D-alagrupi esimeses kohtumises alistas koduse Wembley staadioni atmosfääri nautinud Inglismaa tänu Raheem Sterlingu 57. minuti väravale 1:0 Horvaatia. Revanš eelmise MM-i poolfinaalis saadud kaotuse eest on Inglismaa jaoks magus ning andis nende finaalturniirile hea kammertooni.

Inglismaa alustas tempokalt ja ahnelt. 6. minutil murdis karistusalasse Phil Foden, konksutas ära Joško Gvardioli ning lõi vasakuga tagumisse nurka. Pall põrkas posti siseküljest platsile tagasi. Kordused osutasid, et Gvardiol sai löögile jala õhkõrnalt vahele, ilmselt see puude päästiski Horvaatia kiirest kaotusseisust.

Kaks minutit hiljem tekitasid Horvaatia karistusalas teravuse Mason Mount ja Raheem Sterling ning järgnenud nurgalöögist sattus pall Kalvin Phillipsile, kes lõi 18 meetri pealt madalalt. Dominik Livakovic tõrjus enda ette meestesumma, aga Horvaatia jaoks õnnelikul kombel mitte mõne inglase jalale. Pärast intensiivset 10 minutit mäng aga rahunes.

Võimalik, et sarnaselt eilsele varajasele Wales – Šveits mängule hoidis mängijaid tagasi kuumus, aga võib-olla hoopis alalhoidlikkus. Igatahes tempo vajus poolaja edenedes üha allapoole, mis sobis kahtlemata rohkem matši autsaiderina alustanud Horvaatiale. Inglismaa relvad peituvad plahvatuslikkuses, mille lämmatamisega sai Horvaatia edukalt hakkama.

Edasise 35 minuti jooksul kingiti inglaste vaid üks võimalus, kui 43. minutil oli võõrustajatel kasutada karistuslöök 20 meetrilt. Kieran Trippier proovis seda üle müüri esimesse ristnurka vinditada, aga üles hüpanud Ivan Perisic blokeeris peaga. Vaheajale siirduti olukorras, kus 0:0 valmistas suuremat heameelt kindlasti Horvaatiale.

Inglismaa selle koosseisu peamine relv on kiirus, mida Horvaatia suutis aga kammitsais hoida. Nad ründasid piisavalt ettevaatlikud, et inglastele ei avanenud võimalusi kiireteks üleminekuteks. Positsioonirünnakuid kaitstes tundis Horvaatia end kindlalt, sest Inglismaa ei näinud selles elemendis niivõrd ohtlik. Seda kuni 57. minutini.

Inglismaa mängis pika kombinatsiooni, kus võtmerolli tõusis Kalvin Phillips, kes vedas pärast trahvikasti lähedal vastu võetud söötu palli keskele ja söötis selle hiilgavalt jala peale vasakult äärelt keskele lõiganud Raheem Sterlingule, kelle pealelöök lendas Livakovici käepuutele vaatamata väravasse. Wembley rõkkas, suur mure oli murtud!

61. minutil pidanuks seis olema 2:0, sest Mount leidis tsenderdusega tagumisest postist üles Harry Kane'i, aga kapten ei saanud pallile korralikult pihta ja tagatipuks põrkas kokku postiga. Õnneks sai ta mänguga jätkata. 65. minutil tekkis esimene hea šanss Horvaatial, kui pall sattus trahvikastis Ante Rebicile, kes sai 13 meetrilt päris vabalt lüüa, aga selgelt mööda.

74. minutil oli aga Inglismaal veel parem šanss, kui Tyrone Mings sokutas karistusalasse riputatud palli peaga hiilgavalt ette Sterlingule, kel oli ilmatu suur vaba ruum. Vasaku jala löök lendas aga kõrgelt üle värava. Horvaatia oli viigist ainult ühe värava kaugusel, aga inglased murelikuks muutnud lõpusurvet ei tekkinudki. Inglismaa võitis ainult 1:0, aga võitis kindlalt. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Gareth Southgate'i usaldus Raheem Sterlingu suhtes sai tasutud

"Olen alati öelnud, et kui saan finaalturniiril Wembley'l mängida, siis ma lihtsalt pean värava lööma, sest kasvasin üles ju siinsamas kõrvaltänavas, kõigest paari minuti kaugusel. See on maru vahva tunne, et värava löömine õnnestuski. Põhjuseid, miks ka koduklubi heaks pole väravaid löönud, on mitmeid, aga need on hetkel kõik kõrvalised. Olen praegu Inglismaa koondises ja naudin jalgpalli. See on kõige tähtsam. Kas õigustasin oma kohta algkoosseisus? Proovin seda teha."

Need olid Raheem Sterlingu sõnad pärast lõpuvilet. Peatreener Gareth Southgate on saanud päris kõvasti kriitikat, et ta pole loobunud klubihooaja teises pooles kahvatult esinenud Sterlingu põhikoosseisu nimetamisest. Inglismaa peatreeneri amet on säärane, mida on suutnud õigesti pidada ainult Alf Ramsey, kelle juhtimisel tuldi 1966. aastal maailmameistriks. Kõik järgnenud mehed on asju teinud valesti või väga valesti.

