Enne kolmapäevast UEFA Youth League'i esimese eelringi korduskohtumist FCI Levadia U19 rivistuse vastu, kus Eesti noortele uut ja vana tehti (12:1 võit, kahe mängu üldskoor 16:1), rääkisid Islandi ühe edukama jalgpalliklubi IA Akranes juhid, kuidas nad on kõigest viie aastaga suutnud oma noortetöö kvaliteeti oluliselt tõsta.

Akranes on 18-kordne Islandi meister, mis asetab nad vastavas kõigi aegade pingereas kolmandale kohale. Samas tuldi viimati meistriks 2001. aastal ja eurosarjas osaleti viimati 2006. aasta suvel. U19 rivistuse mängud Levadia eakaaslastega olid Akranesi jaoks esimene euroetteaste 13-aastase pausi järel, mille käigus käis esindusmeeskond kahel korral ära ka esiliigas.

Akranes asub Islandi pealinnast Reykjavikist 50 kilomeetri kaugusel ning on väike linnake 7000 elanikuga. Sealsel jalgpalliklubil pole majanduslikult võimalik pealinna esindustega konkureerida, sest sponsorväljundina on viimased igal juhul atraktiivsemad.

Järelikult tuleb asju teha teisiti ja kavalamalt, selgitasid klubi tegevjuht Sigurdur Tor Sigursteinsson ning U19 meeskonna juht Tjörvi Gudjonsson. Akranesi nipiks on kujunenud noormängijate võimalikult varajane meeste jalgpallis karastamine.

"Kõik Levadia vastu platsile tulevad mängijad on eelmise paari hooaja jooksul saanud paari-kolmekümne mängu jagu kogemusi Islandi tugevuselt kolmandas või neljandas liigas meeste vastu mängides," märkis Sigursteinsson.

Islandlaste sõnul koosnevad nende tugevuselt kolmas ja neljas liiga enamasti meeskondadest, kus pallivad 30ndates eluaastates endised Islandi kõrgliigamängijad. "Selles keskkonnas tegutsemine arendab noori füüsiliselt, aga samuti parandab mängust arusaamist, sest kogemused tähendavad ju suuremat jalgpallilist nutikust, mille rüpes saavad noored enda sama oskust kiiremini arendada, kui ainult omavanuste vastu ja seas mängides," rääkis Sigursteinsson.

Ettekannet kuulanud kogenud Eesti treenerid märkisid, et kirjeldatud mudelit pole siin võimalik üks-ühele kopeerida, sest meie tugevuselt kolmandas ja neljandas liigas kirjeldatud seltskonda praktiliselt pole. Endised kõrgliigamängijad ei kipu Eestis madalamaid liigasid mängima. Positiivse erandina võib välja tuua II liiga võitja Paide Linnameeskond III, ent sageli leiavad kõrgliigaga lõpparve teinud mehed endale väljundi saali- või rannajalgpallis. Või lõpetavad lihtsalt jalgpallimängu ära.

Allolevas videos on esiplaanil Akranesi kodustaadion, mille taga on jalgpallihall, mille taga omakorda kaheksa treeningväljakut. Kogu see taristu kuulub linnale ja on klubile tasuta kasutada.

Viie aastaga tõusis koondislaste arv 0-lt 31-ni

Islandil on asjad aga teisiti ning Akranes on viimase paari aastaga lõiganud kirjeldatud lähenemise pealt magusaid viljapäid. "2013. aastal polnud mitte ükski Akranesi jalgpallur mitte ühegi vanuseklassi Islandi koondisega hõivatud, hooajal 2017-18 oli see number erinevate vanuseklasside peale kokku 31!" sõnas Gudjonsson.

Koondisesse kuulumine on märk kvaliteedist. Nagu ka see, et välismaalt on hakatud Akranesi mängijate vastu üha enam huvi tundma. Abiks on olnud ka Islandi A-koondise edu 2016. aasta EM-il ja 2018. aasta MM-ile kvalifitseerumine, mis asetas Islandi vuti teravama luubi alla. "Kui kõik läheb hästi, ekspordime sel talvel välismaale 5-6 mängijat vanuses 16-17, kes on oma uues klubis valmis osalema esindusmeeskonna tegemistes," märkis Gudjonsson.

Kuigi Akranesi jaoks on tähtis sissetulekuallikas igal aastal klubi käsutuses oleval kaheksal täismõõdus jalgpalliväljakul korraldatav U8 vanuseklassi turniir, siis sealt teenitavast klubi jätkusuutlikuks majandamiseks Islandi kõrgliigas ei piisa. Sponsortulu teenimine on 7000 elanikuga asulas keeruline. Seega jääb üle mängijaõiguste müük.

Näiteks oli klubi jaoks väga oluline, et 2017. aasta alguses Rootsi kõrgliigaklubisse Norrköping siirdunud Sigursteinssoni poeg Arnor Sigurdsson müüdi seal eelmisel sügisel Moskva CSKA-sse. Väidetav üleminekusumma oli 4 miljonit eurot, millest sai oma osa ka Akranes.

"Kirjutame iga välismaale siirdunud mängija lepingusse, et osa järgmisest üleminekusummast kuulub meile. See on meie jaoks väga tähtis sissetulek. Tõsi, kõigi mängijate puhul see ei toimi. Samas oli Akranes oma tippaegadel tuntud kui võistkond, kelle vastu on väga raske mängida.

Sitkus on praegugi meie bränd – kui müüme mängijaid välismaale, siis pigem nad tagasi ei tule, sest nad saavad seal hakkama. Mitmete teiste Islandi klubide mängijad on kolme aasta pärast kodumaal tagasi, sest puudu jäi võitlusvaimust, mis võõras keskkonnas hakkama saamiseks ülivajalik," rääkis Sigursteinsson.

15-aastasena Norrköpingusse ja 16-aastasena debüüt Rootsi kõrgliigas

Näide, mille Sigursteinsson ja Gudjonsson tõstsid esile kui suure edu, puudutab Isak Bergmann Johannessoni, kes sai tänavu märtsis 16-aastaseks, aga oli juba paar kuud varem Norrköpingusse siirdunud.

"Teda soovisid endale Torino Juventus, PSV Eindhoven, Amsterdami Ajax, Molde ja FC Kopenhagen, aga Isak valis Norrköpingu. Paljud läksid otsuse peale hulluks, sest kuidas on võimalik eelistada mingit Rootsi klubi, kui on võimalik liituda Juventuse või Ajaxi akadeemiaga? Sest Norrköpingus tagati Johannessonile võimalus harjutada esindusmeeskonna ehk meestega," selgitas Sigursteinsson ja lisas uhkelt: "Septembris tegi ta Rootsi kõrgliigas debüüdi!"

Tõsijutt, 16-aastane Johanneson sekkus 26. septembri mängus Eskilstuna vastu (4:0 võit) viimaseks seitsmeks minutiks. Ning väärib lisamist, et Norrköping, kus varuväravavahiks Eesti mees Andreas Vaikla, liigitub Rootsi kõrgliigas tipptiimide sekka. Praegu asutakse tabelis viiendal kohal ja jäädakse Karol Metsa koduklubist Stockholmi AIK-st maha vaid kuue punktiga.

Akranesi kasutatav mudel näeb seega ette noormängijate arengu turgutamist ja kiirendamist läbi nende varajase karastamisega täiskasvanute jalgpallis. "Kui oled piisavalt hea, oled ka piisavalt vana!" moto tähendab, et noore ea tõttu kedagi tagasi ei hoita.

"Rootsi treenerid küsisid, miks on 17-aastane Islandi mängija meeste jalgpalliks palju paremini valmis, kui nende enda noormängijad? Sest ta osales juba 15-16-aastasena esindusmeeskonna treeningutel," meenutas Sigursteinssoni oma poja Sigurdssoni siirdumist Norrköpingusse 2017. aasta alguses.

Samas on selge, et Akranesi mudel pole universaalselt kasutatav, vaid pigem sobiv keskkonda, kus tegutsevad nemad. Ning selle mudeli toel esindusmeeskonna Islandi kõrgliiga tippu viimine on Sigursteinssoni ja Gudjonssoni hinnangul aeganõudev ja keeruline, sest rivaalide majandusliku võimekusega konkureerida ei suudeta. tänavu jäädi viimasena kõrgliigasse püsima ja oldi selle tulemuse üle õnnelikud.

• Akranesi akadeemias on igal aastal hõivatud 400-500 noort, kusjuures kedagi ei saadeta ukselt tagasi sõltumata oskustest. Klubis töötab 30 treenerit ja 6 ametnikku.
• Mängimise eest saavad Akranesis tasu 38 mängijat, kellest keegi pole aga täisproff, vaid jalgpalli kõrvalt kas õpitakse või käiakse tööl.
• Akranesi funktsioneerimine poleks võimalik vabatahtlike abita, keda on igal aastal hõivatud sadu.
• Akranesi kasutuses on esindusstaadion, sisehall ja kaheksa treeningväljakut. Kõik välisväljakud on loodusliku muruga, mis tähendab talviti sisehallile suurt koormust, aga sellega saadakse hakkama.
• Jalgpallitaristu kuulub linnale, kes tasub halduskulud ja annab väljakud klubile tasuta kasutamiseks. Üüri klubi väljakute eest linnale ei maksa.
• Klubi suurim sissetulekuallikas on iga-aastane U8 vanuseklassi turniir, kus osaleb 1600 mängijat 25 klubist ja mis toob linnakesse kokku 8000 külalist. Turniiri korraldamises osaleb 600-800 vabatahtlikku.