskonnas põhitegijaks olnud Valdo. Palju loodetakse ka noorelt 20-aastasest Serbia koondise poolkaitsjast Milan Smiljanicist.

Põhiraskus jääb meeskonnas endiselt vanameistritele Ivan de la Penale ja Raul Tamudole. Keskväljal on olulised noored, kuid juba üsna edukad Pablo Zabaleta ja Albert Riera.

Getafe CF

Madridi eeslinnaklubi on ootamas tõeliselt rasked ajad. Meeskonna tüüri juures ebajumalaks tõusnud Bernd Schuster on lahkunud Real Madridi juhendama ning maha on müüdud ka kaitse tugitala Alexis ning ründaja Daniel Güiza. Hooajaeelsetes sõprusmängudes siiski muretsemiseks põhjust ei antud, sest Hollandis peetud turneel seljatati kõik vastased esialgu kindlalt.

Getafe on aastaid olnud La Liga tugevaimaid meeskondi, kes viljeles Schusteri juhtimisel just kaitsest lähtuvat ja kinnist meeskonnamängu. Seejuures on paradoksiks, et sama Schuster hangiti Reali arendama ründavat ja ilusat jalgpalli. Sakslase mantlipärijaks tõusis taanlane Michael Laudrup, kes seni tegeles Brondby juhendamisega.

Alexise asemele hangiti Boca Juniorsist argentiinlane Daniel Diaz, rünnakule on uue jõuna toodud Hispaania noortekoondises ilma teinud Kepa, kes Sevillas heade ründajate paljususe tõttu pingile jäi. Ka eelmisel hooajal Huelvas häid esitusi pakkunud Ikechukwu Uche on liitunud pealinna klubiga.

Mitmed muudatused meeskonnas võivad tänavusel hooajal Getafe säral mõne kraadi maha keerata, kuid totaalset äralangemist pole siiski karta. La Liga ühe parima väravavahiga Roberto Abbondanzieriga kaitstud värav suudetakse loodetavasti jälle kinni saada ning äkki suudetakse teisel hooaja poolel ka meeskond ühtse löögirusikana uue peatreeneri plaane täitma saada. Sel juhul võib oodata tublisid esitusi ning jõudmist eelmise aasta tasemele ehk üheksanda koha kanti.

Levante

Eelmisel hooajal üle kivide ja kändude käinud Levante jäi lõpuks La Ligasse siiski pidama ning sageli suudavad uustulnukad pärast rasket esimest hooaega end liigas teisel hooajal ka maksma panna. Siiski on Levantel ees taaskord väga raske seis, sest meeskonnast on lahkunuid ja uustulnukaid kokku paari meeskonna jagu.

Eelmisel aastal põhiraskust kandnud meestest on lahkunud Olivier Kapo, Salva, Diego Camacho ning Jose Molina. Uusi tulijaid on meeskonnas see-eest üle kümne. Nendest nimekaimateks endine Real Madridi poolkaitsja Savio Bortolini, suurepärane grusiinist ründaja Shota Arveladze, Huelvas mänginud Emilio Viqueira ning endine Interi kaitsja Bruno Cirillo.

Treeneripingil jätkab tänavusest jaanuarist klubiga liitunud Abel Resino.

RCD Mallorca

Eelmise hooaja alguses lubasin Mallorcale kiiret hävingut, kuid hooaja lõpuks pidin oma sõnu sööma - Mallorcast tõusis viimasel hooajal üsna ebamugav vastane, kes teenis üsna kindlalt välja võimaluse ka tänavu La Ligas mängida.

Uuel hooajal on Mallorca ainult tugevnenud. Meeskonnast on lahkunud väheke olulisema nimena Toni Prats, kelle asemele on kohe toodud argentiinlasest olümpiavõitja German Lux. Ebaõnnestunud ründajast Maxi Lopezest puudust ei tunta, kuid ainus oluline lahkuja on Bosko Jankovic, kes eelmisel hooajal tabas üheksal korral.

