Itaalia kõrgliiga 14. voorus paistis koduväljakul Rooma Lazioga kohtunud senine liider AC Milan piirduvat 2:2 viigiga, aga Theo Hernandezi 90+2. minuti värava abil võeti 3:2 võit, mille abil hoitakse derbirivaali Milano Interit endiselt enda selja taga.

Inter pidas oma 14. vooru kohtumise paar tundi varem ehk AC Milan teadis platsile minnes, et esikoha säilitamiseks vajatakse võitu. Alustati maruliselt. 10. minutil toimetas Hakan Calhanoglu hästi vinditanud nurgalöögi ning Ante Rebic lõi peaga 1:0. Teda katma pidanud Adam Marušic otsustas õhuvõitluses osalemisest mingil ainult talle teada oleval põhjusel loobuda.

17. minutil suurendas Milan edu, kui Calhanoglu realiseeris Rebici teenitud penalti. Aga peagi sai penaltiks õiguse ka Lazio, kui VAR-i abil fikseeriti Pierre Kalulule viga Joaquin Correa vastu. Ciro Immobile penalti võttis Gianluigi Donnarumma alumisest nurgast hiilgava tõrjega ära, aga tema käest põrkas pall vastu posti ja sealt tagasi platsile. Esimesena oli jaol Luis Alberto, kes kõksas peaga seisuks 2:1.

Lazio viigistas 59. minutil, kui Sergei Milinkovic-Savic andis Milani kaitseliini taha filigraanse söödu, mille Immobile otse õhust esimese puutega võrku saatis. Tegu oli Lazio kapteni selle hooaja üheksanda väravaga. Kohtumise lõpusirgel oli Lazio isegi üritavamaks pooleks, aga viimastel minutitel sai initsiatiivi Milan.

86. minutil vajas Lazio Pepe Reina hiilgavat tõrjet, sest Rebic mängis end trahvikastis löögile ja tulistas madalalt ja teravalt. Minut hiljem oli horvaadil uus võimalus, aga seekord läks löök napilt mööda. Lazio aga mängiski võidu lõpuks maha, sest 90+2. minutil sai Milan õiguse nurgalöögiks. Taas andis Calhanoglu briljantse tsenderduse, mis seekord leidis üles Hernandezi.

AC Milan alustas juubeldamist, Lazio peatreener Simone Inzaghi jalutas platsilt pettunult minema. Mullu neljanda koha saanud ja Meistrite liigasse kvalifitseerunud meeskonna tänavune hooaeg on seni olnud suur pettumus, sest 14 mängust on võidetud ainult kuus ja tabelis ollakse kõigest kaheksandad. Milan aga juhib endiselt! Soccernet.ee tähelepanekud:

AC Milan asus 17. minutil juhtima Hakan Calhanoglu penaltist, mis määrati, kui määruseid rikkus Patric. Pärast kohtuniku vilet hakkas hispaanlasest kaitsja ägedalt apelleerima, et ta blokeeris Rebici pealelöögi mitte ettesirutatud käevarre, vaid näoga. See võis isegi tõsi olla, aga penalti oli endiselt 100% kindel ja õige.

See, kas Patric mängis käega või mitte, oli penalti määramisel nimelt tähtsusetu, sest pärast seda, kui Rebic oli sooritanud löögi, mille hispaanlane mingi kehaosaga blokeeris, lendas Lazio kaitsja vastasele kahe jalaga kossi.

Veel mõne aasta eest jäeti enamik sääraseid olukordi penaltiteks vilistamata, sest penalti on mängukäiku muutev sündmus ja selle andmata jätmine on kohtuniku jaoks pea alati mugavam otsus selle määramisest. Eriti siis, kui saab viidata pealelöögile ja tõdeda, et "ei olnud seal hullu midagi".

Viimastel aastatel näeme üha enam ja sagedamini penalteid, mis määratakse pärast pealelööki tehtud vigade eest. Seda trendi tuleb tervitada, sest pole põhjust, miks neid vigu peaks eirama. Viga on ju viga.

