Superkarikafinaalis nullimängu teinud ja kaks mängujärgset penaltit tõrjunud Tallinna Levadia väravavaht Karl Andre Vallner avaldas Soccernet TV-le, mis sai Flora viimasele lööjale Michael Lilanderile saatuslikuks.

"Emotsioonid on kindlasti head. Kui penaltid tulid, siis ei osanud midagi oodata. Mõtlesin, et tahaks vähemalt ühe ära võtta, meeskond ka oli toetav ja tuli hästi välja. Proovisin seista, esimese ja neljandaga tuli välja, kahte penaltit ära ei arvanud. Lilanderi kahjuks olen ma terve elu temaga koos jalkat mänginud - noorena mängisime külaplatsi peal - ja ta lööb alati ühte kohta! See tegi talle praegu karuteene. Aga väga hea, et nii läks," kommenteeris Vallner pärast superkarikavõitu.

"Mängulise poole pealt tuleb [Levadial] palju juurde panna. Esimene mäng ja libe väljak - arusaadav, me ei tahtnud tagant riskida, ühe raske olukorra endale ise tekitasime. Proovisime kindla peale mängida ja ei saanud päris oma mängu käima," ütles Vallner.

"Eks tuul ikka mõjutas, aga oskan seda arvestada ka. Rohkem segasid prožektorid - kui pall läbi prožektori lendas, siis korraks kadus see ära ja pidin veidi arvama, et kuhu see läheb. Aga mulle oli antud ülesanne, et kõik pallid, mis lähevad tahaposti, peavad olema minu omad. Paar korda läksid napilt näppude vahelt ära, aga lõpuks sain ikka kätte, selles mõttes olen rahul."

"Karikas on karikas. Vahet pole, mis ilm, tuju ja tunne on - karikas tuleb ära võtta! Võtsime ära ja oleme väga õnnelikud."