Eesti jalgpallikoondise peatreeneri Karel Voolaidi praegune leping lõpeb kolmapäevase Rahvuste liiga kohtumisega Gruusias. Päev enne kohtumist märkis juhendaja, et sellele, mis juhtub pärast, ta ei mõtle, sest sellest pole mitte kellelegi kasu.

"Ausalt, ma pole edasisele mõelnud. Ma ei usu, et tänases päevas ja hetkeks, kus tähelepanu on ettevalmistumisel mänguks Gruusiaga, oleks sellest mõtlemisest mingit abi. Võtan olukorda rahulikult ja valmistan võistkonda ette konkreetseks mänguks. Võistkond vajab treenerit, kelle fookus on täielikult mängu juures," sõnas Voolaid.

Eesti koondis kaotas pühapäeval võõrsil 1:2 Põhja-Makedooniale, millega minetas lootused pääseda C-divisjoni teise alagrupi viimasest kohast. See omakorda tähendab üleminekumänge 2022. aasta kevadel, kus tuleb olla edukas, et vältida D-divisjoni pudenemist järgmiseks Rahvuste liigaks. Voolaidi jätkamine peatreenerina on tulemuste tõttu – 13 mänguga 0 võitu, 3 viiki ja 10 kaotust – ebatõenäoline.

Võistkond on peatreeneri hinnangul pühapäevasest pettumusest praeguseks üle saanud. "Kui kaotad endast kehvemale, on kaotusvalu hästi suur. Meie eesmärk pühapäeval oli võita endast veidi tugevamat võistkonda. Põhja-Makedoonia on hea pähkel ja kõva sats, nagu nende eelmised tulemusedki tõestasid. Sellises olukorras on valu natuke teistsugune.

Pettumus oli riietusruumis muidugi kõva, aga siis ütleb kaine mõistus, et kui seekord ei õnnestunud, tuleb end järgmiseks mänguks valmis panna. Sportlased peavad olema tugevad, treenerid samuti ja leidma uued käigud ja lahendused. Meeskonna meeleolu on optimaalselt korras. Pettumuse vastu on parim rohi jalgpallitreening ja see toimis meil eile hästi. Hea tuju tuli tagasi," rääkis Voolaid.

Põhja-Makedoonia vastu Rahvuste liigas oma teise kollase kaardi ja ühtlasi homseks võistluskeelu teeninud Karol Mets ja Georgi Tunjov reisisid võistkonnaga Gruusiasse kaasa, sest logistika kohe koduklubi juurde naasmiseks olnuks keeruline. Kerge vigastusprobleem on keskkaitsja Nikita Baranovi kohal, väike seljahäda segab varuväravavahti Matvei Igoneni. Kuigi sportlikult Eestil enam midagi püüda pole, ei kavatse Voolaid kohtumist testmänguna käsitleda.

"Kui minu ametiaja mängud läbi vaadata, siis homsesse päeva vaatamise kohtumisi on juba olnud väga palju. Kõigile on näha muudatused, mis võistkonnaga on tehtud. Üks minu ülesanne on ka tulemust toota. Aasta viimane mäng tuleb mängida tänases reaalsuses ja leida optimaalselt kõige parem valik. Pean Eesti koondist niigi nooreks võistkonnaks ega näe põhjust aasta viimases mängus koosseisu eraldi noorendama hakata," sõnas Voolaid.

Põhja-Makedoonia vastu pigem kahvatult mänginud Konstantin Vassiljevi pingile jätmine Voolaidil plaanis ei ole. "Tuleb vaadata ka passi, tal on olnud palju mänge. Ma ei saa Kostjale kunagi ette heita, et ta ei jaksa või ei taha. Ta annab endast maksimumi, aga Skopje pehme väljak oli korralik väljakutse. Kostja ei saanud seal sellisesse rütmi, mis ta oleks tahtnud ja eks vastased üritasid teda mängust välja ka lülitada.

Aga Kostja on tõeline professionaal ja tal on alati olemas endapoolne vastulause. Ta suudab ikka ja jälle tulla ja näidata. Tahan talle Gruusia vastu selle võimaluse anda ja mul on kindel soov teda kasutada. Ta väärib seda võimalust. Põhja-Makedoonia mängu analüüs näitas, et midagi katastroofilist ei olnud, aga särada tal tõesti ei lastud või ei suutnud ta seda nii hästi, nagu oleme harjunud," sõnas Voolaid.

Järeldus Põhja-Makedooniaga peetud mängust: väikesed nüansid osutusid ülioluliseks

Mida pühapäevasele Põhja-Makedooniaga peetud kohtumisele tehtud analüüs veel näitas? "Vastane hakkas 1:1 seisu järel tegema väga julgeid otsuseid, 1:1 värav nende jaoks ehmatust ei tekitanud. Meie ülesanne tol hetkel oli eduseis haarata ja tegime vastavad lükked, aga vastane pani omakorda julged käigud sisse. Siis hakkasid kohtumise saatust määrama juba väikesed asjad.

Kreida lõi keskväljal pallist mööda ja siis lõi tema katta olnud mees 2:1 värava. Mul on hea meel, et te (ajakirjanikud – O. J.) teda palju kiidate ja mina kiidan samuti, aga selleks, et temast tippmängija tuleks, peab ta selle Põhja-Makedoonia mehe karistusalas kinni võtma. Väikesed nüansid määravad. Meil oli Erik Sorga moment või Henri Anieri pealelöök. Põhja-Makedoonia 2:1 värav sündis välisküljega antud Euroopa tipptasemel tsenderdusest.

Need kõik nüansid on üliolulised ja ma võingi neid siin loetlema jääda, aga spordis on oleksid teatavasti need, mida näeme pärast võistlust. See teebki meie töö põnevaks, raskeks ja magusaks. Kui treener õnnestub, siis valitseb ta piltlikult öeldes maailma. Kui mitte, siis on ta mängu kaotanu," rääkis Voolaid.

Kui palju ta pühapäevase kohtumise järelkaja on jälginud? "Rahvusvahelistel koolitustel rääkimas käinud tipptreenerid on selles vallas jaganud erinevaid nõuandeid. Näiteks pärast kodus Armeeniaga peetud mängu helistas mulle Tarmo Rüütli ja andis natuke nõu. Aastate jooksul on nahk paksemaks muutunud.

Meie valmistame võistkonda mängudeks ette parimas usus ja tahtmises. See on meie töö. Teleeksperdid ja ajakirjanikud edastavad oma vaatenurka ja see on nende töö. Kõik see kokku on üks osa jalgpallikultuurist. Mina pean treenerina olema tugev ja suutma oma tööd hästi teha. Kiidulaulu saab tipptreenerite maailmas kuulda ainult siis, kui asjad lähevad hästi. Olukorraga tuleb elada ja hakkama saada ning mitte lasta läbi enda võistkonda mõjutama hakata," lausus Voolaid.