Uued tulijad on see-eest tunduvalt nimekamad ning tõenäoliselt ei tunta puudust ühestki lahkujast. Rünnakule on toodud Osasunas mägesid liigutanud Pierre Webo. Valenciast on kaitsesse hangitud eelmisel hooajal antikangelase staatusse tõusnud David Navarro, kes on UEFAlt saadud võistluskeelu alt vaba alles 14. septembril. Real Madridist hangiti andekas Borja Valero ning Madridi teisest klubist Atleticost Francisco Molinero. Lisaks Webole tuli Osasunast üle ka suurepärane ründaja Dani Güiza.

Ehkki Mallorca ei tõuse esineliku ohustajaks ei tohiks baleaarlastel olla põhjust karta väljalangemistsooniga flirtimist ning tõustakse stabiilseks keskmikuks tagasi.

Real Murcia

Kui otsida uue hooaja tõenäoliselt nõrgimat meeskonda, siis esimesena tuleb mainida Real Murciat. Kolmandana eelmisel hooajal teisest divisjonist kõrgemale tõusnud meeskonnal pole tõeliselt nimekaid supertähti, kuid eelmise aasta Huelva kogemus näitab, et paberil mahakantav meeskond võib rohelisel murul olla tõeliselt edukas.

Meeskond toetub eelkõige nimekamatele uruguailastele, keda on meeskonnas neli. Väravas on endine Juventuse andekas väravavaht Fabian Carini. Poolkaitsesse on vastavalt Real Madridist ja Valenciast hangitud Pablo Garcia ja Mario Regueiro. Neile lisandub eelmisel hooajal 14 tabamusega meeskonna parimaks ründajaks olnud Ivan Alonso.

Eelmisel hooajal suure sensatsiooniga aste allapoole langenud Celta Vigost osteti Fernando Baiano, kes on heas vormis olles võimeline kõikidele väravaid lööma. Välismaalastest on meeskonnas veel kogenud prantslane Stephane Pignot ning rootslaste tulevikulootus Henok Goitom.

Kodumaistest nimekaimatest mängijatest on Paprikapoiste ridades Curro Torres ning pikalt Real Madridi pinki hõõrunud Alvaro Mejia, kellel on lõpuks end võimalus ka põhimeeskonnas tõestada.

Osasuna

Üle-eelmisel hooajal La Liga neljandana lõpetanud härjajooksu poolest tuntud Pamplona meeskond Osasuna võib sel hooajal langeda tagasi endisaegse peksupoisi rolli. Eelmine, üsna ebaedukas hooaeg, lõpetati kõigest 14. kohal ning suvel on kaotatud mitmeid olulisi mängumehi.

Roberto Soldado, kes lõi eelmisel liigahooajal 11 väravat, siirdus tagasi Real Madridi ridadesse. Üliandeka ründaja asemel hankis Osasuna teise endise Real Madridi noortemeeskonna väravamasina Javier Portillo, kuid erinevalt Soldadost pole õblukese kehaehitusega Portillo väga edukaks osutunud.

Oluliseks lisanduseks on muidugi ka Carlos Vela, kes laenati Arsenalist, kuid mehhiklane on veel liiga noor, et põhimehe koormust kanda. Ka tšiillane Nicolas Medinale pakutakse säravat tulevikku, kuid tulev hooaeg on mehele Euroopas esimene. Hugo Viana oli kunagi samuti üliandekas tulevikulootus, kuid noor portugallane osutus pea kõigis meeskondades üsnagi suureks läbikukkumiseks.

Lahkujaid on hoopis nimekamaid. Kõige enam on kahju muidugi Raul Garcia müügist Atleticosse, sest 21-aastane poolkaitsja oli üks noori Hispaania tulevikulootusi. Kaitsest on lahkunud Carlos Cuellar, kes üritab õnne leida Šotimaa liigas Rangersis. Webo ja Soldado lahkumise mõjusid ründemängule võib tõenäoliselt sel hooajal kõvasti näha. Lisaks Portillole peab tühimikku täitma ka vanameister Walter Pandiani, kes lööb kindlasti mõningad väravad, kuid uruguailase paremad päevad on kindlasti möödas.

Kõike seda arvestades on karta, et Osasuna võib hakata pendeldama viimase viie seas, kuid tõenäoliselt jäädakse napilt siiski liigasse püsima.

Racing Santander

Ka Santanderil on käes tõehetk. Eelmisel hooajal tõusti Nikola Zigici toetusel esikümnesse, kuid serblane müüdi seejärel korraliku raha eest Valenciasse. Lisaks on meeskonnast Real Madridi tagasi läinud Javier Balboa, Lazioga liitus Lionel Scaloni.

Viimase asemel on siiski toodud teine üsna hea mängumehena tuntud argentiinlane Aldo Duscher, vahetult enne esimest vooru lisati meeskonda Dortmundi ründaja Ebi Smolarek, kellelt oodatakse Nikola Zigici suurte saabaste täitmist.

Meeskonna tõeliseks staariks on siiski tõusnud Ezequiel Garay, kes lõi eelmisel hooajal kaitsemängija kohta uskumatud 9 väravat. Argentiinlast on seejärel seostatud mitme suurklubiga ning ebaedu korral liigas võib see talle jääda viimaseks hooajaks Santanderis.

Santander on tõenäoliselt kõige reaalsem väljakukkujakandidaat eelmisel aastal püsima jäänud klubide seas. Kesise ründeliiniga ning suhteliselt ebastabiilse kaitsega meeskonda võib päästa ainult ime või kaasvõistlejate totaalne põrumine. Imet on raske loota, kuid imekombel võib liigast äkki leida kolm veel kehvemat meeskonda, mis jätaks Santanderi sellel hooajal ellu.

Real Madrid

Juhtugu Real Madridiga mis iganes, kuid ikkagi on eelmise aasta meisterklubi kõikide lehtede esikaanel. Eelmisel hooajal lõpuks kõik silindrid tööle saanud meeskonna juhtkond näitas taas erakordset uljust või rumalust ning lasi lõpuks edu toonud peatreeneri Fabio Capello igavale mängustiilile viidates lahti.

Asemele toodi Getafet juhendanud sakslane Bernd Schuster, kes on siiani näidanud Getafe eesotsas samuti väga kaitsvat taktikat.

Mängijateturul alustas Real Madrid suve üsna rahulikult ning enamjaolt tegeleti meeste müügiga ning lepingust vabastamisega. Lahkujate hulka kuulusid teenelised mängijad nagu David Beckham, Roberto Carlos, Francisco Pavon, Diego Lopez, Raul Bravo, Alvaro Mejia ja Ivan Helguera.

Esialgu nopiti endale üsna korralikke mängijaid vabaagentidena. Näiteks Christoph Metzelder Borussia Dortmundist, Javier Saviola Barcelonast ning Jerzy Dudek Liverpoolist. Esimene märk tulevast oli Pepe ostmine Portost 30 miljoni eest.

Esialgu näis Schuster olevat valikuga rahul, kuid totaalsed põrumised hooajaeelsetes sõprusmängudes tagas meeskonda totaalse ostuhulluse. Vähem kui kahe nädalaga osteti Wesley Sneijder, Royston Drenthe, Gabriel Heinze ning Arjen Robben. Oodata on veel ka ühe tipuründaja liitumist, sest Ruud van Nistelrooij ei tohtivat tervet hooaega mängida, sest vastasel korral võib tema mänguaeg tunduvalt vigastuste tõttu lüheneda.

Real Madrid on paberil ülihästi komplekteeritud ning esialgu tühjana seisnud vasak äär on saanud uute ostude näol uue hingamise. Nimekirjast on ära saadetud nii mõnigi üleliigne mängija, kes Bernabeul kuidagi kohaneda ei tahtnud. Näiteks Cassano laenati Sampdoriasse, Emerson ja Cicinho müüdi vastavalt Milani ja Romasse.

