Euroopa suurliigadest ühe viimasena otsustas koroonaviiruse leviku tõttu mängupausi teha inglaste Premier League. Seejuures oldi veel neljapäeva pärastlõunal valmis nädalavahetusel mängima, kuid värsked uudised Mikel Arteta ja Callum Hudson-Odoi haigestumisest tõmbasid sellele kiirelt kriipsu peale. Esialgu peetakse pausi 4. aprillini, kuid on ülimalt tõenäoline, et väljakule ei naasta ka siis, vaid märksa hiljem. Mis saab aga meistritiitlist, eurokohtadest, väljalangemisest?

Välja pakutud kuupäeval mängudega jätkamine tundub seda ebatõenäolisem, et tervishoiuameti hinnangul jõuab viiruse levik Suurbritannias selleks ajaks pigem haripunkti, mitte ei vähene. "Öelge mulle, kas teie arvates on olemas väikseimgi võimalus, et teadus ütleb meile: aprilli alguses on turvalisem mängida kui praegu?" esitas üks kõrgliiga juhtkonda kuuluv, ent anonüümseks jääda soovinud isik Telegraph Sporti arupärimisele vastuseks retoorilise küsimuse.

Arvestades, et tõenäoliselt jõuab viirus Suurbritanniasse mandri-Euroopast hiljem, võib üsna kindlalt ennustada, et enne maikuud ei õnnestu liigamängudega jätkata. Selle poolt räägib ka asjaolu, et hetkel isolatsioonis viibivad meeskonnad - nagu näiteks Arsenal, kes pandi pärast Arteta diagnoosi täies koosseisus karantiini - vajavad enne väljakutele naasmist aega ka treenimiseks ja vormi taastamiseks.

Liverpooli liigatiitli ümber keerlev küsimus annab küll ohtralt kõneainet irvhammastele ("koroona on neile sel hooajal vägevam vastane kui mis tahes tene klubi" jt naljad levivad juba hoogsalt), kuid hooaega enneaegselt lõppenuks kuulutades valmistaks see teema liiga juhtkonnale kõige vähem peavalu. Hoopis keerulisem on näiteks otsustada, mis hakkaks toimuma eurosarja viivate kohtade arvestuses.

Lisaturniir? Eelmise hooaja paremusjärjestus? Ja järgnevad kohtulahingud?

Kas jätta kehtima status quo ehk eraldada pilet samadele meeskondadele, kes pääsesid Meistrite liigasse ja Euroopa liigasse käimasolevaks hooajaks? See kõlaks veel loogilisemalt juhul, kui teisipäeval peetaval UEFA videonkonverentsil langetataks (oodatav) otsus, et tänavused eurohooajad tühistatakse. Ent samas kaasneks kindlasti kohe protest Meistrite liigasse pääsenud Tottenhami osas, keda edestavad hetkel tabelis nii Manchester United, Wolverhampton kui ka Sheffield United.

Punktivahed on seejuures äärmiselt väikesed ja näiteks Sheffield Unitedil on ka mäng varuks, mille võitmise korral võiksid nad olla tabelis mitte seitsmendal, vaid koguni viiendal kohal. See viiks nad aga Euroopa liiga asemel juba Meistrite liigasse, kui pidada meeles Manchester Cityle määratud eurosarjades osalemise keeldu. Alternatiivse võimalusena saaks eurokohtadele pretendeerivate meeskondade vahel pidada ka eraldi lisavalikturniiri.

Eelnimetatud teisipäevane arutelu võib kaasa tuua veel ühe lahenduse, kui UEFA 55 liikmesriiki peaksid otsustama, et ära jäetakse suvine EM-finaalturniir. See võimaldaks suurliigadel võib-olla hooajad siiski kevadel-varasuvel lõpuni mängida. Samas on võimatu ette ennustada, kuidas koroonaviiruse tõrjumisega hakkama saadakse. Halvimal juhul kestab mängupaus koguni septembrini ehk uue hooaja alguseni.

Kolm võimalust, kõik küsimärkidega

Hetkel näib seega olevat kolm varianti. Esiteks: mängudega jätkatakse esimesel võimalusel, isegi kui need peaksid uue hooaja kohtumistega juba kattuma. Teiseks: liiga lõpeb planeeritud kuupäeval mais sõltumata sellest, mitu mängu on selleks hetkeks mängitud, ehk kehtima võib jääda ka praegune tabeliseis. Kolmandaks: hooaeg tühistatakse täielikult. The Independenti andmetel pooldavad viimast varianti ehk hooaja nullimist ja suve lõpus uuesti alustamist hetkeseisuga vaid üksikud klubid, mistõttu selle realiseerumine pole kuigi tõenäoline.

Kui avalikkus keskendub peamiselt Liverpooli tiitlile ja eurokohtade küsimusele, siis tegelikult on kõige kaalukam hoopis kõrgliigasse püsimajäämise teema. Väljalangejatele tähendaks see kümnete või isegi sadade miljonite kaotamist, sestap võib siin vabalt kaalul olla mõne klubi püsimajäämine või suurtesse rahalistesse raskustesse sattumine. 

Praegu on Premier League'i tabelis väljalangemistsoonis Norwich, Aston Villa ja Bournemouth. Neist viimane on seejuures võrdsetel punktidel Watfordi ja West Hamiga ning jääb joone alla kõigest ühe pügala võrra Watfordist kehvema väravate vahe tõttu. Seega on igati loogiline eeldada, et hooaja hetkeseisuga lõpetamise otsus tooks kaasa protestid ja võimalik, et pika kohtuvaidluse.

Et kellelegi sel moel mitte liiga teha, on välja käidud veel üks võimalus: kõik praegused 20 klubi jätkavad kõrgliigas, neile lisandub esiliigast ehk Championshipist kaks meeskonda, kes on otsepääsme praeguse seisuga välja teeninud. Nendeks on Leeds United ja West Bromwich Albion, kes pealegi edestavad jälitajaid arvestatava vahega. Tavapärane kolmas Premier League'i pääseja jääks sel juhul play-off'i kaudu lihtsalt jagamata.

Mis saab üleminekuaknast?

Suvel mängimise vastu räägib jällegi asjaolu, et ühes hooajaga lõpeb ju paljude mängijate leping. Enamasti on lepingu lõpp aga fikseeritud kuupäevaliselt ehk tekib küsimus, kuidas muutunud olukorras käituda. Antud küsimuse peavad ilmselt isekeskis lahendama kõik UEFA liikmesriigid, sest see puudutab neist enamikku. Lisandub veel üks aspekt: paljude mängijate lepingus on lisaks fikseeritud töötasule teatavasti märkimisväärsed boonussummad, mida makstakse sõltuvalt hooaja tulemustest. Kuidas praeguses olukorras aga neid määrata?

Kui mängud niipea ei jätku, saavad Premier League'i klubid rahaliselt mõnda aega hakkama sellest hoolimata, et mängupäevade tulu jääb saamata. Küll aga on löögi all madalamate liigade klubid, kelle sissetulekust moodustavad mängupäevadel teenitavad summad märksa suurema osa - mängijatele tuleb ju palka ikka edasi maksta ehk kulud suurt ei vähene. Tõenäoliselt just seetõttu pannakse täna ikkagi pall mängu Inglismaa madalamatel liigatasemetel. Tugevuselt viiendas liigas ehk National League'is peetakse kuus, astme võrra allpool asuvas liigas 17 mängu. Aeg näitab, kas ja kui palju inglaste kangekaelsus neile lähinädalatel ja -kuudel kätte võib maksta.