1990ndate alguses oli Serie A maailma parim ja tugevaim jalgpalliliiga. 10 aastat hiljem ei saanud nad enam aga kuidagi lahti neile külge kleebitud sildist, mis teatas: "Itaalia jalgpall on liiga taktikaline (loe: igav) ja aeglane ning seda mängitakse kehvas atmosfääris."

Kes selle Serie A-le külge kleepis, on veidi segane. Võib-olla Inglismaa Premier League'iga seotud jõud, kelle huvides oli ju oma värsket, 1992. aastal valmis vormitud toodet reklaamida? Kuna sportlikku edu Euroopas inglased letti lüüa ei saanud, siis olid Premier League'i algsed turundusargumendid tempokas jalgpall ja suurepärane atmosfäär.

Kui kleepija osas kindlus puudub, siis kleepuvuse osas mitte. Sellest taagast pole Itaalia jalgpall senini vabanenud. Eks seal ole ka terake tõtt, sest taktikatrennide osakaal on Itaalia koolkonnas tõesti suur. Ning atmosfääriga on Saapamaal olnud lood kehvad jah, sest paljud staadionid on vanad ja jooksurajaga.

Serie A õnnetuseks on too (ebaõiglane) silt aga jätnud laiema publiku seas oma selge märgi. Kui Inglismaa on kõige tasavägisem ja kommertslikult kõige edukam ning Hispaania kõige glamuursem ja sportlikult kõige edukam ning Saksamaa seoses sealse mudeliga kõigi lemmiklaps, siis Serie A oma selget nišši leidnud ei ole.

Sportlikku tasavägisust on võimatu esile tuua, kui Torino Juventus võitis suvel üheksanda järjestikuse meistritiitli. Sportlikku edu pole, sest Meistrite liiga võideti viimati 2010. aastal. Saksamaa jalgpallimuinasjutule on samuti keeruline vastu saada. Cristiano Ronaldo ja Zlatan Ibrahimovici omamine annab Serie A-le glamuuri juurde, aga ainult sellest ei piisa.

Vaja on too silt punaselt ja rasvaselt läbi kriipsutada. Seda saab teha väljakul pakutava jalgpalliga, mis peab tolle klišeeliku ütluse otsesõnu ümber lükkama. Tänane Milan – Lazio mäng sai sellega hiilgavalt hakkama. Kumbki meeskond ei rõhunud kaitsele, vaid tahtis rünnata. Mäng oli hoogne ja pigem lahtine, samas mitte naiivne, vaid taktikaliselt küps.

See, kuivõrd professionaalselt suudavad ja oskavad Serie A mängijad tegutseda kollaste kaartidega, on imetlusväärne. Nad teavad täpselt, millal on mõistlik see võtta. Ja tajuvad väga hästi, mida tohib ja mida ei tohi, et vältida kas esimese või teise kollase saamist (need nivood teatavasti erinevad; ametlikult ei tohiks, aga tegelikkuses see ju nii on).

Kokkuvõte: Milan – Lazio oli hoogne, avatud ja mõlemapoolsete võimalustega mäng, mida oli huvitav vaadata ka inimesel, kes kummastki meeskonnast suurt midagi ei tea. See on ühele jalgpalliliigale väga hea reklaam.

26-aastane Türgi poolkaitsja realiseeris kindlalt penalti ning andis resultatiivse söödu kahele ülejäänud Milani väravale. Need nurgalöögid olid hiilgava kvaliteediga, Calhanoglu panus oli lõpptulemuse osas otsustav.

Tulemus:

AC Milan - Rooma Lazio 3:2 (2:1)
10. Ante Rebic, 17. pen Hakan Calhanoglu, 90+2. Theo Hernandez - 28. Luis Alberto, 59. Ciro Immobile

Realiseerimata penalti: 28. Ciro Immobile (Lazio)

Tabeliseis: