Eesti meeste jalgpallikoondis alustas MM-valiksarja 2:6 kaotusega Tšehhile. Rauno Sappinen lõi mängu esimese ja Henri Anier viimase värava, aga vahepeal kõmmutasid tšehhid koroonarehast laastatud Eesti koondise võrku kuus palli.

• Hinda mängijaid!
• Vaata Jana Pipra galeriid siit või artikli lõpust!

Tšehhi teenis küll 11 minutiga kaks nurgalööki, aga 12. minutil läks Eesti juhtima, kui Ilja Antonov võitis keskväljal lahtise palli, lükkas selle Konstantin Vassiljevile, kes mängis ühe puutega pika söödu tšehhide kaitseliini taha, kuhu sööstis Rauno Sappinen. 2020. aasta Eesti parim jalgpallur realiseeris võimaluse kindlalt, lükates palli Jiri Pavlenka jalge vahelt sisse.

Vahet pole, milline on objektiivne jõudude vahekord, toob autsaideri juhtvärav alati kaasa mõttekäigu: aga äkki näkkabki? Täna see päev ei olnud, Tšehhi vastus oli kiire, jõuline ja ammendav. 18. minutil oli Patrik Schick duellis tugevam kui Henrik Pürg. Tulemuseks viigivärav, millele järgnes enne poolaja lõppu veel kolm tabamust.

27. minutil andis Pürg liiga palju ruumi Schickile, kes lükkas palli rinnaga Antonin Barakile. Ja siis näitas Hellas Verona mees Serie A taset. Kolme puutega pööras Barak end ümber oma telje, tõi palli selja tagant enda ette ja saatis täpse löögiga Mihkel Aksalu selja taha. Hiilgav meisterlikkus, mille jaoks Eestil vastust polnud.

Tšehhide järgmised kolm väravat lõi West Ham Unitedi mängija Tomas Soucek. 32. minutil alistas ta nurgalöögi puhul õhuduellis Rauno Alliku ja lõi 3:1, 43. minutil sahises poolkaitsja tugev ja madal kauglöök alumisse nurka ning kohe teise poolaja alguses, 48. minutil realiseeris Soucek Eesti kaitseliinis ilmnenud segaduse järel Tšehhile avanenud šansi ja lõi 5:1.

Avapoolaja viimane veerandtund, mis Sappineni väravaga Eesti tärganud väikesed lootused ammendavalt kustutas, oli väga keeruline. Tšehhi pommitas Eesti kasti tsenderdustega. Kui need suudeti klaarida, siis mitte kaugele. Ning lahtised pallid langesid pea eranditult tšehhide saagiks, mis tähendas, et kohe tuli kasti järgmine tsenderdus või teravus. Eesti meeskond ragises igast õmblusest ja tšehhide väravad olid loogiline jätk.

56. minutil lõid tšehhid kuuenda, kui terava nurga alt mängis Aksalu üle Jakub Jankto, aga seejärel jäi laviin Eesti õnneks pidama. 65. minutil tegi Tšehhi korraga kolm vahetust, mis nende rütmi mõnevõrra rikkus ja võimaldas Eestil natuke rünnata.

68. minutil murdis vasakult karistusalasse Bogdan Vaštšuk, kelle löögi tõrjus Pavlenka latti. 70. minutil kombineerisid paremal kenasti Rauno Alliku ja Markus Poom ning nõudsid tšehhidele käega mängu ja Eestile penalti fikseerimist, aga Kreeka kohtunikud nõusse ei jäänud.

73. minutil tegi kolmikvahetuse Eesti (muuhulgas anti laupäevast Valgevene-mängu silmas pidades puhkust Vassiljevile). Platsile tulnud Sander Puri ja Henri Anier sepistasid 86. minutil värava, mis muutis tšehhide kuuest väravast ära rikutud tuju natukenegi paremaks.

Lõpuks lahkus Eesti Lublinist sirge seljaga. Jah, ilma mõnede eksimusteta võinuks minna paremini ja kaotus võinuks olla väiksem, aga oleks võinud minna ka hullemini. Ning see, et ise lõime kaks väravat, on sellisel päeval emotsionaalses plaanis päris suur asi. See 2:6 oli tänane jõudude vahekord ning asjaolusid arvestades pole häbenemiseks põhjust. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Häberli eksperimenteeris nii vähe kui võimalik, aga alg11-te kontrast oli tohutu

Eesti koondise peatreener Thomas Häberli vaatas kohtumist Tallinnast, aga põhikoosseisu määras tema, mitte Lublinis meeskonda juhendanud Martin Reim. Taktikaks valiti 4-4-1-1 ning platsile saadeti koosseis, kus võimalikult palju (hiljutisi) rahvusvahelisi kogemusi.

Väravas eelistati viimase 1,5 aasta jooksul kaks võistlusmängu pidanud veterani Mihkel Aksalu debüüdita Karl Andre Vallnerile. Kõik kolm rahvusvahelise tasemega kokkupuudet omanud kaitsjat (FC Flora põhimehed Henrik Pürg ja Michael Lilander ning Tottenhami U18 meeskonna liige Maksim Paskotši) olid põhis ning lisaks neile äärekaitses kogenud poolkaitsja Ilja Antonov.

Keskvälja mehitasid kogenud florakas Rauno Alliku, jaanuarikuises Marbella-laagris viibinud ja nädala Häberliga töötanud Karl Rudolf Õigus ja Markus Poom. Lisaks debütant Bogdan Vaštšuk. Ründepaari moodustasid Konstantin Vassiljev ja Rauno Sappinen. NB! Ka vahetusi tehes eelistati platsile tuua võimalikult kogenud ja rahvusvaheliselt karastunud mängijaid.

Väga harva juhtub, kui peatreeneri otsused ei tekita tunnet, et midagi võiks ikka teisiti olla. Nii ka seekord. Äkki tasunuks usaldada väravas ikkagi Vallnerit ning panna keskväljale Vaštšuki asemel tööloom Andre Frolov. Aga suures plaanis on need kõik väikesed detailid, mis ei oleks muutnud suurt pilti:

Eesti algkoosseisus oli 10 Premium liiga mängijat (6 Florast, 3 Levadiast, 1 Paidest) ja 1 Tottenhami U18 meeskonna liige, aga tšehhide omas 4 mängijad Bundesligast, 2 Serie A-st, 1 Premier League'ist ning 4 Tšehhi kõrgliigast, kellest 3 esindavad äsja Euroopa liigas veerandfinaali jõudnud Praha Slaviat.

Premium liiga mängijaid olnuks Eesti põhikoosseisus ka esmaspäevase koroonarehata, aga kvaliteedikadu oli ikkagi tohutu. Lisaks ei mänginud näiteks Lilander ja Antonov oma eelistatud positsioonidel. Ning lisame, et Pürg ja Paskotši on Eesti koondise keskkaitsjate pingereas viiendal ja seitsmendal kohal isegi siis, kui Ragnar Klavaniga mitte arvestada.

Seda kõike on tänasele mängule hinnanguid andes aus meeles pidada. See pole õigustus ega vabandus, sest protokoll ei valeta ja Eesti kaotas suurelt. Ning nagu Vassiljev enne ütles – see mäng käib punktide peale ja tulemus läheb tabelisse. Aga konteksti eiramine oleks ebaõiglane.

MM-valiksarja ja ka -finaalturniiri reglement erineb EM-valiksarjast ühes olulises nüansis. Kui tabelis punkte võrdselt, ei vaadata esmalt mitte omavahelisi mänge, vaid üldist väravate vahet. Selle hoiaku ja reegli eest tuleb FIFA-t (MM-i korraldaja ja reeglite kehtestaja) kiita, sest siis ei ole võimalik, et juhtub nagu 2004. aasta EM-il.

Mis juhtus? Rootsi ja Taani mängisid omavahel viimases voorus 2:2 viiki ning Itaalia võis samal ajal Bulgaariat ükskõik kui suurelt klohmida, aga abi polnud sellest tuhkagi. Vaevalt tegid Skandinaavia riigid meelega kokkuleppe, aga arusaadavalt arvatakse Itaalias teisiti. Ning kui lõpuvile eel oli seis 2:2, siis kumbki enam rünnata ei riskinud, sest kaotus tähendanuks kojusõitu.

Igatahes saavutas Tšehhi tänasest mängust väravate vahe +4, mille eest saavad nad endale hindeks panna maksimaalselt rahuldava. Esiteks oli neil vahepeal kasutada ju suurem eduseis. Teiseks lubati Eesti C-rivistusel endale lüüa kaks väravat. Viieliikmelises valikgrupis on marginaalid väiksemad kui kuue meeskonna seas ning tõenäosus, et Walesi, Belgia ja Tšehhi kibedas võitluses määrab omavahelise järjestuse üldine väravate vahe, arvestatav.

Ning MM-ile pääsu Tšehhilt nõutakse. Tšehhi spordipäevaleht Sport teatas tänasel esikaanel "Edasi, MM-ile!" ja viitas, et viimati osales uhke ajalooga jalgpalliriik maailma suurimal spordipeol 15 aastat tagasi (2006). "Mitmed meeskonnad on põrunud, aga see koondis, kus peatreeneriks Jaroslav Šilhavy ja liidriks Tomaš Soucek, on piisavalt tugev, et sihile jõuda," kirjutati.

Teine ajaleht Pravo märkis, et "Šilhavy proovib tõusta samale pulgale Brückneriga", viidates 2006. aasta MM-i valiksarjale, kus praegune peatreener oli toonase juhendaja Karel Brückneri abitreeneriks. "Meie keskendumine on maksimaalsel tasemel," lubas Šilhavy enne mängu. Seda lubadust Tšehhi meeskond ei täitnud. Kas see maksab neile ka kätte või mitte, selgub sügisel.

