Hollandi suurklubi Amsterdami Ajax loodi 18. märtsil 1900 Floris Stempeli, Carel Reeseri ning vendade Han ja Johan Dade poolt. Ajax hakkas mängima üleni mustas vormis, millele oli punane riie ümber vöökoha seotud, kuid see vahetati koheselt puna-valge triipudega särgi ja mustade pükste vastu - need värvid olid ka Amsterdami lipul.

1910 algas treener John Kirwani käe all Ajaxi tõus Eredivise tippude hulka. Samal aastal pidid nad ka oma värve jälle vahetama, sest samuti kõrgliigas mänginud Sparta Rotterdamil oli täpselt samade värvidega vorm. Inspiratsiooni saadi Arsenali toonasest särgist ning kasutusele võeti valged püksid ja valge särk, mida läbis keskelt lai punane triip. See on Ajaxi vormiks siiamaani ja puna-valge särk on maailmas üks tuntumatest.

Eredivises tõusid nad esile kohe pärast selle loomist, kuid esimene tiitel võideti 1918. aastal. Sama tehti ka järgnenud aastal, kuid siis tuli pikk vahe, mil Ajax ei suutnud võita ühtegi tiitlit.

Ajaxi esimene staadion ehitati 1911 aastal. See oli puust ja seda hakati nimetama Staadioniks (The Stadium). Sellel looduslikul staadionil mängiti 11 aastat, kuni selle vahetas välja Olümpiastaadion. 1934. aastal suundus Ajax mängima kuulsale De Meer'ile.

Michelsi totaalne jalgpall

Seitsekümmend aastat pärast loomist hakkas Ajax ka Euroopat vallutama, võites Euroopa Meistrite Karika 1971, 1972 ja 1973. Sellel edu taga oli kaks tähtsat persooni: range distsipliiniga treener Rinus Michels ja jalgpalligeenius Johan Cruijff.

Ajax hakkas mängima “totaalset jalgpalli”, kus kogu meeskond koosnes mitmekülgsete oskustega mängijatest ning vajadusel suutsid kõik mehed mängida väljakul igat positsiooni, mis võimaldas pidevalt asetustega varieerida.

Ajax oli tuntud kui väga hea noorteprogrammiga meeskond. Noortesüsteemi asus mängima ka tänasel päeval Ajaxi põhitegijate hulka kuuluv Steven Pienaar.

Kaks suurfinaali järjest

Ajaxi üheks helgematest hetketest oli 1995. aasta Meistrite liiga võit. Finaalis mängisid nad Itaalia suurklubi AC Milaniga ja võitsid tänu Patrick Kluiverti viimaste minutite väravale. Järgmisel aastal oli neil taaskord võimalus sama karikas võita, kuid siis peatas nad finaalis Juventus.

Selleks ajaks olid enamik mängijatest Hollandi koondislased ja nende hulka kuulusid sellised nimed nagu Edwin Van Der Sar, Michael Reiziger, Ronald ja Frank De Boer, Danny Blind, Edgar Davids, Clarence Seedorf, Patrick Kluivert, Marc Overmars, Jari Litmanen, Nwankwo Kanu ja Finidi George.

1996. aastal kolisid nad 50 000 inimest mahutavale Amsterdam Arenale, mis on ka praegu Ajaxi kodustaadioniks. Fännide poolt armastatud De Meer lammutati maha.

Viimased aastad kahvatud

Pärast edu Euroopas valitseti ka koduliigas, võites mitmeid tiitleid. 2005. aastal lahkus ametist pikka aega meeskonna eesotsas olnud Louis Van Gaal ning tema asendajaks sai Ronald Koeman, kuid tema juhtimisel ei suutnud Ajax koduliigas midagi korda saata ja jälle vajati treenerivahetust.

Uueks juhendajaks sai Ajaxi endine kaitsja Danny Blind, kes juhendab meeskonda ka praegu. Ajax pole Blindi hoole all Erediviset võitnud ja sellele aitas kaasa ka paljude mängijate lahkumine tugevamatesse liigadesse. Lahkusid sellised põhitegijad nagu Rafael Van Der Vaart ja Nigel De Jong. Uuteks suurnimedeks Ajaxis on noored ründajad Klaas-Jan Huntelaar ja Markus Rosenberg.

