Levadia ja Flora vaheline hooaja teine liigaderbi oli nime vääriline vaatemäng, mida kaunistas Ernest Agyiri supertabamus. Tund aega vähemuses mänginud Levadia võis platsilt ära tulla püstipäi ja lugeda end napilt põlisest vastasest paremaks.

• Vaata Liisi Troska galeriid mängust siit või artikli alt!

Esimesed kümme minutit kulgesid Levadia kerge surve tähe all, pall käis ka paaril korral Flora värava eest läbi, kuid ohtliku pealelöögini ei jõutud. Flora ainsaks šansiks jäi selle aja jooksul Henrik Ojamaa terav läbisööt, mis jõudis siiski turvaliselt Karl Andre Vallneri käte vahele.

Veerand tundi hakkas mängukellal täis saama, kui derbihõngu otsustasid lisada Henrik Pürg ja Liliu. Brasiillane lükkas eestlast võitluse järgselt kergelt käega, Pürgile see ei meeldinud ja ta läks Liliult õigust nõudma. Kerge kehakontakti järel kukkus Liliu näost kinni haarates murule, aga vilemees Joonas Jaanovits ennast petta ei lasknud. Pärast väikest arupidamist abikohtuniku Aron Härsinguga said kollase kaardi mõlemad – Pürg konflikti võimendamise, Liliu näitlemise eest.

Ning nüüd hakkaski juhtuma. 18. minutil lasi Ernest Agyiri äärel Ken Kallastel end ülikergelt üle mängida, järgnes sööt värava ette ning vabaks jäetud Martin Miller avas mõnelt meetrilt skoori – 1:0 Florale!

Kaks minutit hiljem tegi Levadia kapten Brent Lepistu üsna robustse vea Michael Lilanderile ja sai kollase kaardi, mis jätab ta järgmisest mängust eemale. Hetk hiljem kostitas Agyiri poolkogemata küünarnukikõksuga silmakoopasse Kallastet, kes siiski kerge toibutamise järel jätkas. Levadia otsis mõistagi viiki, ent üksteise järel läksid raamidest mööda või Karl-Romet Nõmmele sülle nii Liliu, Zakaria Beglarišvili kui ka Agyiri löögid.

32. minutil sai Levadia teise tagasilöögi. Milan Mitrovic hakkas ohutus olukorras mingil põhjusel palliga konksutama, lubas Milleril varba vahele lükata ning rebis seejärel Flora poolkaitsja pikali. Jaanovitsi otsus oli sellega lihtsaks tehtud – punane kaart ilmselge väravavõimaluse ärahoidmise eest. Levadia pink, mängijad ega Mitrovic ise suurt ei vaielnudki, olukord oli ilmselge.

Veel suurem kahju jäi napilt sündimata, sest olukorrast teenitud karistuslöögi põrutas Konstantin Vassiljev müüri. Kümnekesi ja kaotusseisus olnud Levadia suutis aga olla jätkuvalt väljakul teravam meeskond. Korra proovis õnne Beglarišvili, aga avapoolaja lõpus avanes Levadiale suurepärane viigivõimalus. Beglarišvili lühike diagonaalsööt leidis Agyiri, kes jättis kasutamata võimalus kukkuda tema eest läbi libisenud Joonas Tamme jala otsa ning läks löögile. Nõmm tegi aga tõrje, mis kaunistaks ka Thibaut Courtois’ CV-d ning lükkas palli posti kõrvalt sõrmeotstega mööda. Pausile mindi seega Flora 1:0 eduseisus.

Teiseks poolajaks tõi Flora rünnakule värskust, sest Mark Anders Lepik andis puhkust Rauno Allikule.Teravamad oldigi, sest Lilanderi pommlöök lendas mööda ning seejärel leidis Kallaste kiire vasturünnaku järel tagumise posti juurest Zenjovi. Värava hoidis ära vaid blokki lennanud Artur Pika ennastsalgav tegutsemine.

Mõni minut hiljem vääratas ettesööduga rängalt Vallner ning palli saanud Zenjov proovis kohe eemalt õnne – posti! Flora domineeris pallivaldamist ja vahest esmakordselt kogu mängu jooksul polnud näha, kuidas Levadia võiks loodetud viigiväravani jõuda. Kuniks lavale astus Agyiri.

