Eelmisel laupäeval toimunud ja meeletult palju kõneainet tekitanud U15 liiga kohtumine Nõmme Unitedi ja TJK Legioni vahel toob kaasa uue kampaania: juba eelseisval nädalavahetusel soovitakse võsukeste mänge vaatavad lastevanemad sõbralikus keskkonnas kokku viia.

Spordis, eriti noortespordis, ja selle ümber turvalise keskkonna loomise nimel kutsub Eesti Jalgpalli Liit ellu algatuse "Ausalt ja austusega". Kampaania saadik ja idee autor on muusik, jalgpallifänn, harrastusjalgpallur ning jalgpalli mängivate laste isa Indrek Raadik, tuntud ka kui Summer.

EJL kutsub ühes Raadikuga lapsevanemaid ja klubisid üles mängudele eelnevaks ühisfotoks ning lastevanemate esindajate kätlemiseks. "Mängijad ja kohtunikud suruvad ju alati enne mängu kätt. Näitame nüüd ka lastevanematena, et meiegi oleme väljas ausa spordi eest, toetame oma lapsi ning austame mängureegleid," lisas Raadik.

Fotod jõuavad omakorda klubide sotsiaalmeediakanalitesse ning Eesti Jalgpalli Liit innustab ka teisi spordialasid algatusega liituma.

Raadik rääkis Soccernet.ee-le, et laupäevases kohtumises nähtu ajas tal südame põhjalikult pahaks. "Päriselt ka, oleksin peaaegu oksele hakanud. See oli kole, rõve. Kui seda teksti, mida lastevanemad seal esitasid, kõrvaklappidega kuulata, nii et see kõik otse vastu kuulmekile tuleb... See on tõesti rõve, vastik. See oli nii kole mäng, ma ei ole sellist asja varem mitte kunagi näinud. Tuli meelde, kui käisin kunagi Kotka staadionit päevajuhina avamas ja seal läksid kahe Lasnamäe satsi lastevanemad omavahel päris korralikult kaklema. Mina olin seal mikrofoniga vahel, hea, et ise peksa ei saanud."

• "Proovi sa nüüd vilistada, kuradi li*s!" Kes on süüdi, et mäng lõppes kakluse ja katkestamisega?

Raadiku sõnul on ta korduvalt näinud, kuidas agarad lastevanemad võtavad noorte mängudel platsi kõrval endale liiga suure rolli. "Kui käin ka enda lapse mängudel, siis ütlen loomulikult ka oma poisile mingeid asju ja olen ka teistele öelnud. Aasta alguses võtsin suuna, et räägin ainult oma pojaga, aga rõhutan alati seda, et ta peab kuulama just treenerit. Mõned vanemad võtavad aga treeneri rolli ja mängu juhtimise platsi kõrvalt just kui üle, samuti kommenteeritakse kohtuniku tööd, kuigi sellistes mängudes on ju vile lõplik."

Kõik need mõtted ja tunded tekitasid talle idee, millest nüüd jalgpalliliit kinni haaras. "Kuna minu poisil algab nüüd nädalavahetusel hooaeg võõrsilmänguga FC Tallinna vastu, siis võtsin nende klubi juhi Alex Aaleniga ühendust ja pakkusin välja, et tuleme neile külla ja enne mängu suruvad ka lastevanemad omavahel kätt, istume rahulikult koos ja vaatame mängu. Kohtunik ja treenerid juhivad mängu ja väljaku kõrval elame viisakalt kaasa. Alex ütles, et see on väga hea mõte."

Aktsiooni idee on vastasleere lähendada ja rõhutada seda, kui tähtis on väljaku kõrval lisapingeid mitte tekitada. "Kõige tähtsam on luua sõbralik õhkkond, et ka lapsed väljakul näeksid: Harju ja FC Tallinna lastevanemad istuvadki tribüünil koos ja elavad kaasa. Või siis istutakse eraldi, aga tekiks muutus selles osas, et sealt ei kõlaks platsi suunas ebatsensuurseid sõnu. Meie ei räägi kodus vene keelt, aga minu 12-aastane poeg on juba mängudest ära õppinud sellised venekeelsed fraasid, mis ei tohiks normaalsed olla."

"Tibla" ja "sibul" samaväärseks kui "neeger"?

Raadikul on südamel, et 30 vabadusaastaga ei ole eestlaste ja venelaste vaheline integratsioon päriselt õnnestunud.

"Jalgpall on oma integratsioonipoliitika poolest olnud kõikide sfääride peale vaat et kõige edumeelsem üldse: meil on Eesti koondises poisse, kes on pärit vene keskkonnast, aga räägivad eesti keeles ja annavad intervjuusid. Neil võib vigu sisse tulla, aga kurat, seda on jube hea näha, kui nad püüavad ja austavad keskkonda, milles nad elavad!"

Mõistagi ei saa rahvustepõhises konfliktis kuidagi süüdistada ainult üht poolt. Raadiku sõnul teavad nii noored kui vanemad eestlased väga hästi, millistele nuppudele vajutada, et vene rahvusest inimesed närvi ajada.

"Sain üks päev kokku ühe mustanahalise mehega, kellega kunagi koos korvpalli mängisime. Rääkisime sellest samast teemast: jalgpall ja eestlased-venelased. Tema ütles mulle selle peale: aga kas sina mäletad, et kui mina Eestisse tulin, ütlesid sina mulle "neeger"? Muidugi mäletasin, ütlesin talle ka seda, miks ma talle seda ütlesin. Ta ütles, et jah, see ei olnud solvav, aga kõik oleneb tohutult kontekstist. Kui tuleb näiteks välja, et need Nõmme poisid sõimasid vastaseid väljakul ka tibladeks ja sibulateks, siis ... Mina olen kodus oma poisile öelnud: kui ma tema suust seda platsil kas või ühe korra kuulen, siis tähendab see seda, et treeningutega on kõik. See ei ole see koht, see on nende jaoks nagu punane rätik."

Lõpuks taandub palju kodusele kasvatusele. "See on see koht, kus lastevanemad peaksid aru saama, et see, kuidas lapsed mängivad ja väljakul käituvad, peegeldab neid endid. Meil on vene rahvusest inimesi väga palju. "Tibla" ja "sibul" tuleb ära unustada. Sellist asja ei tohi olla! Kui treener midagi sellist kuuleb, tuleb mängija kohe platsilt ära võtta. Sellises kohas ei saa mõelda tulemusele, vaid peab last kasvatama."

Kas aktsioon võtab jalad alla?

Plaanitava aktsiooni käigus võiksid klubid oma sotsiaalmeediasse vanemate ühispilte postitada. Arusaadav, et selline tava ei kesta ilmselt lõputult, kuid aitab kindlasti praegusel ajal, kus teema on teravalt üleval, pingeid maandada.

"Mul oleks ülihea meel, kui kõik Eesti jalgpalliklubid, kes noortega tegelevad, võtaksid selle traditsiooniks, et koduvõistkonna lastevanemad võtavad külalisvõistkonna lastevanemad vastu, suruvad kätt ja teevad ühispildi. See oleks üliäge! See võiks kogu kremplit tunduvalt paremaks teha."

Jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjon langetas Unitedi ja Legioni kohtumises toimunu osas otsuse, millega on võimalik tutvuda siin.