Pärnu Vaprus nimetas esmaspäeva pärastlõunal ametisse uue peatreeneri, kelleks on viimastel aastatel juba nii mõnegi Premium liiga klubi eesotsas figureerinud Dmitrijs Kalašnikovs.

38-aastane lätlane on Eesti vutiavalikkuses tuntud kui saripäästja: näiteks viimasel kahel hooajal on ta täbarat olukorda parandada üritanud nii Tallinna Kalevis kui ka Tartu Tammekas. Esimeses klubis jäi võimatu missioon täitmata, kuid teises pani juhendaja oma kavaluse ja tarkuse maksma ning säilitas tartlastele koha Premium liigas.

Pärast hooaja lõppu teatasid Tammeka ja Kalašnikovs aga ikkagi koostöö lõpetamisest ning lätlane siirdus uutele jahimaadele. Tänaseks on selge, et uued jahimaad asuvad vanadest umbes täpselt 173 kilomeetrit lääne pool, nimelt Pärnus.

Ja need uued jahimaad viivad lätlast ühtlasi lähemale ka ühele võrdlemisi märkimisväärsele rekordile! Nimelt on Vaprus Dmitrijs Kalašnikovsi Premium liiga karjääris juba viiendaks tüüritavaks klubiks. Käesoleval sajandil on temast rohkemate klubide eesotsas viibinud vaid kaks meest: legendaarsed Sergei Zamogilnõi ja Sergei Ratnikov.

Zamogilnõi on alates 21. sajandi algusest juhendanud seitset kõrgliigameeskonda: Kohtla-Järve Lootust, Narva Transi, Tartu Merkuuri, Tartu Maagi ning selle järglast Maag Tammekat, Kuressaaret ning Tallinna Kalevit.

Ratnikovi istumise all on viimase 21 aasta jooksul olnud kuue erineva Premium liiga meeskonna peatreeneritool: nendeks on TVMK, Tammeka, Trans, Tallinna Kalev, Sillamäe Kalev ning Tallinna Levadia.

Täiendatud: Siinkohal on oluline mainida (aitäh tähelepanelikule lugejale!), et Ratnikovi kõrgliigatreeneri karjäär sai tegelikult alguse juba eelmisel sajandil, kuid kui kaasata siia konkurentsi ka Pärnu Tervis, Lelle, Tallinna Sadam ja Maardu Levadia, kisuks tiitliheitlus võrdlemisi ühekülgselt tema kasuks ega poleks Kalašnikovsi kui tänase "päevakangelase" vaatevinklist uurituna enam üldse nii huvitav.

Enne tänast võisid nii Zamogilnõi kui Ratnikov (käesoleva sajandi kontekstis) veel võrdlemisi rahulikult hingata, sest neile järgnesid neli meest, kel igaühel hinge all neli klubi. Üks neist Kalašnikovs, ülejäänud kolm aga kodumaised mehed.

Nelja meeskonda on nimelt juhendanud ka kuue-klubi-meestega vähemalt sama legendaarne Valeri Bondarenko (Levadia, Trans, Sillamäe ja Rakvere Tarvas) ning uuema põlvkonna loots Marko Lelov. Tõsi, Lelovi klubide arvu saab sarnaselt Zamogilnõile selgitada juriidiliste põhjustega, sest Pärnu Linnameeskonna Premium liiga koha sai kahe hooaja vahel endale Pärnu Vaprus ning lisaks suurele osale mängijatest liikus ühest teise ka peatreener Lelov. Lisaks kahele Pärnule on Lelov tüürinud ka Viljandi Tulevikku ja Tallinna Florat.

Kolmas nelja klubiga eestlane on Marko Kristal, kelle juhendada on olnud Tammeka, Levadia, Tulevik ja Nõmme Kalju.

Tänase uudisega kerkis Kalašnikovs aga nelja-klubi-meeste hulgast välja ning tõusis uhkes üksinduses kolmandale kohale. Tema puhul on märkimisväärne ka asjaolu, et esmakordselt saabus ta Eestisse tööle vaid kolm aastat tagasi, kui asus piirilinnas juhendama sealset Transi. Pärast Narvas veedetud aega on ta lisaks Kalevile ja Tammekale töötanud ka Kuressaare peatreenerina.

Kui nüüd kogu eelkirjutatu lühidalt kokku võtta, siis on olukord selline:

1. Sergei Zamogilnõi (7 klubi: Lootus, Trans, Merkuur, Maag, Maag Tammeka, Kuressaare, Kalev)
2. Sergei Ratnikov (6: TVMK, Tammeka, Trans, Kalev, Sillamäe, Levadia)
3. Dmitrijs Kalašnikovs (5: Trans, Kuressaare, Kalev, Tammeka, Vaprus)
4.-6. Valeri Bondarenko (4: Levadia, Trans, Sillamäe, Tarvas)
4.-6. Marko Lelov (4: Tulevik, Flora, Pärnu LM, Vaprus)
4.-6. Marko Kristal (4: Tammeka, Levadia, Tulevik, Kalju)

NB! Kuivõrd mitmed Eesti klubid on ajaloos ühinenud, lahknenud ning tekitanud uusi õigusjärglasi, otsustasime kõigi eelnimetatud protsesside tulemusel tekkinud võistkonnad arvestusse võtta eraldi. See tähendab, et nii Pärnu Linnameeskond ja Vaprus kui ka Tartu Merkuur, Maag ja Maag Tammeka kvalifitseeruvad eraldi meeskondadena. 

Kokkuvõte

Nagu ülalesitatud nimekirjast näha, piisab saripäästja Kalašnikovsile veel "vaid" kahest klubist, et kerkida auväärses heitluses jagama lausa liidrikohta! Loodetavasti ei ole see tema jaoks muidugi eesmärk omaette, kuid naljaga pooleks on lätlane ilmselt viimastel aastatel näinud Eestit rohkem kui suurem osa siinsest kohalikust elanikkonnast.

Aga Kalašnikovs on ka ise öelnud, et Eesti talle meeldib ning ta tunneb end siin koduselt. Muidugi, miks mitte siis veelgi kauemaks jääda? Pärnu on ilus linn ning loodetavasti jääb Kalašnikovs sinna veidi kauemaks kui näiteks Narva, Tallinnasse või Tartusse.

Üks on aga selge: viimati vastavalt 2014. ja 2016. aastal Premium liigas treeneripingil istunud Zamogilnõi ja Ratnikov peavad oma taktikatahvlitelt kibekiiresti tolmu maha pühkima, sest muidu mine tea - ehk kimab lõunanaaber veel möödagi!