Olukord näis süütu – florakad andsid vastase poolel ristsöödu, mis oli ebatäpne. Agyiri lõikas selle vahelt, kuid tegi siis ootamatu otsuse, sest mängis palli esimese puutega endale veidi mugavamalt ette ja andis teisega kohe tuld. Väravast kaugel väljas olnud Nõmm taganes nagu jõudis, ent ghanalase kaarpall oli sedavõrd täpne, et ei jätnud Flora puurilukule mitte mingit võimalust. Üks kaunimaid Lilleküla staadionil löödud väravaid oli sündinud ja seis 1:1 viigis!!!

Palju siiski ei puudunud, et Levadia oleks kättevõideldu kohe järgmisel rünnakul käest andnud. Lepistu eksis rängalt kaitses ja Miller pääses Vallneriga silmitsi, ent väravavaht suutis palli üle otsajoone suunata. 64. minutil nõelas Levadia veel korra ja Mark Oliver Roosnupp riputas palli üle Nõmme pea väravaesisele, kuhu sööstsid korraga nii Agyiri kui ka Kallaste. Flora kaitsja ajastas hüppe paremini ja tõi palli pealöögiga väravajoonelt ära.

Vallneri värava all lasi Vassiljev seejärel Ojamaa söödu järel luhta veel ühe hea võimaluse, mõni minut hiljem jäi nõrgaks Zenjovi pealöök. 71. minutil oli Levadia leeril tõeliselt põhjust kohtunike peale pahane olla – Pürg, kellel oli avapoolajast kollane juba protokollis, tegi keskväljal Robert Kirsile jala peale astudes vea, mille eest ta oleks pidanud kollast nägema teistki korda. Kuid Jaanovits taskust kaarti välja ei otsinud ja Pürg jäi platsile.

Mängu viimane veerandtund kulges oodatult. Flora valdas palli ja otsis võidutabamust, kuid pidi seda tegema ettevaatlikult, sest vahetustega eesliini kiirust juurde toonud Levadia ähvardas ohtlike vasturünnakutega. Nii polnudki väga üllatav, et ülihead võimalust võiduvärava löömiseks ei tekkinud enam kummalgi. Soccernet.ee tegi võitluslikust 1:1 viigist järgmised tähelepanekud.

Supervärav, punane kaart, võimalused mõlemas väljakuotsas, näpuotsga nagistamist ka sekka – mis saaks parem olla? Seejuures ei olnud kumbki meeskond tulnud vastase mängu lõhkuma, vaid ise mängima, ning see hoiak püsis lõpuvileni. 1400 Lillekülla tulnud inimest tegid pühapäevaõhtu veetmiseks targa valiku.

Levadia ja Flora on teineteisega madistanud ülipalju ning ainuüksi tänavu oli pärast Superkarikafinaali, Tipneri karika veerandfinaali ja esimest liigamängu tegu juba neljanda omavahelise heitlusega – hooaeg on aga kestnud vaid kolm kuud! Millegagi teist üllatada pole ammu enam võimalik, seega saavad määravaks tahe ja oskused. Et mõlemal on mõlemat üsna võrdselt, kujuneski mäng tasavägiseks, aga ühtlasi kvaliteetseks.

Lõpuvile järel oli ilmselgelt rahulolevam Levadia leer. Esiteks tuldi ju välja kaotusseisust, teiseks ei paistnud vähemuses tegutsemine nende mängust kohati kättegi. Pärast kohtumist leiti isegi, et oleks ju võinud tulla ka kolm punkti, sest võimalusi selleks oli.

Samuti oli Levadial seekord täielik õigus kurjustada kohtunikuga, sest viis, kuidas Henrik Pürg teisel poolajal Robert Kirsi jalale astus, väärinuks kindlasti hoiatuskaardiga karistamist. Kui Pürg, kellele olnuks tegu teise kollase kaardiga, oleks eemaldatud, oleks Levadia saanud tervelt kahekümne minuti jooksul kümne mehega kümne vastu võitu püüda ning ka emotsionaalselt oleks kaalukausid nende poole kaldu olnud.

Seejuures tuli Milan Mitrovici eemaldamine mõnes mõttes Levadiale isegi kasuks. Sel hooajal on tiitlikaitsja mänginud pea alati kolmemehelise kaitseliiniga, mille paremal tiival Maximiliano Ugge, keskmes Rasmus Peetson ja vasakul Mitrovic. Eranditeks on mängud Floraga, kus on kasutatud neljamehelist liini. Nii ka nüüd – Peetson nihkus paremale, kaitsepaari moodustasid Ugge ja Mitrovic.

