Selg on vastu seina, ees ootab vaid võimalus hüpata pea ees tundmatusse. Hirmutav? Natuke. Põnev? Kahtlemata.

Eesti ja Valgevene rahvuskoondised on enne omavahelist duelli hämmastavalt sarnases seisus. Mõlemad on nullipoisid. Mõlemad on valiksarja ebaõnnestunud alguse järel vahetanud peatreenerit. Ja mõlemal on vastasest ees mingisugune pilt, kuid muutuste tõttu valitseb ka märkimisväärne teadmatus. Kumb ujub välja, kumb vajub veel sügavamale?

Meie koondist vaevab juba tükimat aega dilemma: kas minna julgemalt ründama, nagu tahaksid publik ja küllap mängijad isegi, või keskenduda distsiplineeritud kaitsetööle, ilma milleta meil justkui polekski eduvõimalust? "Tahaks minna julgemalt nii, et taga jääksid asjad korda," sõnastas peatreener Karel Voolaid mängueelsel pressikonverentsil tabavalt enda ja hoolealuste eesmärgi.

• Analüüs | Mis on Valgevene meeskonna peamised nõrkused ja tugevused?

Mainzi häbi on vähemalt praegu jäänud minevikku, aeg ja uus algus on aidanud valusaid haavu kinni traageldada. Lõplikult aitaks toonased mälestused siiski matta vaid võit. Voolaid ei salanud, et kahte eesootavat mängu kõrvutades omab esimene neist ehk heitlus Valgevenega tema jaoks olulisematki tähendust. "Tõenäoliselt publikumagnet on Holland, aga punktimagnet siiski Valgevene. Kuna mina elan punkti- ja tulemusemaailmas, siis number üks on Valgevene ja number kaks on Holland," võttis ta kokku.

Mõneti on Voolaid oma Valgevene ametivennast Mihhail Marhelist soodsamas olukorras. Ta saab taas kasutada vigastuste tõttu koondisest pikalt eemal olnud Ragnar Klavani teeneid ning ka Konstantin Vassiljevi trauma viimases koduliiga mängus osutus pigem ehmatuseks, mis tähendab, et Voolaidi valikud on olnud vabatahtlikud. Valgevene saabus aga Eestisse ilma oma vigastatud kapteni, Venemaa tippklubi Krasnodari ridades palliva Aleksandr Martinovitšita, isiklikel põhjustel jääb eemale ka mitmes senises valikmängus põhiründaja rolli täitnud Dzjanis Laptsev.

Napisõnaline Marhel ei kippunud mängu eel Eestit liialt lahkama, märkides vaid: "Olete distsiplineeritud, meeskond on hästi tasakaalus ja teil on jälle Klavan." Voolaid avas oma teadmisi vastasest pisut pikemalt, tuues välja Valgevene võistkondliku rünnaku. "Teatud episoodides on see päris hästi organiseeritud ning huvitavate kombinatsioonide-sööstudega. Neil on kolme-nelja-viie mehe peale tehtavaid lahendusi, mis võivad vastasele probleeme tekitada. Nad suutsid tekitada päris häid momente nii Hollandi kui ka Saksamaa vastu. Teatud indiviidid on head, suudavad kaaslastele häid olukordi luua," rõhutas ta.

Eesti põhimõte: parimad mehed peavad platsile mahtuma

Mida aga oodata Eestilt? Noortekoondiste juhendajana julget ja pallivaldamisele rõhuvat stiili eelistanud Voolaid jääb tõenäoliselt endale kindlaks ka A-koondise treenerina, mistõttu võib Eesti asetuseks üsna julgelt ennustada talle harjumuspärast skeemi 4-2-3-1. Terve Klavani koht keskkaitses pole vähimagi kahtluse all, tema partner on tõenäoliselt Norras stabiilselt mänguaega saav Joonas Tamm. Ühe äärekaitsja koht on Eesti koondises juba pikka aega broneeritud raudvarale Taijo Tenistele, teisel äärel alustab peatreeneri vihjetest lähtudes Artur Pikk.

Klavani naasmine annab võimaluse Karol Metsa nihutamiseks kaitsva poolkaitsja rolli ehk nagu Voolaid pressikonverentsil ütles: "Meie mängujoonis lähtub soovist näha väljakul kõiki meie paremaid mängijaid." Sellisel juhul toetaks Metsa teise keskpoolkaitsjana Mattias Käit, kelle tehniline pagas ja mänguehitamise oskused asetavad ta kaaslastest valikus pisut ettepoole.

• Videoreportaaž Lillekülast | Millist algkoosseisu Karel Voolaidilt oodata?
• Voolaid: Vassiljev on paranenud ja mänguks valmis

Vasak äär peaks olema Henrik Ojamaa päralt - esiteks on ta leidnud Poolas hea hoo ja teiseks võimaldaks see ära kasutada teineteisemõistmist Pikaga, kellega kuulutakse samasse klubisse ehk mängitakse igapäevaselt koos. Parema äärepoolkaitsja rolli on sama suveräänne kandidaat Sergei Zenjov, kes on klubitasandil olnud samuti resultatiivne. Konstantin Vassiljevi pääsemist algkoosseisu ründava poolkaitsja kohale saanuks takistada vaid eelmainitud vigastus, mis on õnneks seljatatud.

Seega jääbki küsimärgina õhku vaid see, kes alustab ainsa ründajana - kas Rauno Sappinen või Erik Sorga? Kuna Voolaid otsustas seekord Henri Anieri teenetest loobuda, on nemad kaks sellele positsioonile ainsad selged kandidaadid. Sappineni kasuks räägib asjaolu, et Valgevene armastab mängida pigem madala kaitseliiniga, mis pärsib Sorga parimate omaduste esilepääsu, kuid sobib hästi just Sappineni stiiliga. Nii on põhjust eeldada, et alustaja roll kuulub Sappinenile, Sorga sekkub aga vajadusel vahetusest.

Ajalool on suurepärane võimalus end korrata

Viimane mälestus Valgevenest pole Eestile roosiline, sest kuue aasta eest kaotati külalistele Tallinnas 0:2. Ajaloolises plaanis on aga valgevenelastest pigem üle oldud, sest kirjas on neli võitu ja kaks lüüasaamist. Seejuures on Valgevene hämmastava kokkusattumusena varemgi aidanud Eestil hingehaavu ravida. Näiteks 2006. aastal pakkus Andres Operi väravatest saadud 2:1 võit kolme valikmängu kaotuse järel tröösti. Tuleb tuttav ette?

• Retro | Valgevene vastutab Eesti koondise ajaloo kuulsaima episoodi sünni eest

2000. aastal oli jällegi Oper löönud mõlemad Eesti väravad, kui Kadriorus võideti 2:0. "Vajame võite nagu õhku, et Eesti jalgpallile uusi poolehoidjaid tõmmata. Kõik läks täpselt soovitud rada. Kavatsesimegi Valgevene rünnakuid lõhkuda ja ise teravalt nõelata. Kõik tegid tööd hästi - nii väravad löönud Oper kui vastaseid pidurdanud kaitsjad," lausus toonane peatreener Tarmo Rüütli pärast kohtumist Õhtulehele.

Kellest saab täna Lillekülas Karel Voolaidi jaoks Oper ja Eesti jaoks usu taastaja? Lava ootab uute tähtede esiletõusu.

6. septembril kell 19.00 A. Le Coq Arenal (Jalgpalli 21, Tallinn)

Eesti - Valgevene

Peakohtunik: Alain Durieux
Abikohtunikud: Gilles Francois Becker, Joaquim da Silva
Neljas kohtunik: Laurent Korpiwa (kõik Luksemburg)

Eeldatavad algkoosseisud:

Statistika:

(k) - kodus; (v) - võõrsil; (n) - neutraalsel pinnal; võ - võidud; vi - viigid; ka - kaotused; vv - väravate vahe; * - sõprusmäng.