3. Sappinen on rahvusvahelise klassi ründaja ja Anieri koht on koondises

Eelmisel sügisel Rahvuste liigas Eesti koondise kasuks neli väravat löönud, FC Flora eest eurosarjas skoori teinud ja 2020. aasta Eesti parimaks jalgpalluriks valitud Rauno Sappinen tõestas täna taas, et temas on rahvusvahelist klassi. Bundesliga, Serie A ja Premier League'i mängijatest koosneva rivistuse vastu tekitatud võimaluse külmavereline realiseerimine näitabki just klassi.

Sappineni ettevalmistus mänguks oli ideaalsest kaugel. Ta selle aasta ainuke võistlusmäng tomus kaks ja pool nädalat tagasi, treeningprotsess on FC Flora isolatsioonide tõttu olnud hektiline ja puudulik. Keeruline oleks Sappinenile ette heita, kui välisklubisse mittepääsemine oleks tal masti veidi maha võtnud, sest see tundus loogiline jätk väga heale 2020. aastale.

Aga kui Vassiljev 12. minutil selle oivalise passi – kõik teevad siinkohal oma hinges sügava kummarduse 36-aastasele maestrole – andis, siis Sappinen eiras kõiki neid objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid ning lõi värava. Raskel ajal, oleme ausad, sugugi mitte väike asi!

Ning kiita tuleb ka vahetusest sekkunud Henri Anieri. Kui Häberli avaldas oma nimekirja jaanuarikuu laagriks Marbellas, siis kõige suuremat imestust tekitas Anieri sealt puudumine. Kõike muud võis loogiliselt seletada, aga seda tõrkus mõistus võtmast. Tänase väravaga tõestas Anier, et tema koht on koondises.

Sappinen – Vassiljev duo head koostööd arvestades on selleks rolliks hetkel ilmselt vahetusründaja, aga kui Eestil on pingilt võtta ründaja, kel on olemas teadmine, oskus ja suutlikkus lüüa väravaid MM-valiksarjas, siis ta peab koosseisus olema.

Laupäevases mängus Valgevenega pole jõudude vahekord nii hullusti vastase poole kaldu. Ning täna debüüdi teinud Maksim Paskotši – temast tuleb veel kõva mängumees! –, Bogdan Vaštšuk ja Karl Rudolf Õigus on kogemuse võrra rikkamad. Meeskond tervikuna harjumatu olukorraga paremini kohanenud. Ning loodetavasti saavad homme mõned mehed veel meeskonnale appi tulla.

Muidugi on olukord ideaalsest väga kaugel ja Eesti koosseis endiselt puudulik. Aga kui mingeid asju paremini teha, siis võib Valgevene vastu mängida küll.

Protokoll:

24. märtsil kell 21.45 Poolas Lublini Arenal

Eesti - Tšehhi 2:6 (1:4)
12. Rauno Sappinen, 86. Henri Anier - 18. Patrik Schick, 27. Antonin Barak, 32., 43., 48. Tomaš Soucek, 56. Jakub Jankto

Hoiatused: -
Mänguolud: +2, pilves ilm; muruväljak suurepärases seisukorras
Peakohtunik: Anastasios Papapetrou
Abikohtunikud: Tryfon Petropoulos, Iordanis Aptosoglou
Neljas kohtunik: Athanasios Tzilos (kõik Kreeka)

Eesti: Mihkel Aksalu, Michael Lilander, Maksim Paskotši, Henrik Pürg, Ilja Antonov (75. Sander Puri), Karl Rudolf Õigus, Bogdan Vaštšuk (82. Andre Frolov), Markus Poom, Rauno Alliku (73. Robert Kirss), Konstantin Vassiljev (73. Henri Anier), Rauno Sappinen (88. Mark Oliver Roosnupp).
Varus: Karl Andre Vallner, Karl Johan Pechter, Marek Kaljumäe, Magnus Villota, Martin Kase, Märten Subka, Pavel Dõmov, Sander Puri, Andre Frolov, Robert Kirss, Mark Oliver Roosnupp, Henri Anier.

Tšehhi: Jiri Pavlenka, Pavel Kaderabek, Ondrej Celustka (85. David Zima), Ondrej Kudela, Jan Boril, Lukaš Provod (65. Matej Vydra), Vladimir Darida, Tomaš Soucek, Jakub Jankto (65. Lukaš Masopust), Antonin Barak (65. Tomaš Pekhart), Patrik Schick (79. Tomaš Holeš).
Varus: Tomaš Vaclik, Aleš Mandous, David Zima, Vladimir Coufal, Aleš Mateju, David Pavelka, Michael Krmencik, Lukaš Masopust, Jakub Pešek, Matej Vydra, Tomaš Holeš, Tomaš Pekhart.