Laenult on tagasi pöördunud Roberto Soldado ja Julio Baptista, kuid tõenäoliselt võib üks neist kahest tuleval hooajal raha kuskil mujal teenima hakata.

Nagu öeldud on Real Madrid väga hästi komplekteeritud, kuid hetkel on mängumootoris veel küllaga liiva ja kivikesi. Samas oli ka eelmise aasta alguses Real Madridi minek üsna kesine, kuid hooaja lõpuks saadi Ruud van Nsitelrooij vedamisel esikoht. Kui Schuster on tõesti nii hea treener, kui Reali juhtkond loodab, siis võib tulla taaskord võt, kuid hetkel on põhjust veel skepsiseks ning esikohta ei julge neile kuidagi pakkuda.

Recreativo Huelva

Eelmisel hooajal valmistas just Recreativo La Liga suurima üllatuse, kui enne hooaega lootusetuks peetud meeskond kolkis korduvalt endast tugevamaid ning lõpetas tabelis kaheksandal real. Ründeliinis tõusid suurepärasesse hoogu nigeerlane Ikechuwku Uche ning Florent Sinama-Pongolle.

Esimene on kahjuks klubist sel suvel lahkunud ning teenib hetkel Getafe ridades. Prantslasest endine Liverpooli edurivimees Sinama-Pongolle on siiski meeskonnas edasi ning temalt oodatakse ka sel hooajal tegusid. Meeskonnaga on liitunud paar vägagi korralikku mängumeest, kellest enamik tulevad Portugalist. Kaitsesse on hangitud korduvalt Portugali koondises figureerinud ja kogenud Beto. Rohkem loodetakse siiski noortest Sportingu kasvandikest - Carlos Martins saabus Huelvasse püsiva lepinguga ning Silvestre Varela laenulepingu alusel.

Ka koduliigast on hangitud piisavalt tugev täiendus Villarrealis pallinud Quique Alvareze näol, kes on end kollasärkide eest korduvalt tõestanud.

Peale Uche on veel paar olulist lahkujat, nagu laenulepingu alusel meeskonnas pallinud Cesar Arzo ja Santi Cazorla. Ka Emilio Viqueira on müüdud - Levantesse.

Huelval on sel hooajal kindlasti raskem viimase aasta tulemust korrata, sest nüüd ei alahinda enam neid keegi ning ka meeskonnavaim peaks positiivsena säilinud olema. Mõnekohaline langus siiski tõenäoliselt tuleb ning kokkuvõttes pakun Huelvale kohta esitosina piirimail.

Sevilla

Kellele ei meeldiks Sevilla? Meeskond, kes ilmus korraga ei kuskilt ning tegi kõigis karikasarjades vastaste seljad prügiseks. Kaks UEFA karikavõitu, üks Copa Del Rey, üks Hispaania superkarikas ning üks või kaks Euroopa Superkarikat. Ja kõike seda 15 kuu jooksul. Võimas!

Meeskond on komplekteeritud noortest ja tõelistest vihastest mängijatest, kellele on nüüd keelt limpsama hakanud kogu jalgpalli ladvik. Just suure rahakotiga kosilased võivad antud meeskonnale lõpuks saatuslikuks saada. Chelsea asus hoogsalt rünnakule, et saada eelmiste hooaegade ühe edu pandi Daniel Alvesi Sevillast lahkuma, kuid seni pole Sevilla oma haaret brasiillase ümber lõdvendanud. Kahjuks on Alves ise olukorraga muutunud rahulolematuks ning sihib selgelt väljapääsu ning "paremat" klubi.

Ka Sevilla peatreeneril Juande Ramosel käidi äsja "kosjas", kui Inglismaa igavene põruja Tottenham Hotspur üritas meest väidetavalt hiiglasliku lepinguga enda etteotsa palgata. Hispaanlane eelistas siiski paremat ilma ning saatis Londoni klubi tühjade kätega tagasi.