Juudi rahvuse mõju

Ajaxi fännide seas on palju juudi ja iisreali rahvuste esindajaid ja sellest tulenevalt on ka palju hüüdlauseid ja lippe seotud juudi rahvusega. Amsterdam oli teise maailmasõja ajal koduks paljudele juutidele. Enamik nendest juutidest tapeti holokausti ajal, kuid siiamaani on Amsterdami jäänud väike juutide nurk, mis asub Amstedam Arena läheduses ja on säilitanud oma kombed ja uskumused.

Probleem tuleb välja siis, kui külalismeeskonna fännid Amsterdami sõidavad. Alati on nende poolt tulnud ka solvavaid hüüdlauseid, mis viitavad juutidele (nt. kõik juudid (Ajaxi fännid) gaasikambrisse). Ajaxi fännid on aga uhked selle üle, et neil taolised fännid ja uskumused on. Valitsus on proovinud takistada juudilippe staadionitel, kuid see jätkub siiamaani.

Mässumeelsed fännid

Ajaxi fännide seas on kaks suuremat gruppi: Vak410 ja F-Side. F-Side alustas 1967. aastal, nad olid väga mässumeelsed ja esimesed fännidest huligaanid riigis. Kohe pärast loomist said nad üheks juhtivaks fänniorganisatsiooniks Hollandis.

Pärast vana staadioni De Meeri lammutamist ei leidnud nad uuel Amsterdam Arenal kohta, kuhu oma fänne paigutada ja nende aeg näis läbi olevat. 1998. aastal suutsid nad aga endale terve tribüüni hõivata ja pärast seda oli Ajaxi mängudel taas suurepärane atmosfäär.

Teiseks suureks grupiks on 2001. aastal asutatud Vak410. See grupp ei olnud mässumeelne, vaid hoolis ainult mängudel hääle tegemisest ja sellega said nad ka väga hästi hakkama. Samal aastal kui Vak410 loodi, tahtis üks Ajaxi fänn teha ka ultra-grupi ja peagi loodi nendest kahest uus grupp nimega Ultras Vak410. Sellega tuli palju pahandusi, sest paljud neist läksid igal mängul vastasfännidega kaklema.

Fännindus on amsterdamis laialt levinud ja nii luuakse igal mängul hea õhkkond ja laule kõlab staadionil mitmeid. Paljud fännid veavad staadionile ka tõrvikuid, kuigi see on Hollandis keelatud - üks Ajaxi fänn sai tõrviku süütamise ja kaklemise eest 20-aastase staadionikeelu. Ajaxi fännid on maailmas ühed parimad ja huvi Ajaxi mängudele on suur, sel hooajal käis nende kodumängudel Amsterdam Arenal keskmiselt 47 000 inimest.

Kodune konkurents

Ajax on viimastel aastatel võidelnud palju PSV Eindhoveniga, kuid suurimaks rivaaliks on neil läbi ajaloo Rotterdami Feyenoord. Nende omavahelisi mänge nimetatakse klassikuteks, sest vastamisi on Hollandi kahe suurima linna esindajad. Igal aastal kui tiimid kohtuvad, toimuvad klubide poolehoidjate vahel suured kaklused.


Tiitlid:

Eredivise: 29
1918, 1919, 1931, 1932, 1934, 1937, 1939, 1947, 1957, 1960, 1966, 1967, 1968, 1970, 1972, 1973, 1977, 1979, 1980, 1982, 1983, 1985, 1990, 1994, 1995, 1996, 1998, 2002, 2004

Hollandi karikas: 15
1917, 1943, 1961, 1967, 1970, 1971, 1972, 1979, 1983, 1986, 1987, 1993, 1998, 1999, 2002

Hollandi Superkarikas: 5
1993, 1994, 1995, 2002, 2005

Meistrite liiga: 4
1971, 1972, 1973, 1995

UEFA Cup: 1
1992

Intertoto Karikas: 1
1964

Euroopa Võitjate Karikas: 1
1987