2020. aastast hakkab Eesti Jalgpalli Liit solidaarsusmaksetega toetama eurosarjades mittemängivaid klubisid. Hollandis tehakse seda juba praegu, kuid uuendusena hakatakse klubide vahel jagama ka eurosarjade auhinnarahasid.

Nimelt võtsid Eredivisie klubid sel kuul toimunud kohtumisel üksmeelselt vastu otsuse anda tõuge Hollandi jalgpalli arengusse ja kvaliteedi tõstmisesse. Tööga viies suuremas valdkonnas loodetakse tõsta kohaliku profijalgpalli taset, klubide sissetulekut ja lõpuks kerkida UEFA liigade edetabelis kaheksandale kohale (praegu ollakse 11. real).

Viieks põhiteemaks valiti: 1) suurem solidaarsus auhinnarahade jagamisel, 2) noorte treeningkvaliteeti investeerimine, 3) profiliigade vormi muutmine, 4) võrdsete mängutingimuste saavutamine ja 5) profijalgpalli arendamine.

Kõige põnevam neist on esimene, milles tehti üks ajalooline otsus. Nimelt saab Eredivisiest alates järgmisest hooajast Euroopa esimene liiga, kes jagab eurosarjades mängivate klubide auhinnarahast 5% klubide vahel, kes eurosarjades ei mängi. Ja nendest auhinnarahadest, mis teenitakse alagrupifaasist edasipääsemise korral, jagatakse laiali 3,75%.

Hollandi jalgpalli puhul on nende numbrite kontekstis juttu miljonitest eurodest. Näiteks ainuüksi juba Meistrite liiga alagrupiturniirile jõudmine tagab ühele klubile UEFA-lt 15,25 miljonit eurot. Selliseid klubisid on sel hooajal Ajaxi ja PSV näol kaks. Iga seal saadud võit toob klubile 2,7 miljonit ja viik 900 000 eurot. Ajax tagas ka alagrupist edasipääsu - automaatselt 9,5 miljonit eurot juurde. Lisaks makstakse auhinnarahasid Euroopa liigas mängivatele ja mõlema eurosarja eelringides osalevatele klubidele. 18-liikmelisest liigast seitsmele on igal suvel tagatud euromängud ja sellest tulenevalt ka auhinnaraha.

Lisaks on Hollandis juba praegu olemas solidaarsusmaksed Eredivisie klubidele, kes ei mängi eurosarjades. Sel hooajal oli laialijagatav summa 4,5 miljonit eurot. Uuest hooajast laiendatakse toetuse saajate arvu: 85% rahast läheb Eredivisie meeskondadele ja 15% Eerste Divisie ehk Hollandi esiliiga klubidele.

Teise alateema puhul rõhutati noorte arendamise akadeemiate kohustuslikkust, noormängijate üleminekusummade tõstmist ja härrasmeeste kokkulepet, et tippakadeemiad ei meelita üksteiselt talente üle. Kolmanda punkti all otsustati näiteks, et võistlusformaat jääb samaks, aga arutatakse väljalangemise süsteemi muutmist, eurosarjades osalevate klubide kalendrisse lubatakse paindlikkust ja muudatusi ning mängude ja hooaja/talvepausi algusajad pannakse paika konsulteerides klubide, televisiooni ja fännidega.

Neljanda põhiteema eesmärgiks on julgustada praegu kunstmurul mängivaid klubisid üle minema naturaal- või hübriidkattega väljakutele. Viienda punkti all võeti eesmärgiks tõsta liiga kvaliteeti ja positsiooni, kasutada maksimaalselt meedia- ja reklaamiõiguseid ning tagada see, et liiga ise suudab seista kõigi 18 klubi huvide eest.

"Eredivisie klubid näitasid, et nad suudavad teha efektiivseid otsuseid, mis on liiga ja Hollandi jalgpalli huvides, kuid mis ei ole alati täielikult kooskõlas klubide enda huvidega nende individuaalsel tasemel," seisis liiga avaldatud teates.