Levadia õnnetuseks oli Floral sellele vastus valmis. Äärel mänginud Henrik Ojamaa liikus sageli keskele ja tõmbas endaga kaasa ka Peetsoni, see jättis aga Ernest Agyiri äärel kahevõitlusesse Ken Kallastega ning seal tõmbas kogenud Kallaste pikema kõrre. Kuid Mitrovici eemaldamise järel tuli kaitset tihendada, kapten Brent Lepistu nihkus madalamale ning tagaliin saadi pidama, kuna Floral polnud enam nii palju ruumi äärtelt nõelata.

Flora keskväljalt puudus sedapuhku vigastatud Markus Poom, traumast taastunud Konstantin Vassiljev võttis seetõttu sisse koha Markus Soometsa kõrval ning ülemise poolkaitsjana tegutses Martin Miller. Ent kui Levadia punase kaardi järel olude sunnil kaitse rohkem kinni pakkis, jäi Floral ruumi napiks, et Vassiljev ja Miller saaksid oma võimeid parimal moel ära kasutada. Peale Vassiljevi ei olnud äsjase trauma tõttu parimas füüsilises vormis ka Rauno Alliku, kes pidas vastu vaid esimese poolaja ning jäi selle jooksul üsna nähtamatuks.

Ent lõpuvile järgne pettumus näitab pigem, kui kõrgele on meeskond enda lati seadnud. Võimalusi loodi, värav löödi, Agyiri tabamuse võib liigitada "üks miljonist" kurioosumite sekka ning ka tabelis on Flora jaoks kõik hästi. Punkte on neil Levadiaga jätkuvalt võrdselt, kuid üks mäng vähem peetud, samuti venitati liigamängude kaotuseta seeria Levadia vastu 11 peale. Kui lugeda sisse ka eelmise hooaja lõpp, on Flora ühtekokku püsinud Premium liigas löömatuna juba 30 mängu järjest!

Raske on valida parimat, kui Levadia rühkis viigini eeskätt meeskondalikkuse toel ning Floral polnud omakorda põhjust lõppseisuga rahule jääda. Iluvärava eest vääriks auhinda Agyiri, ainult et Flora värav sündis vähemalt osaliselt tema vääratusest kaitsetöös. Jäägu siis seekord nii, et Agyiri on mängu otsustaja – algul pigem miinuspoolele vajununa, aga seejärel ja kokkuvõttes tugeva plussiga.

Protokoll:

29. mail kell 17.15 A. Le Coq Arenal

Tallinna FCI Levadia - Tallinna FC Flora 1:1 (0:1)
57. Ernest Agyiri - 18. Martin Miller

Väravasöödud: 57. x - 18. Ken Kallaste
Hoiatused: 15. Liliu, 20. Brent Lepistu, 68. Tarmo Kink (pingilt) - 15. Henrik Pürg
Eemaldamine: 31. Milan Mitrovic
Mänguolud: +13, vahelduv pilvisus, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 1401
Peakohtunik: Joonas Jaanovits
Abikohtunikud: Aron Härsing, Risto Eelmaa
Neljas kohtunik: Kristo Külljastinen

Levadia: Karl Andre Vallner, Maximiliano Ugge, Rasmus Peetson, Milan Mitrovic, Marko Putincanin, Brent Lepistu, Ernest Agyiri (89. Frank Liivak), Artur Pikk, Zakaria Beglarišvili (70. Murad Velijev), Mark Oliver Roosnupp (70. Karl Rudolf Õigus), Liliu (55. Robert Kirss).
Varus: Artur Kotenko, Markus Jürgenson, Maksim Podholjuzin, Mihkel Ainsalu, Nikita Vassiljev, Karl Rudolf Õigus, Frank Liivak, Murad Velijev, Robert Kirss.

Flora: Karl-Romet Nõmm, Michael Lilander, Henrik Pürg, Joonas Tamm, Ken Kallaste, Markus Soomets, Konstantin Vassiljev, Martin Miller, Sergei Zenjov (88. Daniil Kuraksin), Henrik Ojamaa, Rauno Alliku (46. Mark Anders Lepik).
Varus: Ingmar Krister Paplavskis, Marko Lipp, Marco Lukka, Kristo Hussar, Mihkel Järviste, Daniil Kuraksin, Aleksandr Šapovalov, Mark Anders Lepik, Tristan Koskor.

Tabeliseis: