Nüüd, kui Itaalia Serie A klubi SPAL sõlmis Georgi Tunjoviga ka profilepingu, on tema A-koondisesse mittekutsumine eriti absurdne, oli seisukoht, mis eelmise nädala uudise järel mitmelt poolt kostunud. Tegelikult ei muutnud leping antud küsimuses mitte midagi.

"Järvela märkmik" on esmaspäeviti või teisipäevit ilmuv rubriik, kus Soccernet.ee ajakirjanik Ott Järvela paneb kirja nädala jooksul erinevatel jalgpalliteemadel tekkinud mõtted. Mõned lühemalt, mõned pikemalt. Rangeid raame pole, krutskeid ei välista.

Profileping ei teinud Tunjovist kvaliteetsemat mängijat. Profilepingu sõlmimine ei muutnud igapäevast keskkonda, kus Narvast pärit poolkaitsja harjutab. Samuti ei ole ta tänu lepingule kiirem, tugevam või osavam.

Argument, et Tunjov tuleb profilepingu tõttu märtsikuu maavõistlusteks A-koondisesse kutsuda, ei päde. Tunjov tuleks sinna kutsuda sportliku taseme tõttu, mille kohta annavad tunnistust SPAL-i põhimeeskonna liikmeks olemine ja sadakond mänguminutit esindusmeeskonna ridades. Profileping kellegi sportlikku taset ei tõsta.

Neli aastat tagasi intervjueerisin toonast UEFA asepresidenti ja Hollandi jalgpalliliidu juhti Michael van Praagi, kes esines Tallinnas Premium liiga klubidele mõeldud koolitusseminaril, kus teemaks staadionid ja turvalisuse tagamine mängudel. Van Praag oli kutsutud kui UEFA vastava alakomitee juht.

"UEFA tungiv soovitus on pürotehnikat staadionitel minimeerida ja võimalusel selle kasutamine täiesti lõpetada. /…/ Näiteid, kuidas inimesed on saanud kohutavaid vigastusi, on kahjuks palju," ütles van Praag toonases Õhtulehe intervjuus. UEFA hoiak pole vahepeal muutunud – pürotehnika osas kehtib nulltolerants ning selle eest jagatakse ka karme karistusi.

Üks kandvamaid "püsisuhteid" sel teemal on UEFA-l Poola tippklubi Varssavi Legiaga. Esimene väga mälestusväärne episood leidis aset 2013. aasta suvel, kui mänguks Bukaresti Steauaga määrati Legia ultrafänne majutavale otsatribüünile publikukeeld, põhjuseks eelmises matšis kasutatud pürotehnika.

Mis oli Legia fännide vastus? Vaata allolevat videot ning ära lõpeta enne kahte minutit, et näha seda täies ilus. Muuseas, klubi aitas fännide aktsioonile igati kaasa. Sisuliselt tähendas see avalikku tülinormist UEFA-ga, kes määraski ka järgmise karistuse. Legia juhtkond seisis tolles konfliktis aga oma fännide selja taha. Toda šõud eksponeeriti uhkelt oma kanalites.

Järgmine Legiat puudutanud ja palju kõlapinda leidnud episood sündis kaheksa kuud pärast intervjuud van Praagiga, sest tollesama 2016. aasta sügisel karistati Poola meistrit Varssavi Legiat publikukeeluga Meistrite liiga mänguks Madridi Realiga. Mille eest? Selle.

#Legia tribününde koreografi. pic.twitter.com/F8TwABTOe9 — Tribun Dergi #WeKeep (@tribundergi) September 14, 2016

Väiksemaid ja suuremaid karistusi pürotehnika eest on viimaste aastate jooksul pälvinud klubid Euroopa erinevatest otstest, lisaks Ida-Euroopale on määrusi rikkunud näiteks ka Šotimaa ja Hollandi klubid. Konflikt pürotehnikat armastavate vutifännide ja seda keelava UEFA vahel on seega ilmne. Kas Saksamaal küpseb sellele lahendus?

Pürotehnikakeeld kehtib ka Bundesligas. UEFA küll ei käsi, aga soovitab kõigil oma liikmesriikidel sarnaselt iseendale nulltolerantsi hoida. Eelmisel hooajal maksid Bundesliga klubid kamba peale kokku kohalikule alaliidule pürotehnikatrahve 1 056 525 eurot, aga 2. Bundesligas pallinud Hamburg SV pidi üksi kukrut kergitama 294 000 euro võrra.

Kui Hamburg SV ja St. Pauli tänavu derbimatšis vastamisi läksid, pidi esimene maksma 90 000 ja teine 140 000 eurot trahvi. Ikka pürotehnika eest. Vaatamata püsikulule on HSV juhatuse esimees Bernd Hoffmann seisnud pikalt selle eest, et pürotehnika jaoks leitaks lahendus, et see oleks ohutu, aga ei jääks tegemata. "Pole võimalik, et igal rokk-kontserdil nähtav asi on jalgpallis keelatud," lausus Hoffmann viimasel klubi üldkoosolekul.

Veebruari alguses tehti esimene läbimurre, kui Hamburg sai loa katsetada mängus Karlsruhe vastu pürotehnikat kontrollitud keskkonnas. 8. veebruaril tehtigi 49 581 pealtvaataja silme all legaalselt kärtsu ja mürtsu. Luba hõlmas 10 tossupommi kindlaks määratud ajal (meeskondade sissemarss), kindlas kohas (tribüüni ja platsi vahelisel ala) tuletõrjujate järelvalve all. Kohtumise järel viis Hamburg oma toetajate seas läbi küsitluse ja uuris, mida nad pürotehnikast arvasid.