Sevilla näitas oma head vormi juba Hispaania superkarika mängudes, kus topiti Real Madridi värav palle lihtsalt täis. Sevilla mängib tegelikult suhteliselt kaitsvat jalgpalli, kuid nende ründajad on õnnistatud niivõrd hea väravavaistuga, et löövad oma võimalused pahatihti väga hea protsendiga ära.

Eesliini võimsaim kuju on muidugi Fredric Kanoute, kes on juba paar aastat olnud klubi staarründaja ning üks parimaid antud kohal kogu Euroopas.

Meeskond pole suvel absoluutselt nõrgenenud. Lahkunud on vaid Kepa ning Aitor Ocio, kes ei mänginud kumbki viimasel aastal klubis esimest ega ka teist viiulit. Meeskonda on lisatud üliandekas belglane Tom De Mul, itaallane Morgan De Sanctis ning Hollandi mõnikordhea-mõnikordhalb kaitsja Khalid Boulahrouz. Kõige olulisem lisandus on tõenäoliselt hoopis Lensist hangitud Kanoute kaasmaalane Seydou Keita, kes on keskväljal üsna Momo Sissokolik mängulõhkuja.

Sevilla on tõenäoliselt üks meeskondadest, kes trügib sel hooajal kahe esimesega ühes rinnas hooaja lõpuni. Loodetavasti suudab ta vähemalt ühe suure selja taha jätta ning esimese kahe hulgas lõpetada. Lisaks peab nendega kindlasti arvestama Meistrite Liigas.

Valencia

Valencia on stabiilselt olnud Hispaania tippmeeskond. Meeskond, kes pigem rõhub kodumaiste staaride ostmisele, on Hispaanias suhteliselt populaarne ning ka sel hooajal on neil koos tõeliselt sümpaatne seltskond.

Eelmisel hooajal jäädi lõpuspurdis Real Madridile ja Sevillale alla ning nii lepiti kõigest neljanda kohaga. Valenciat kummitasid eelmisel aastal siiski pidevalt vigastused ning nende taha võis jääda mitmeid punkte, millega oleks võidud tõenäoliselt olla esikoha meeskond.

Suvel liitusid meeskonnaga mitmed kohalikud supernimed: keskkaitsesse Alexis Ruano ja Ivan Helguera, väravasse sakslaste peatne esinumber Timo Hildebrand, poolkaitsesse ülimegaandekas Juan Mata Real Madridi vutikoolist. Kõige nimekam lisa on saabunud number 9 kohale, kuhu tulid Javier Arizmendi ning ülipikk Nikola Zigic, kes peavad konkureerima hakkama Fernando Morientesega.

Just kaitsjatel on uue hooaja eel kõigi tähelepanu, sest meeskonnast on lahkunud aastaid põhimees olnud Roberto Ayala ning häbistatud David Navarro.

Meeskonna uueks supertäheks on tõusmas David Silva, kes lõi just viimases koondisemängus Kreeka võrku kaks väravat. Valencial on andekaid kohalikke mängijaid veelgi. Asier Del Horno, Raul Albiol, Carlos Marchena, David Albelda, David Villa, Ruben Baraja, Miguel Angel Angulo - õhesõnaga tsiteerides klassikuid: "Enne läheb jumala päike looja, kui Valencia superstaarid üles kirjutatud saan".

Nagu Sevilla, on ka Valencia võimaline murdma kahe tippmeeskonna valitsusaja ning lõpetama La Liga tabeli esiotsas. Mis saaks olla veel meeldivam, kui näiteks viimases voorus Valencia ja Sevilla vahel meistritiitel välja mängitaks ning suured rahapütid tiitlist ilma jääks?

Real Valladolid

Eelmise aasta teise divisjoni võitja Real Valladolid on uutest tulijatest tõenäoliselt kõige elujõulisem meeskond. Kuigi suuri tähti on suhtkoht vähe, on meeskonnas piisavalt palju potentsiaali, et püsima jääda. Lisaks pole Valladolid ka vaesemate klubide hulka kuuluv.

Meeskonna tuntuimad nimed peaksid olema Jonatjan Sesma, Bartholomew Ogbeche, Daniel Kome ning Fabian Estoyanoff.

Väravasse on uueks hooajaks hangitud Valencia andekas puurilukk Ludovic Butelle.

Tõenäoliselt ei suuda meeskond korrata 2000. aasta saavutust, kui liigas lõpetati 8. kohaga, kuid umbes 14. koha piirimaile peaks Valladolid hea õnne kroral maanduma küll. Halva õnne korral mängitakse järgmisel hooajal taas aste madalamal.

Villarreal

Kollased allveelaevad on viimaste kuude jooksul muutunud tundmatuseni. Diego Forlan on kolinud pealinna ning Juan Riquelme on ka lahkumas, kuid tema suund on veel teadmata, igatahes on teada, et endist superstaari ei taheta meeskonnas enam näha.

Lisaks eelmainituile on eelmise hooaja viiendast meeskonnast lahkunud oluliste väravatega silma paistnud Rodolfo Arruabarrena, keskväljamees Alessio Tacchinardi ning Cesar Arzo, Quique Alvarez ning Juan Manuel Pena. Omapärasesse käiku segas Villarreali Roberto Ayala, kes liitus küll Villarrealiga, kuid päevake hiljem liikus juba Zaragozasse.

Samas pole Villarreal muutunud sugugi nõrgemaks. Ründes on meeskonnal ette näidata noor ja üliandekas Giuseppe Rossi, kes hooajaeelsetes mängudes näitas erakordselt head minekut ja arvukalt väravaid. Kaitseliiniga liitus koondislane Joan Capdevila. Väravas võib tervitada endist Real Madridi teist valikut Diego Lopezit.

Kindlasti tasub uuel hooajal silmas pidada ka Prantsusmaa koondislast Rio Mavubat, kes on lisaks veel väga huvitava elusaatusega. Nimelt sündis angoola päritolu mängija põgenikepaadis Vahemerel.

Villarrealil saab olema raske, kuid mitte võimatu, eelmise aasta viiendat kohta korrata. Selleks peavad vaid Rossi, Mavuba ja Josico tüüpi mehed terved olema ning Pascal Cygani taolised kaitsjad platsilt võimalikult kaugele jätma.

Real Zaragoza

Eelmisel hooajal vapralt kuuendana lõpetanud Zaragoza on ka sel aastal kindel esiotsa meeskond. Tiimist on küll lahkunud kaitse tugitala Gabi Milito, kuid üldiselt on meeskond jäänud suhteliselt samaks.

Lisaks argentiinlasele on meeskonnast lahkunud Gerard Pique, kes naasis ManU-sse ja pensile läinud Cesar Sanchez ja Agustin Aranzabal. Saksamaale naasis ka meeskonna teine ründaja Ewerthon.

Eelmise aasta vahest parim mees Carlos Diogo saadi Real Madridilt siiski kuue miljoni euro eest kätte ning teised täiendused seavad Zaragoza väga tugevate meeskondade ritta. Rünnakul on ette näidata endine Betisi staar Ricardo Oliveira, kes on pärast ebaõnnestunud aastat Milani ees kindlasti tegutsemiindu täis. Kaitsesse toodi kaks kogenud mängijat Roberto Ayala ning Francisco Pavoni näol.

Francelino Matuzalemist, kes seni teenis palka Donetskis, võib olla selle hooaja üks komeete, kes peaks Pablo Aimari ja Andres d'Alessandroga koostöös looma üliohtliku trio.

Zaragoza on esimene meeskond nö. teisest lainest, mis jääb suure viisiku selja taha. Kindlasti on neil siiski piisavalt tahtmist ja ka oskusi, et end nende suurte vahele kiiluda.