Ilmaasjata ei öelda, et tegu on (jalgpalli)maailma kõige raskema töökohaga. Kraaksujaid Southgate'i kõrvas jäänuks kindlasti vähemaks, kui ta jätnuks Sterlingu pingile, aga Inglismaa peatreeneril on ääreründajaga eriline klapp. Sterling õigustas täna usaldust, lüües võiduvärava, mis vabastas Inglismaa koondise pingest. Alagrupi kõige keerulisem kohtumine oli võidukas, siit on hea edasi minna.

Inglismaa esitus polnud kaugeltki tasemel, mida nad on võimelised näitama. Aga asjaolu, et Horvaatia vastu võeti üheväravaline võit, mis pärast juhtvärava sündimist kordagi tõsisema kahtluse alla ei sattunud, on paratamatult julgustav. Inglismaa oli kannatlik, oli distsiplineeritud, oli organiseeritud. Ning sai avamängust ka väga hea emotsiooni. Selle peale võib midagi ilusat ehitada küll.

2. Jõuvahekorrad 2018. aasta MM-iga võrreldes hoopis teised

Samad meeskonnad olid vastamisi ka 2018. aasta MM-i poolfinaalis. Lužniki staadionil peetud kohtumise võitis lisaaja järel Horvaatia 2:1. Mõlema algkoosseisus oli võrreldes tolle kohtumisega viis muudatust, aga jõuvahekorrad on kolm aastat hiljem hoopis teistsugused. Kui toona mindi mängule vastu 50-50 olukorras, siis nüüd oli Inglismaa selge soosik ja väljakul ilmnes, et põhjendatult.

MM-i poolfinaalis võiduvärava löönud Mario Mandzukic on koondisekarjääri lõpetanud nagu ka poolkaitsja Ivan Rakitic. Ning väravas ei seisa enam kogenud Daniel Subasic. Headest jalgpalluritest ei tunta Horvaatias puudust, aga seda küpsust, mis on vajalik finaalturniiril läbilöömiseks, ei paista praegu meeskonnas olevat.

Kõik oli liiga juhuslik ja toimus ehku peale. Et Horvaatia ei suutnudki Inglismaale arvestatavat survet peale panna ega tekitada mitte ühtegi selget väravavõimalust, on ohumärk. Šotimaa ja Tšehhi said sellest kohtumisest julgustust, et pole see MM-hõbe seekord nii tugev ühtegi.

82. minutil võttis Southgate puhkama meeskonna kapteni Harry Kane'i, keda asendas Dortmundi Borussia ridadesse kuuluv imelaps Jude Bellingham, kes püstitas väljakule astudes rekordi, saades kõige nooremaks Euroopa meistrivõistlustel osalenud jalgpalluriks.

Bellingham on tänase seisuga 17 aastat ja 349 päeva vana ning ta võttis rekordi ära 2012. aastal 18 aasta ja 71 päeva vanuselt Hollandi eest platsil käinud Jetro Willemsilt. Et anda natuke konteksti, siis infoks, et kui Ronaldo lõi MM-finaalis kaks väravat ja aitas Brasiilia 2:0 võiduni Saksamaa üle, oli Bellingham sünnini veel aega rohkem kui aasta.

Leeds Unitedi poolkaitsja on veel üks mees, keda Southgate usaldab vaatamata kriitikutele, kes teavad alati paremini, kes ja kus mängima peaks. Inglismaa meeskonnast leiab mitmeid nimekamaid jalgpallureid, kellel on glamuursemad koduklubid, aga loeb tervik, mille moodustamiseks on vaja pusletükid omavahel klappima saada.

Phillips oli täna platsil olnud Inglismaa meeskonna liim, kes suunas pressingut ja juhtis mängu. Tänu temale püsis meeskond kompaktsena ega lasknud Horvaatial endale turja karata. Resulatiivne sööt oli meisterlik ja oluline, aga mängu parima auhinna saab Phillips ikkagi 90 minuti tervikesituse eest.

* * *

Inglismaa - Horvaatia 1:0 (0:0)
57. Raheem Sterling

Hoiatused: 64. Phil Foden - 42. Duje Caleta-Car, 48. Mateo Kovacic, 66. Marcelo Brozovic
Peakohtunik: Daniele Orsato (Itaalia)

Inglismaa: Pickford, Walker, Mings, Stones, Trippier, Phillips, Rice, Foden (71. Rashford), Mount, Sterling (90+2. Calvert-Lewin), Kane (82. Bellingham).
Varus: D. Henderson, Johnstone, Shaw, Grealish, J. Henderson, Rashford, Coady, Calvert-Lewin, White, James, Saka, Bellingham.

Horvaatia: Livakovic, Vrsaljko, Caleta-Car, Vida, Gvardiol, Brozovic (70. Vlašic), Modric, Kovacic (85. Pašalic), Kramaric (70. Brekalo), Perišic, Rebic (78. Petkovic).
Varus: Kalinic, Sluga, Brekalo, Vlašic, Budimir, Pašalic, Škoric, Badelj, Petkovic, Juranovic, Bradaric, Ivanušec.