Und hier nochmal im Video. #HSV #HSVKSC pic.twitter.com/HnfLCBvGFn — Abendblatt HSV (@abendblatt_hsv) February 8, 2020

Ligi 5000 küsitlusele vastanud hooajapileti omanikust 98% ütlesid, et tundsid end pürošõu ajal turvaliselt, 95% ütlesid, et pürotehnika ei häirinud neid ja 89% arvasid, et klubi peaks tulevikuski Saksamaa jalgpalliliidult pürotehnika jaoks luba küsima. "Mitmed profiklubid ja ultrarühmitused on võtnud ühendust, et uurida protseduuri kohta, mis on vaja läbida," märkis klubi oma kodulehel.

Eestis on sarnane kord – fännid peavad pürotehnika jaoks iga kord eraldi loa küsima – kehtinud juba aastaid. Aga Eesti pole Saksamaa, kes on aastakümneid Euroopa ja maailma jalgpallis trende seadnud. Kui seal mingi asi normaliseerub, võib see ka levida laiemale tasandile.

Tõsi, UEFA vastuseisu murdmine antud küsimuses on väga keeruline. Ilmselt isegi ebatõenäoline, sest kui näiteks Saksamaal osatakse ka kärtsu ja mürtsu kultuurselt ja korra järgi teha, siis Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides ordnung teatavasti nii kõva pole.

* * *

Itaalia koondise poolehoidjatel on võimatu unustada 2004. aasta EM-finaalturniiri, mille C-alagrupp sai lahenduse omapärasel moel. Kuna nii Rootsi kui ka Taani olid kahes esimeses voorus saanud mõlemad jagu Bulgaariast ja teinud Itaaliaga viigi, teadsid nad viimase vooru omavahelise kohtumise eel, et 2:2 viik viib mõlemad edasi.

Seda põhjusel, et Taani oli Itaaliaga mänginud 0:0 ning Rootsi 1:1 ning UEFA ei kasuta erinevalt FIFA-st viigilahutajana üldist väravate vahet, vaid omavahelisi mänge (mu isiklik eelistus kuulub kindlasti üldisele väravate vahele!). Ning 2:2 viik tähendanuks, et Itaalia võinuks Bulgaariat kasvõi 10:0 nüpeldada, aga omavahelistes mängude väravate arvu poolest poleks nad mingi nipiga enam Taanile ja Rootsile vastu saanud.

Selle üle, kas midagi kokku lepiti või mitte, võib vaielda. Aga Taani – Rootsi mäng lõppes 2:2 viigiga, viimase värava lõi 89. minutil Rootsi poolkaitsja Mattias Jonson. Itaalia sajatas koduteel Skandinaavia vandenõud maa põhja, aga parata polnud midagi.

Ent miks on asjakohane täna toda 2004. aasta EM-i C-alagruppi meenutada? Sest kui Itaalia ja Rootsi selle teises voorus 1:1 viigi tegid, seisis esimese väravas Gianluigi Buffon (26) ja teise värava autoriks oli Zlatan Ibrahimovic (22).

Mehed – Buffon 42- ja Ibrahimovic 38-aastane – olid vastamisi ka neljapäevases Itaalia karikasarja poolfinaali avamängus, kus AC Milan ja Torino Juventus tegid 1:1 viigi. Kes oleks seda osanud 2004. aastal ette näha? Igihaljaste kiituseks!

NB! Buffon vahetas San Siro staadionil särke Milani koosseisu kuulunud 18-aastase poolkaitsja Daniel Maldini särgiga. "Mu särgikollektsioonis on [Enrico] Chiesa ja ta poeg [Federico], [Lilian] Thuram ja ta poeg [Marcus], [George] Weah ja ta poeg [Tim). Nüüd ka Maldini ja ta poeg. Ootan nende lapselapsi!"

Täna algavad Meistrite liiga kaheksandikfinaalid ning Dortmundis tasub end valmis panna väravafestivaliks, sest vastamisi on võistkonnad, kes mõlemad kipuvad lööma palju. Nimelt on Borussia viies eelmises mängus löönud keskmiselt 3,75 ja PSG 4,2 väravat.

Seda peegeldavad ka kihlveokontorite koefitsiendid. Panus, et mängus lüüakse vähemalt neli väravat, toob Coolbetis raha tagasi vaid 2,04-kordselt. Võrdluseks olgu öeldud, et Atletico – Liverpool mängus on analoogne koefitsient 5,32. Tottenham – Leipzig mängus 2,81 ja Atalanta – Valencia duellis 2,83.

Eile õhtul jagati Berliinis tänavusi Laureuse spordiauhindu ning parima meessportlase kategoorias tehti kahel moel ajalugu. Esiteks läks auhind kahe mehe vahel jagama – selle pälvisid nii mullu kuuendat korda vormel 1 maailmameistriks kroonitud Lewis Hamilton kui ka kuuendat korda Ballon d'Or auhinna pälvinud ehk maailma parimaks jalgpalluriks valitud Lionel Messi.

"I am honoured to be the first to win this award being a sportsperson coming from a team sport."

Felicidades Lionel Messi 🙌#Laureus20 #SportUnitesUs pic.twitter.com/Qt7UDTpFya — Laureus (@LaureusSport) February 17, 2020

Teine ainulaadsus peitus aga asjaolus, et Messi on esimene Laureuse pälvinud meesjalgpallur. Mida peaks Cristiano Ronaldo tegema, et antud kategoorias Messile järele jõuda? Kui ta on keskne tegelane, kui Portugal kaitseb suvel EM-tiitlit, siis nominatsiooni pälvib portugallane kindlasti. Võidušansid sõltuvad teistel maailmaaladel (vormel 1, tennis, golf) ja Tokyo suveolümpiamängudel juhtuvast.