Betsafe'i koefitsiendid:

Eesti võit - 3,05
Viik - 3,00
Valgevene võit - 2,50

Tabeliseis:

Eesti koondise koosseis:

Väravavahid
Mihkel Aksalu (07.11.1984) – Seinäjoki JK (FIN) 45/0
Sergei Lepmets (05.04.1987) – Tallinna FCI Levadia 7/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Tallinna FC Flora (laenul Lilleström SK-st) 2/0

Kaitsjad
Ragnar Klavan (30.10.1985) – Cagliari Calcio (ITA) 125/3
Taijo Teniste (31.01.1988) – SK Brann (NOR) 72/0
Gert Kams (25.05.1985) – Tallinna FC Flora 58/3
Karol Mets (16.05.1993) – Stockholmi AIK (SWE) 56/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – GKS Tychy (POL) 41/0
Artur Pikk (05.03.1993) – Legnica Miedź (POL) 33/1
Joonas Tamm (02.02.1992) – Lilleström SK (NOR, laenul FC Florast) 31/3
Madis Vihmann (05.10.1995) – St Johnstone (SCO, laenul FC Florast) 19/0
Märten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 1/0

Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 114/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Karagandõ Šahtjor (KAZ) 78/13
Henrik Ojamaa (20.05.1991) – Legnica Miedź (POL) 38/1
Artjom Dmitrijev (14.11.1988) – FC Okžetpes (KAZ) 22/0
Rauno Sappinen (23.01.1996) – NK Domžale (SVN, laenul FC Florast) 21/2
Mattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 20/5
Frank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 12/2
Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 1/0
Erik Sorga (08.07.1999) – Tallinna FC Flora 1/0
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 1/0

Valgevene koondise koosseis:

Väravavahid
Aljaksandr Hutar (18.04.1989) -  Bresti Dünamo 12/0
Andrei Klimovitš (27.08.1988) -  Orenburg (RUS) 2/0
Maksim Plotnikov (19.01.1998) -  Minski Dünamo 0/0

Kaitsjad 
Denis Poljakov (17.04.1991) -  Jekaterinburgi Ural (RUS) 37/1
Sergei Palitsevitš (09.04.1990) -  Almatõ Kairat (KAZ) 28/1
Sergei Matveitšuk (05.06.1988) -  Saligorski Šahtjor 11/0
Zahhar Volkov (12.08.1997) -  Barõssavi BATE 0/0
Aleksandr Pavlovets (13.08.1996) -  Bresti Dünamo 4/0
Nikita Naumov (15.11.1989) -  Žetisu (KAZ) 3/0
Nikolai Zolotov (11.11.1994) - Vitebsk 0/0

Poolkaitsjad
Stanislav Drahun (04.06.1988) - Barõssavi BATE 59/10
Igor Stasevitš (21.10.1985) - Barõssavi BATE 47/5
Dmitri Baga (04.01.1990) - Barõssavi BATE 2/0
Jevgeni Jablonski (10.05.1995) - Barõssavi BATE 0/0
Juri Kovaljov (27.01.1993) - Saligorski Šahtjor 12/1
Max Ebong (26.08.1999) - Saligorski Šahtjor 0/0
Ivan Majevski (05.05.1988) -  Astana (KAZ) 29/0
Vladislav Klimovitš (12.06.1996) - Žodino Torpedo-BelAZ 2/0
Kirill Petšenin (18.03.1997) -  Vitebsk 0/0
Ivan Bahhar (10.07.1998) - Minsk 0/0

Ründajad
Mikalai Signevitš (10.02.1992) -  Ferencvaros (HUN) 12/1
Maksim Skavõš (13.11.1989) - Barõssavi BATE 13/1
Jevgeni Ševtšenko (06.06.1996) - Minsk 0/0